pingesilumiskondeka suurus

[eldarion]

kas on mingit vahet kui pingesilumiskondekas (sellel skeemil http://www.tac.ee/~johan/dioodsild.jpg siis 'c&#39 on liiga suur? kui liiga väike siis täitub ja tühjeneb liiga kiiresti ja ei täida oma ülesannet, kuid kas see mõjutab midagi kui ainult osaliselt täitub ehk siis on liiga suur? äkki mäletab keegi ka seda valemit, millega täitumiseks kuluvat aega arvutatakse? pole endal hetkel käepärast ühtegi teatmikku-õpikut, kust järgi vaadata.

[sebastian]

Pingesilumiskondekas pole ilmselt kunagi liiga suur...peaasi, et alaldi karpi ära mahub
Kui mälu ei peta, siis soovitati u. 2000uF ühe ampri koormuse kohta. Arvutuse koha pealt jään vastuse võlgu

[Padasonic]

Konde mahtuvus oleneb koormusvoolust ja maksimaalsest lubatud pulsatsioonist. Kõik oleneb sellest, mida selle aladiga toita.
Ja kui väga suure mahtuvusega konde panna, siis põlevad dioodid kas kohe või mõne aja pärast sisselülitamisel maha (eeldusel, et dioodid on valitud max koormusvoolu järgi), sest tühja konde laadimisvoolu impulss on palju kordi suurem alaldi nominaalsest koormusvoolust. Samuti hakkab kaitsmeid karpide viisi minema

[KaruTEC]

Voolu pulsatsiooni vähendamiseks on vaja induktiivsust, väiksemates alaldites seda reeglina ei kasutata, dioodsild elab laksu üle. LC filtril tekivad ka resonantsid, seega ei ole päris lihtne jubinas. Väikses alaldis võib L asemel kasutada eeltakistit, arvutades selle vastavalt dioodsilla ülekoormatavusele.
Vahel kasutatakse NTC termistore, need ei ole 100% kindlad kuid reeglina piisavad kodutehnikas.

2200u / A on rusikareegel pingestabilisaatori ees. Muudel juhtudel tuleb jälgida rakendust. Võimendi puhul tasuks proovida WEBis simuleerimist.

Lisaks veel seda et reeglina on mõtet kasutada pigem mitut väiksemat kondekat kui ühte suurt ja elektrolüüte on 100 sorti. Parameeter mida jälgida on ESR ehk sisetakistus. 2*2200u evib väiksemat ESRi kui 4700u (sama tüübi korral).
Lüüte on enemasti 2 temperatuuril - 85' ja 105'. ELFAs on ka 125' aga need väga kallid. Temperatuur määrab eluea. Rusikareegel on selline et 85' konded käivad alumises sahtlis ja poest neid ei osteta sest tsiviliseeritud inimene ksutab ainult 105'.
Nimipinge peaks olema vähemalt 150% tööpingest, sest eksisteerivad kurjad impulsid.
Kui midagi täpsemalt vaja teada siis küsige aga.

[raivo]

silukondeka väärtus tuleneb gymnaasiumifyysikast :
I*t = dU*C, siit : C= I*t/dU, kus :
I on tarbitav vool ,
t konde tyhjendamise aeg , täisperioodalaldi puhul kusagil 6..9mS ( söltub lubatud pulsatsioonist) ,
dU lubatav pulsatsioon, V.
seega, nn.rusikareegli kondekas jätab pulsatsiooniks kusagil 3V .

[felch]

Töötemperatuurist veel niipalju et 105 kraadi on hea aga väga vajalik siiski rohkem impulss-skeemides (muundiga toiteblokid jne) sest seal saavad nad kõvasti vatti ja kuumenevad tänu näivale takistusele (ESR). Nagu takisti kuumeneb kui temast suur vool läbi läheb.
50Hz puhul pole asi minu arvates nii kriitiline ja ka odavamad konded käivad küll.

[raivo]

"t konde tyhjendamise aeg , täisperioodalaldi puhul kusagil 6..9mS ( söltub lubatud pulsatsioonist) , "

et selline aeg vörgusageduse 100 hz puhul.
impulssplokkides mängib konde ESR suuremat rolli kui see fyysika .

[moi]

Originally posted by felch@Jul 27 2004, 09:13
... ja kuumenevad tänu näivale takistusele (ESR). Nagu takisti kuumeneb kui temast suur vool läbi läheb.

Ega ESR ei ole mahtuvuslik või induktiivne, et teda näivaks saaks nimetada. Ikka resistiivne takistus on seal kondes mahtuvusega jadamisi. h34r: h34r:

[KaruTEC]

Konde ESR ei ole tavatoiteplokis oluline mitte kuumenemise vaid koormusele reageerimise kiiruse seisukohalt. Mida madalam ESR ja ESL, seda suuremat kõrgsagedusvoolu võib temast tarbida.

85' konde eluiga on lihtsalt kõvasti väiksem kui 105' oma.

[felch]

Võib olla olen millestki valesti aru saanud kuid...
ESR - equivalent series resistance - ei ole minu arvates aktiiv- vaid ikkagi reaktiivtakistus. Vastasel juhul saaksid teda ju lihtsalt testriga mõõta!
Sõltub konde ehitusest: nt. rulli keeratud elektroodiga kondedel on kindlasti ka induktiivkomponent olemas. Järelikult sõltub ESR ka kondet läbiva voolu sagedusest - kõrgemal sagedusel takistus suureneb ja järelikult võimsuskadu jupil samuti. See läheb konde kütmiseks. Siit võib teha järelduse miks impulss-toitekates tuleb kasutada madala ESR-iga kondesid ja ka seda, miks nad peavad olema kõrgema temperatuuritaluvusega.
Link: http://xtronics.com/reference/esr.htm

<<85&#39; konde eluiga on lihtsalt kõvasti väiksem kui 105&#39; oma. >>
Seda kindlasti, tahtsin vaid öelda et 50Hz puhul on kuumenemine ktunduvalt väiksem ja mõnel juhul võib ka 85 kraadised konded panna, 30kHz puhul aga kindlasti mitte.

Parandage kui midagi valesti ütlesin.

[KaruTEC]

Lüüdil on tegelikult tõesti raske eristada induktiivkomponenti, kuid ESR on tingitud hoopis elektrolüüdist kui sellisest, mitte niiväga konstruist. Iseloomustab lüüdi kadusid. Sisaldab näiteks plaatide(lindi) aktiivtakistust jms.
Paljas induktiivtakistus muuseas soojuslikke aktiivkadusid ei tekitakski.
Aseskeemis on ESR kondega jadamisi takisti.
Mõjub sedaviisi et nt. LC filtri Q väheneb. Vahel on see isegi hea, nt. impulsstoitekates tekitavad liiga head konded (nt. tantaalid) vahel resonantse.

[Jyrka]

Originally posted by felch@Jul 27 2004, 17:06
<<85&#39; konde eluiga on lihtsalt kõvasti väiksem kui 105&#39; oma. >>

Ma siin kolkas ajas kõvasti maha jäänud, vene ajal tuli suuri
lüüte enne kasutusele võtmist formeerida,et suuremat mahtuvust seisnud
lüüdist saada . Kas tänapäeval pole enam mõtet sellele aega raisata?
Vanast harjumusest teen siiani.

[raivo]

"Lüüdil on tegelikult tõesti raske eristada induktiivkomponenti, kuid ESR on ti
ngitud hoopis elektrolüüdist kui sellisest, mitte niiväga konstruist. Iseloomustab lüüdi kadusid."

midagi nii rumalat ei ole ma veel enne kuulnud.
mine uuri low-ESR kondede ehitust,siis tule seletama.

[fre]

Ekvivalentne järjestiktakistus on minu arusaamisel elektrolüütkondensaatoril nii aktiiv- (nagu näiteks ka akudel sisetakistus), kui ka induktiivkomponendiga (põhiliselt vist väljaviikude induktiivsus). Mahtuvuslik reaktiivtakistus tal nagunii. Uuema aja tähistuste/lühendite kohta ei tea.

[felch]

Ei ole tõesti kunagi probleemi sügavamalt uurinud kuid... Vaadates kondede ehitust, hakkab silma et lintelektroodid on rulli keeratud, isolaator muidugi vahel. See komplekt on elektrolüüdi-mögaga immutatud. Nagu ei oskakski paremat induktiivpooli tahta?
Jutt kehtib kõige "tavalisemate" kondede kohta, low-ESR jne on kindlasti hoopis teistmoodi tehtud.

Kunagi keegi rääkis, et (vene) lüüdi mahtuvus vastab enam-vähem nimiväärtusele siis kui pinge temal on tööpinge lähedane (16V lüüdil siis ligikaudu 16V). Mida teadjamad arvavad, on säärane arvamus õige? Siis tuleks nt. signaaliahela 1uF/50V lüüdid asendada hoopis 1uF/6,3V-ga et ikka 1uF mahtuvust saada (ja seegi jääb paljuks)?&#33;