Abi vaja

[eintsius]

Otsustasin proovida kätt raadiodatalingi ehitamisel. Vastuvõtja leidsin lehekyljelt http://hem.passagen.se/communication/receiv.html. Ma ei suuda leida korralikku saatjat, kuna pole ostsilloskoopi, millega võnkeringi kalibreerida. Leidsin poolideta raadiosaatja saidilt http://www.electronic-circuits-diagrams.co...radiockt8.shtml . Kas see raadiosaatja üldse läheb korralikult tööle? Ma ei saa päris hästi aru nende 3 paralleelse inverteri funktsioonist. Kas antud vastuvõtja on võimeline vastuvõtma ristkülikraadioimpulsse sellelt saatjalt, kui ma muudan nende sagedused samaks?
Äitah!

[urmas78]

Teoorias töötab, kuid saatja saadab väga suurt prügi eetrisse, risustab siis eetrit 10,7 MHz sammu kaupa täis. Samas vajaliku signaali võimsus väike. Ei soovita nii teha. Samas muidugi korraliku saatja skeem keeruline.

[eintsius]

Oskad soovitada mõnda saiti? Ma ise ei ole eriti tugev raadiosaatjate skeemide arendamisel.

[urmas78]

Ei oska soovitada. Kui oskad ise skeemi joonistada, siis saad ka saatjaga hakkama, kuid vaja palju lisatehnikat, sweep genet ja hea kui on ka spetrianalüsaator. Need kõik kallid asjad, ega mul endalgi neid oluliselt pole, ise midagi kokku kompunnitud, et töö saaks tehkud. SAatjat tuleks alustada põhimõttest, et kas LC generaatoriga, kvartsgeneraatoriga või sagedussüntesaatoriga. Viimane varjant parim, sest sagedust saab lihtsalt valida, kvartsivarjandi vastu räägib see, et täpselt vajalikku kvartsi tuleb tellida ja vist vääga kallis, teevad vaid suuri partiisid. LC gene aga pole stabiilne. Süntesaatori varjant eeldab mingit protsessorit juurde tavaliselt.

[eintsius]

Ma algu mõtlesingi, et teen nii saatja kui vastuvõtja kristallidega. Kodus mingid vanad raadiotelefonid kust saaks hõlpsasti 46.970MHz 2kristalli kätte.

[urmas78]

No selge, kvartsidega lihtsam küll, kuigi keelatud sagedus.
Millist ribalaiust asjalt tahad, mida ta peab edastama. Kui sagedusmodultatsioon, siis kvaaartsi on võimatu üle 5 kHz moduleerida kahjuks. Kuhu ühendad arvutil?
Vastuvõtja skeem täitsa sobiks vist, kuid tal suht lai riba (300khz vist), samas saatjat nii laia ribaga vist ei tee ära. Millist distantsi loodad?

Eksisin, vastuvõtja ikka kitsaribaline, mingi 3 khz.

[urmas78]

Veel seda, et saatjle on vaja seda kvartsi, mis sagedust saadad, vastuvõtjale aga vahesageduse võrra kõrval olevat. Nii et mitte samu pole vaja.

[eintsius]

Nii hakkasin seda PLL asja uurima ja leidsin, et kodus täitsa olemas 2 kiipi nimega MB1502. Leidsin ka datasheedi (http://f5soh.free.fr/ftp/Doc/PLL/MB1502.pdf), aga edasi eriti ei oska midagi teha. Pean selle PLLi teema kohta epanorama.neti-ist otsima korralikke materjale. Niipalju juba jagan asjast, et sellele kiibile on vaja lisaks veel VCO kiipi. Selle kristalli pointile sain ka pihta Xtal1=xtal2+455Khz. Aitäh nõuande eest.
Vastuvõtjaga tekkis selline probleem, et sealse kiibi mc3372asemel tahan kasutada MC3361-te kuna neid mul kodus leidub(teise peaks ostma 60eekiga ). Nende kiipide ainuke erinveus on 13 pin MC3372-l on selleks RSSI ja MC3361-l Scan Control. Kas annab sellist asendust teha?

[eintsius]

Veel üks küsimus. Kas saab ehitada nende seadmete prototüüpe jootmisvabale monteeriimisplaadile(pistikutega plaat) või on see plaat RF seadmete koostamiseks kõlbmatu? Tänan

[eintsius]

Distantsi plaanin algul kuni 500m, et ei peaks võimsusvõimendit arendama hakkama. Kui saan selle tööle, siis vaatan edasi. Arvuti kohapealt arvan, et ühendan serialporti, kuna raadioühendus ei ole eriti kiire ja serial pordi pistikut on lihtsam kasutada.

[urmas78]

Monteerimisplaat unusta ära, kõrgsagedus tuleb teha 2-hekihilisele plaadile, millel üks pool suur maandus ja teisel pool rajad. Lihtsam oleks kasutada pindmontaazdetaile, ei oleks vaja auke puuride. Kuid 50 MHz puhul saab ka lihtsamalt.

500 meetrit on väga suur distants, eeldab ikka juba korralikku saatjat. 0,5 vatti võiks olla, see siis ikka päris võimas alustuseks.

COM porti ei saa otse saatjaga/vastuvõtjaga ühendada, peab veel miskit konvertima.

Sellega saad siis ühepoolse side, tagasi kanalit oleks raskem teha.

Sagedussüntesaator on päris hea, olen neid näinud ka vanades NMT telefonides.
Mida sa VCO kiibi all silmas pead? See peaks olema lihtsalt üks LC generaator, millel varikapiga saab sagedust muuta. Selle abil hoiab sünt sageduse õige. Kuid protsessor läheb küll külge, mis sisselülitamisel annad sagedussüntesaatorile õiged jagamistegurid ette. Või arvuti LPT port. 3 juhet igal-juhul.

[fre]

Pakun et 500m ületamiseks (sõltuvalt töösagedusest) piisab mõnest mW võimsusest kui suundantenne kasutada, muu suvalise antenniga vast mitte üle 100mW heal juhul.
Sagedussüntesaatorite mikroskeeme on juhtimise poolest laias laastus kahesuguseid - jagamisteguri(te) etteandmine paralleelkoodis (põhiliselt vanemad, nagu näiteks MC145106) või järjestikkoodis (pea kõik uuemad, ka eelpool mainitud MB1502). Viimaste juhtimine ilmselt mingi kontrolleri abil mõttekas...

[eintsius]

See PLL teema natuke keeruline. Kas eestikeelseid materjale ple saada kuskilt?
Tglt ma mõtlesin, et teen algul võimalikult lihtsa-kui saan tööle siis hakkan vaatama võimsuse suurendamist. Algul ajab asja ära ka kui 10m kaugusel funkab. Algne idee oli teha simplekssüsteem. Hiljem vbolla lihtsalt ehitada teine samasugune juurde?

[fre]

PLL idee on tegelikult lihtne. Stabiilse (võiks öelda - etalon-) töösagedusega (kvarts)generaator pannakse faasdetektori vahendusel stabiliseerima VCO sagedust. Tavaliselt sideseadmetes, nagu raadiojaamad, vajalik terve rida stabiilseid sageduskanaleid, need erinevad siis nn. "sammu" võrra üksteisest selles reas. Kui kõrgsagedustraktis ei kasutata sageduskordisteid, antakse ka sagedussüntesaatori PLL faasdetektorile sama sagedus, mis "sammul" (levinud väärtus näiteks 25kHz), see saadakse etalongeneraatori sageduse jagamisest (tavaliselt samas mikroskeemis sees). Et saada vajalik sageduskanal, jagatakse ka VCO sagedus mingi teguriga sama "sammu" sageduseni ja antakse samasse faasdetektorisse võrdlemiseks. Faaside erinevuse (sagedused jäävad normaalsel tööl VÕRDSEKS&#33 signaal - veasignaal - viib ja hoiab VCO sageduse sama stabiilseks kui on etalongeneraatoril. Arusaamiseks täiendavalt hea vaadata andmelehtedel (datasheet) tihti antud tüüpskeeme nende kasutamisest...
Eestikeelset õppematerjali sellel teemal vähe leida.

[urmas78]

50 MHz ja suundantenn, see küll tore suur antenn. Kui juba suundantenni mõtelda, siis võiks kasutada 446 MHz näiteks, kuid alguseks oleks siiski hea madalama sageduse peal algust teha. Nii et jätka, kuid ossi võiks ikka kuskilt vaadata.