Spektr-301 sproboks?...

[-8o-]

Mul selline asi kodus nurgas... kunagi sai proovida hõõglambiga ja mõned hertsid peale lasta, tundus nagu strobo enamvähem... a nyyd uurisin natuke asja et kas oleks võimalik näiteks ledidet või sis on ka olemas vene fotoka välklampe... et nendest midagi ehitada...

Ise mõtlesin et paneks 110tk 0.04W LED'e aga kas keegi oskab öelda et suudavad nad ikka kuskil 25Hz juures ka reageerida... ja äkki oskaks keegi tuua mingi võrdluse et palju saab 110 LED'ga valgustugevust/tihedus?... ärge luxidest ja sellistest rääikige... aga näiteks võrrelduna hõõglambiga.....40w pirni valgustugevuse(ple aimu kuidas seda täpselt nimetatakse) saab kätte...???

TEine variant fotoka flashidega teha... kas need vene omad lähevad yldse 220V pealt põlema... palju neil pinget tarvis läheb... margi võin ka täpsustada millalgi tulevikus...

[Padasonic]

Hõõglambiga nüüd küll strobot ei ehita... 110 LED'i läheb ka palju kallimaks, kui korralik ksenoontoru. LED reageerib ka 0Hz- le (alalisvool). Levinuim vene välklambi toru oli IFK-120 (U- kujuline, terve rodu FIL- tüüpi välke). 120 markeeringus tähendab 120 džauli (hallooooo, füüsikaõpik&#33. 40W hõõglamp ei saa ligilähedalegi välklambi matsule. Välklambist saab strobo teha küll, aga tuleb leida kompromiss toru jahutuse (ventilaator?&#33, kondeka mahtuvuse ja strobo tööea (1/2 pidu, 1 pidu, mitu pidu ) vahel. Kuldne kesktee kipub IFK-120 puhul olema 50uF (47uF)*450V konde, mitu strobot (vähemalt 4 toru), et ikka piisavalt pidulistel pilt sassi ajada, ja 230V toide No ja loomulikult gene(d), mis kogu seda kupatust vajaliku sagedusega sähvima sunnib. Ajakirjades Radio ja loomulikult netis on neid skeeme külluses.

[sebastian]

LED'i vilgutada 25Hz pole mingi probleem, aga võrrelda nende heledust hõõglambiga on paras matemaatika. Lamp kiirgab igas suunas, LED jälle enamasti suht kitsalt. Ja 0.04W ei ütle midagi veel LED'i heleduse kohta. Valge 5mm LED näiteks ~6000 mcd (millikandelat), aga need ultra bright jupid maksavad ka soliidselt.
Ega mullegi need kandelad, luksid, luumenid suurt meeldi seepärast ei hakka siin midagi tuletama ka . Aga LED-ga kalliks läheb, see kindel...

[-8o-]

Originally posted by Padasonic@Aug 7 2004, 01:59
...No ja loomulikult gene(d), mis kogu seda kupatust vajaliku sagedusega sähvima sunnib. Ajakirjades Radio ja loomulikult netis on neid skeeme külluses.

See spektr annabki juba vajalikul sagedusel 220V välja.... ja kannatab 500W koormust ...

kysimus on kas sinna saab meid välklampe järgi yhendada???

[felch]

See spektr oli vist vene värvimusa. Ta lihtsalt lülitab 220V peale/maha, umbes nagu releegi aga suudab seda teha kiiremini. Välk tahab mõnda aega laadida et sähvakat anda. Välgu toru saab toidet kondelt (võrgupinge alaldatakse, saab ca. 300V). Kui konde täis, antakse toru süüteks kõrgepinge impulss. Seega võib ju proovida ühendada lambi kontrollvälgu kontaktide ja spektri väljundi vahele mingi sobituslüli ühendada kuid keerukam saab seee olema küll. Otse igatahes ei saaa.
Sähvaka heleduse määrab konde laeng ehk siis kaudselt mahtuvus (kui lasta kondel ikka kenasti laaduda). Mida suurem mahtuvus, seda võmsam sähvakas. Lambi eluiga vastavalt kahaneb, samuti suureneb sähvakate vaheline paus (konde laadumise aja arvelt). Välklambis on 800uF konde, see võtab mitu sekundit laadumiseks. Strobodes on tunduvalt väiksem.

[-8o-]

kas ma olen sis kogu asjast valesti aru saanud?!?... kondekasw seal selleks ikka et suurt voolu sellele lambile anda... teoorias võiks selle konde ära ak jätta kui toiteallikas kannataks piisavalt suurt voolu... ja mingit kõrgepinget seal ka välja ei tohiks tulla :S... ise ma kuulsin ka et kuskilt 300/350 voldipealt töötavad need asjad... ma igatahes proovin mi ta seal spektri taga teeb... ... kui muud sis tossumasina saab tast ikkagi B)

[felch]

Välklamp võtab hetkeliselt väga palju voolu, sisuliselt tekib lühis. Selline energia saadakse kondest. Loomulikult kui energiat ei ole võtta, tuleb sähvakas ka nõrgem. Mis piirist alates särakat ei teki, ei oska öelda.
Lambi (toru IFK-120 jne) süütamiseks on ikkagi vaja kõrgepinget. Saab ka kammiga (staatiline elekter)!

[sebastian]

Ilma kondekata ei saa...toiteallikas lendaks ilmselt vastu taevast. Selleks on ka enne toru väike kõrgepingetrafo. Vene IFK sai kontaktidele 330V pinge ja süütajaks siis trafost tulev kõrgepingeimpulss, mis lambi keskkontaktile suunati. Selle trafole tüüriti impulsside sagedust...vastavalt sellele kui kiirelt elektroonika lubas kondet täis laadida. 5pidu, 1pidu võis käis pauk ja ei ühtegi pidu
Trafo lihtsalt süütas ja sähmaka tugevus olenes lambiga paralleelselt pandud kondeka mahtuvusest või laetuse tasemest.

[Padasonic]

Saab küll ilma kondeta! Torule pannakse ette ca 0.3 ohm takisti (lisaks veel toitejuhtmete takistus). Suurim probleem on hoopis välgu sünkroniseerimine võrgusagedusega. Kui süüteimpulss anda hetkel, kui siinus on nullis (või selle lähedal), siis ei tule sealt miskit sähvakat. Üks lahendus oli kunagi 80-ndate lõpus ajakirjas "Radio" (numbrit praegu ei mäleta, kuid mul on see olemas). See tehti väga lihsalt D- trigeriga. Ilma selleta tuleb iga matakas erineva valgustugevusega, ja mõni jääb hoopis vahele.
Ei mäleta selle Spektri skeemi, aga kui seal kasutatakse PWM- i, siis pole vist mõtet jamada?

EDIT: Pidasin silmas tavalist välklampi, kus toru saab vahepeal pikalt jahtuda. Strobos tuleb see 0.3 oomi tunduvalt suurema takistusega asendada (selgub katsetuste käigus), muidu põleb süüteelektrood paari minutiga toru küljest lahti ja varsti on toru ise ka ribadeks (kui just mingi eriti vihane vent ei jahuta).

[felch]

Jah, nii peaks saama küll. Hea mõte! Ainult et...kui Spektr'is on väljundis türistorid, võivad nad suurest voolust siiski läbi lennata. Iseasi see, et toda Spetrit polegi eriti vaja.

[Padasonic]

Ei juhtu nende türistoridega miskit. Vanasti sai tehtud välklambi tüürimine KU101- ga, mis kannatas vist sadakond mA. Ega siis torude vool läbi türistoride lähe. Türistoridega lülitatakse ainult süüteahela kondet (tavaliselt seal 68nF - 100nF kandis) vastu "maad".
Kui selles Spektris peaks türistorid olema ülejäänud skeemiga galvaaniliselt seotud, siis tuleb muidugi kasutada optroneid või optotüristore.
Noh ja kui see kupatus üldse valmis ehitada, siis on vist tüütuim probleem torude jahutus, eriti kui neist kõvemat laksu välja pigistada. Hakka veel ventika(te)le eraldi juhet vedama. Muidu võib juhtuda, et torude pidev vahetamine pikapeale katuse sõitma võtab.

[felch]

Mul vedeleb kusagil 1 tööstuslik strobo. kui kedagi huvitab, võin ära anda. Teise samasuguse jupid ka.

[sebastian]

Aga kui toita ilma kondekata ja vahelduvvooluga, kas pole sähvimised piiratud 50Hz või selle kordajatega, kui kasutada sünkroniseerimiseks mingit trigerit?
Või juhitakse trigerit omakorda mingi impulssgeneraatoriga, mille sagedus muudetav? Tekkis lihtsalt selline mõte :P .
Muidu strobedest siin juttu olnud lademetes...panin otsingusse ja tuli nii et kolises. Arvatavasti enamus elektroonikaharrastajaid kunagi sellise riistapuuga sinasõber olnud .
Aga IFK-st niipalju, et neile sai peenike traat ümber U keeratud ja mõlemad otsad siis keskkontakti joodetud...siis kestis üsna kaua ja väga kuuma ei kartnud ka.

[Padasonic]

Kui vahelduvvooluga toita, siis pannakse kaks toru paralleeli. Ühe anood teise katoodiga kokku ja teine ots siis vastavalt samuti. Süüteelektroodid kokku. Siis ühes poolperioodis annab üks toru mataka ja teises teine.
Ilma kondekata on see probleem tõesti, et sähvib ainult 50Hz ja kordajate taktis. See on jällegi lihtsalt lahendatav programmeeritava jaguriga. Aga on sel mõtet? Sujuvast reguleerimisest pole ju haisugi!
Lihtsalt tuli meelde, et olen kunagi kondekata välklampidega pusinud (esimest skeemi trehvasin kusagil 70- ndatel). Tegin paar tükki valmis ja mis kõige hullem - tööle hakkasid, sunnikud! Enne käis muidugi paar kõva kärakat ja tuli taskulambiga korke uurima minna...