Vene ajal oli lüüdi aseskeemil ikka kõik kolm komponenti - konde, takk ja pool. Vaevalt, et nn. lääne lüütide kohta teised füüsikaseadused kehtivad. Iseasi, kui suur see induktiivsus on. Eks see sõltub konde tüübist - alumiinium, tantaal, nioobium jne. ja loomulikult mahtuvusest. Samas, ega keegi naljalt ju ei tule mõttele 30kHz juures 100000 (sada tuhat)uF lüüti kasutada. Kui peakski nii suurt mahtuvust vaja olema, siis pannakse mitu väiksemat paralleeli.
105'C kondet pole küll mõtet 50 (õigemini 100Hz) juures kasutada, kui just ruumipuudusel seda vastu mingit radikat, võimsat takki vms. kuumenevat detaili ei litsu (laialt esinev nähtus uuemas elektroonikas - seal muutub ka 105'C lüüt mõne aastaga kiilakaks).
Ja lõpuks veel üks järeleproovitud valem silukonde arvutamiseks:
C = 3200*I/U*k, kus
C - konde mahtuvus, uF
I - max. koormusvool, A
U - pinge koormusel, V
k - pulsatsiooni koefitsient (keskmise väljundpinge ja 100Hz vahelduvkomponendi amplituudväärtuse suhe).
PS. Koos kogemustega tekib ka nn. kõhutunne, nii et polegi enam vaja kõike välja rehkendada. Samuti oleks kasulik enne miski asja kokkukeevitamist see makettplaadil järgi proovida, et näiteks trükivea tõttu mitte hakata radu lõikuma ja juppe tatiga juurde kleepima (jälle tavaline asi vabrikust tulnud asjades, kus asi töötas küll teoorias, aga mitte rauas - net on hala täis, kuidas see firmapill ka korralikut käima ja töökindlaks saada) ning süüdistada valitsust, ilmajaama ja Bill Gates'i kõigis maailma hädades
Ja lõpuks on igal enesest lugupidaval elektroonikul laua peal testri/multimeetri kõrval kohe järgmisena oss, mis kõrvaldab viimased kahtlused 
105'C kondet pole küll mõtet 50 (õigemini 100Hz) juures kasutada, kui just ruumipuudusel seda vastu mingit radikat, võimsat takki vms. kuumenevat detaili ei litsu (laialt esinev nähtus uuemas elektroonikas - seal muutub ka 105'C lüüt mõne aastaga kiilakaks).
Ja lõpuks veel üks järeleproovitud valem silukonde arvutamiseks:
C = 3200*I/U*k, kus
C - konde mahtuvus, uF
I - max. koormusvool, A
U - pinge koormusel, V
k - pulsatsiooni koefitsient (keskmise väljundpinge ja 100Hz vahelduvkomponendi amplituudväärtuse suhe).
PS. Koos kogemustega tekib ka nn. kõhutunne, nii et polegi enam vaja kõike välja rehkendada. Samuti oleks kasulik enne miski asja kokkukeevitamist see makettplaadil järgi proovida, et näiteks trükivea tõttu mitte hakata radu lõikuma ja juppe tatiga juurde kleepima (jälle tavaline asi vabrikust tulnud asjades, kus asi töötas küll teoorias, aga mitte rauas - net on hala täis, kuidas see firmapill ka korralikut käima ja töökindlaks saada) ning süüdistada valitsust, ilmajaama ja Bill Gates'i kõigis maailma hädades
Ja lõpuks on igal enesest lugupidaval elektroonikul laua peal testri/multimeetri kõrval kohe järgmisena oss, mis kõrvaldab viimased kahtlused
Comment