Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Bensiinigeneraatori ja veeautomaadi sõprus

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Bensiinigeneraatori ja veeautomaadi sõprus

    Probleem on selles, et kuidas panna inverteriga bensiinigeneraator ja veeautomaat koos sõbralikult tööle.

    Nagu ikka, on generaatori kohta vähe andmeid – on vaid nominaalne pikaajaline võimsus 1800W ja 2000W 5 minuti jooksul. Ülekoormusel süttib punane LED. Kuid mis saab edasisel koormuse suurendamisel – kas inverter piirab voolu ära, lülitatakse hoopis bensiinimootor välja või hakkab varsti tossama? Loogiline oleks ju esimene variant, kuid ärihuvide tõttu võib olla ka teine. Ja eks hind näita ka rohkem teist varianti.

    Nüüd veeautomaat. Elektrimootoril on ju lisaks nominaalsele voolule ka käivitusvool, mis võib esimest ületada näiteks 6 kordselt. See vool tuleb ka mõõta katsetuste käigus nii vee min rõhu kui 0 rõhu juures. Seda saab mõõta näiteks võimsama järjestikuse 0,33 oomise takisti pealt ossiga. 3A töövoolu juures on siis ca 1V ja 18A juures 6V. (600W kondensaatoriga asünkroonmootor e. kahefaasiline 90 kraadise nihkega).

    Käivitusvoolu vähendamiseks on mitu võimalust.

    1. Järjestikune lisatakisti, mis teatud aja pärast lühistatakse releekontaktiga.
    Vajab muidugi katsetamist, et saavutada õiged mootori pöörded. Madalamate pöörete puhul tekib ikkagi suurem voolutõuge.
    2. Tekitada trafoga esialgsest madalam pinge. Inverteri puhul ei sobi, kuna ka trafol tekib lühiajaline voolutõuge sisselükitamisel. Saaks piirata trafo soft stardiga.
    3. Mootori soft start. Töötab ilmselt hästi kui kasutatakse transse, mis ei moonuta sin kuju.
    Tööstuslikest leidsin:
    a)soft starter for asynchronous motor - ATS01 - 6 A - 110..480V - 0.75..3 KW

    https://www.se.com/ww/en/product/ATS01N106FT/soft-starter-for-asynchronous-motor-ats01-6-a-110-480v-0-75-3-kw/?range=779-altistart-01&selected-node-id=12143531229

    Kuid vaadates ühendusvarianti 1 faasilisele mootorile, siis mootor jääb kahe faasi vahele ja ei sobi.

    b) SSC-25

    https://www.farnell.com/datasheets/3171149.pdf

    Kuid puuduvad reguleerimisvõimalused.

    4. sagedusmuundi. Selle mootori jaoks ei sobi, kuna sageduse muutudes peaks muutma ka kondensaatori mahtuvust. Saab kasutada vaid ca 20% sageduse muutmisel.

    Ilmselt tuleb teha ise transsidega voolupiiraja, mis piirab algselt voolu 8A juurde ja lõpuks lühistatakse releekontaktiga. Kunagi väga ammu kasutasin sama varianti hõõglampide sisselülitamiseks et pikendada nende eluiga.
    Ei jõudnudki eluiga määrata, kuna üksi ei läinud sisselülitamisel läbi ja tuli LED aeg
    Teine võimalus on teha ise sagedusmuundur, kus on 2 faasi ja nihe 90 kraadi.
    Kondekat pole sellisel juhul vaja.


    #2
    Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
    3. Mootori soft start. Töötab ilmselt hästi kui kasutatakse transse, mis ei moonuta sin kuju.
    Laias laastus, omab see tähtsust?
    Mul on 2 pikendusjuhet.
    1 neist on piisavalt pikk, et käsiketassaag enam 6A kaitset välja ei viska.
    2 on isetehtud, kuhu sisse on pandud elektrilise kettsae soft start klots.

    Comment


      #3
      Läksin otsima 8A reostaati, 30 oomi.
      Vanasti vist oli ka selliseid aga pakuti hoopis:
      Get the best deals for Rheostat 8A at eBay.com. We have a great online selection at the lowest prices with Fast & Free shipping on many items!

      Kas siit ei anna midagi valida?
      Proovimiseks.

      Comment


        #4
        3 faasiliste käivitamiseks kõlbab küll1, 2 või 3 sümmistoriga soft start. Lihtsamatel on muidugi puudusi, 2 faasist alates on OK.
        Kondensaatoriga teise 90 kraadise faasi tekitamisel on parem ikka puhas sin. Igasugune sümmistoridega hakkimine tekitab harmoonilisi ja sellele variandile ei sobi. Kui tekib lisaks alalisvoolu komponent, siis see hakkab hoopis pidurdama.
        Ma pole küll proovinud, kuid ei pidavat sobima ka modifitseeritud sin inverterid. Küsimus on ilmselt pöördemomendis. Nagunii väheneb pinge vähendamisel pöördemoment ruudus.

        Mu 75W ja 1 oomised takistid on välja laenatud ja ilmselt ei näe neid enam kunagi - hea ju võimendeid katsetada. Tegin mõõtešundi 10-st paralleelsest 1 oomisest 1% täpsusega 5W takistist.

        Eks ma mõõdan soojemate ilmadega mootori käivitusvoolud eri rõhkudel ossiga üle. Siis saan 9A latriga katsetada, millistel pingetel hakkab pump tööle. Siis saan otsustada, et kas kasutan lisatakistit või voolupiiramist. Viimane peaks olema parem.

        130V ei läinud mootor käima, kui keskpinges oli 2 korral pikalt üks faas kadunud. Ei päästnud seda ka moodulkaitselüliti. Hiljem tegin uue pumba ahelasse pingerelee, mis ei lase alla 207V pumbal töötada. Nüüd on automaatikafirmades müügil küll reguleeritavaid pinge- kui ka voolureleesid jne. - piiravad nii alt, ülalt kui ka aknana. Generaatori kaitseks panin kilpi reguleeritava kuni 16A voolurelee 8A peale.

        Eks neid lahendusi ole teisigi – näiteks paralleelne bensiinimootoriga pump (odavaim oli alla 100Eur). On olemas ka pumbad, kus on kasutatud inverterit. Vist ca 20 aastat tagasi sai ühele ridaelamule tehtud 3 faasilise mootoriga puurkaevu pumbale sagedusmuunduri ja rõhuanduriga sama asi.

        Mul on vanast ajast ka üks 3 faasilise mootoriga pump. Ainult kole võimsate näitajatega. Siis saaks kasutada sagedusmuundurit, kus sisend on 1 faas ja väljundiks 3 faasi.
        Võiks ju ka pumba võlli pikendada, lisa laagripukk ja rihmaga vedada bensiinimootoriga käima

        Comment


          #5
          Ma läheks lihtsama vastupanu teed ja ühendaks lihtsalt ära, töö käigus näeb mis juhtub. Ja miksmitte ka pikendus paraban vahele, mul selleks otstarbeks 1mm2 25m mis juba piirab veidi voolu. Sellesama pealt saab ka pingelangu mõõta, ei pea takisteid põletama.
          Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

          Comment


            #6
            Mul nii väikese ristlõikega pikendust ei ole – on 50m ja ikka suurema ristlõikega kummikaabliga. Hea ka talvel kasutada. Puulõhkujale sai lisaks pandud 10m pikenduse ja töötas probleemideta. Kilbis on nagunii voolurelee ja 16A kontaktiga lisarelee lülitab generaatori tagant koormuse välja kui seatud voolu ületab. Võib küll ka nii proovida, aga ma arvan juba tulemust

            Asi see üle mõõta, šunt juba valmis ja hiljem arvutada palju darlingtone piirajasse paralleeli läheb või milline järjestikune takisti sobib. Mõõtmiseks tuleb valida võimalikult väike takisti, et mitte mõjutada mootori tööd. Antud juhul siis 0,1 oomi ja 50W. 18A juures on siis takistil hajuv võimsus 32,4W ja sedagi lühikest aega.

            Ma kunagi proovisin ühte sümmistoriga valgusregulaatorit koos sarnast tüüpi mootoriga käima ajada. 16A sümmistori kruvisin muidugi radikale. Mootorile ei sobinud, kuid tuttavale mesinikule vaha sulatamiseks suurepäraselt Sobis ka 40W kolvi temperatuuri reguleerimiseks. Nii et sobib takistuslikule koormusele ja kollektormootorile, mis töötab nii alalis- kui vahelduvvooluga.

            Comment


              #7
              Mul on aia kastmiseks inverteriga 1600W bensiinigenekas (hiinakas) ja mingi hüdrofoor. Peast võimsust ei mäleta - aga vist oli 1kW ringis. Mingeid probleeme ei ole.
              Kui mingil põhjusel genekas üle koormata, lülitub inverter välja. Mootor jääb tööle.

              Comment


                #8
                Ma lugesin eile õhtul erienavaid foorumeid - saksa-, inglise-, vene- ja ka soomekeelseid.

                Soomekeelseid lugesin seetõttu, kuna generaator on ostetud Motonetist. Väideti samuti, et ülekoormusel lülitab lihtsalt inverteri välja, kuid mootor jääb tööle. Ökorežiimis ilmselt väga madalatel pööretel, kuna elektrienergiat ei tarbita.
                Ja et antud generaatoriga ei õnnestunud alates 600W mootoriga pumpa käivitada.
                Mujal väideti sama, et suure käivitusvoolu tõttu võib tekkida probleeme. Müügimehed soovitasid 600W pumbamootori korral osta 5kW generaatori
                Neil on kohe suured tabelid erinevate tarbijate kohta, et mitmekordne on käivitusvool.
                Pumpade puhul oli see kõige suurem -7X, järgnesid külmikud jne.
                Oli juttu ka modifitseeritud sin kasutamisest. Mootor pidi tegema hoopis teist häält ja rohkem kuumenema. Ka 12VDC/230VAC inverterite kasutamisel pidi olema sama olukord. Lisaks tuleb kirjas olev inverteri võimsus jagada vähemalt kahega.

                Kastmispumba olukord on teine – käivitamisel puudub ju hüdrofori vasturõhk. Ja kui on ka hüdrofor, siis ma laseks ta küll tühjaks pärast kasutamist.

                Maja veepumbal on näiteks min vasturõhk 1,5bar. Siis on ka käivitusvool suurem. Eks hädakäivitamiseks või ka siis hüdrofori tühjaks lasta, kuid pikemaks tööks, kus vett tarbitakse katkendlikult, see variant ei sobi.

                Suuremate kompressorite korral olen küll kasutanud varianti, kus magnetklapp laseb käivitamisel õhu otse välja ja suurematel pööretel hakkab alles paaki lööma. Aga vee korral on asi keerulisem, eriti talvel.

                Otsustasin siiski voolupiiraja kasuks. See piirab vaid esialgse vooluimpulsi ja siis toimetab mootor edasi nagu tavaolukorras. Takisti puhul jääb suurem pingelang kuni lühistamiseni.
                Voolupiiraja puhul on max pingelang mootori töötamisel 2,5V ja ahelat pole mõtet isegi lühistada. (3AX2,5V=7,5W).
                viimati muutis kasutaja Svago; 07 m 2023, 11:10.

                Comment


                  #9
                  Ma oleks selle turvameetme ikka ära testinud praktikas, kas ja kuidas rakendub. Või kas ikka üldse rakendub...
                  Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                  Konfutsius

                  Comment


                    #10
                    Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
                    ..Otsustasin siiski voolupiiraja kasuks. See piirab vaid esialgse vooluimpulsi ja siis toimetab mootor edasi nagu tavaolukorras. Takisti puhul jääb suurem pingelang kuni lühistamiseni...
                    Mis imeasi see siis on?
                    Vaatad neid saage, puurpinke, keevitusi ja elektrikilbiga profi-töölaudu kuhu saab hulgaliselt tehnikat ühendada; neil on tihti ka mingi impulss-voolupiiramine sees - pole seal mingeid transse, takisteid ja sümistore ja kst mida.
                    Suured kompressorid lähevad hoopis käima STAR/DELTA, nagu elevaatorid, konveierid, trumlid jms. Ca 23-27ms pistab ennast ringi.
                    "Tahdika Jaani" tabelis oli 7x; samahästi võib olla tabelis, et sõiduauto võtab 73l/100km- jah on selliseid; nagu kõike on erinevat.



                    Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                    Comment


                      #11
                      Esmalt postitatud OSX poolt Vaata postitust
                      Ma oleks selle turvameetme ikka ära testinud praktikas, kas ja kuidas rakendub. Või kas ikka üldse rakendub...
                      Eks ma katsetan muidugi. Korra proovisin, kuid mitte max võimsusel. Hoidis väga hästi erinevatel koormustel 230V pinget. Ossiga vaadates oli ilus puhas sin.
                      Eks ma mõõdan seekord ka klirri üle – äkki on audiofiilne

                      Eriti meeldis mulle ökorežiim. Trelli kasutades käis praktiliselt tühikäigul ja 1kW soojapuhuriga suurendas kohe pöördeid. Ei pea ju mootor kogu aeg täispööretel undama ja kütust raiskama, kui on väike koormus. Mul on olemas ka 2kW soojapuhurpuhur – sellega peaks ju ka töötama, vähemalt 5 min. Generaatoril on 2 pesa ja siis saan lisada prooviks veel kasvõi 100W hõõglampe. Umbes nagu kurke kaaludes
                      Väideti küll, et on kaitstud nii ülekoormuse, ülekuumenemise kui ka õlitaseme liiga madala taseme eest. On ju loogiline, et kui on olemas ülekoormuse LED – siis ju voolu ikka mõõdetakse.

                      Foorumites väideti, et mõnel generaatoril oli max võimsus 1,4kW, mõnel 1,6kW ???
                      Eks nad kasutasid erinevaid seadmeid ja võimalik, et kaitse rakendus.
                      Üks väitis, et pärast karburaatori reguleerimist tuli võimsust kõvasti juurde.

                      Täitsa tuttav teema – ostes oli ka murutrimmer kuidagi jõuetu ja bensiini kulus uskumatult palju. Võtsin karburaatori 3X lahti, tegin sellega mõned trikid ja reguleerisin segu rikkamaks. Pärast seda oleks nagu poole võimsam olnud, palju jõudu juba keskmistel pööretel, niidab väga hästi ja kütust kulub märgatavalt vähem. Vot sulle saaste euronorme ja ülilahjat segu.


                      Comment


                        #12
                        Kui käivitamisel jääb energiat väheks, siis salvestaksin hoopis selle energia kugile.
                        Inverteriga generaator? Et siis aetakse ringi püsimagnetiga rootorit, staatori mähises industeeritakse suvalise sagedusega vahelduvvool ja sellest tehakse dioodsillaga alalisvool, mis silutakse kondensaatoriiga ja tehakse mingite väljakatega riskkülikuks, mida nimetatakse vahelduvvooluks?
                        Mina lisaks kas mootorile hooratta või peale dioodsilda kondensaatoreid mis ei salvestaks käivitamiseks vajaliku energia.
                        MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
                        KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

                        Comment


                          #13
                          Esmalt postitatud erku poolt Vaata postitust
                          Mis imeasi see siis on?
                          Vaatad neid saage, puurpinke, keevitusi ja elektrikilbiga profi-töölaudu kuhu saab hulgaliselt tehnikat ühendada; neil on tihti ka mingi impulss-voolupiiramine sees - pole seal mingeid transse, takisteid ja sümistore ja kst mida.
                          Suured kompressorid lähevad hoopis käima STAR/DELTA, nagu elevaatorid, konveierid, trumlid jms. Ca 23-27ms pistab ennast ringi.
                          "Tahdika Jaani" tabelis oli 7x; samahästi võib olla tabelis, et sõiduauto võtab 73l/100km- jah on selliseid; nagu kõike on erinevat.
                          Ma juba eespool kirjutasin, et kasutasin analoogset süsteemi hõõglampide kaitseks. Tollal olid osad lambid defitsiitsed, kallid, kippusid enamuses sisselülitamisel läbi minema. Mõõtsin lambi takistused külmast peast ja arvutasin tööolukorras. Vahe oli vist üle 20X. Ma tegin siis sellise seadme, kus voolupiiramine oli 1,1 töövoolu. Rohkem lambid läbi ei läinud. Piirajaid valmistasin üle 10tk.

                          Eks see ole ka mootorile ja pumbale tervislik, kui käivitusvool ära piirata tasemel 2,5 töövoolu.

                          Tollane kompressor omas juba star/delta käivitust. Soft starte ega sagedusmuundureid siis veel kahjuks polnud ( aasta oli vist1985). Klient soovis lisaks tõsta kompressori töörõhku, mida eelmine sarnane ei võimaldanud ja mootor läks tossama. Kilbi automaat pidi jääma samaks. Otsustasin siis siis teha automaatika – magnetklapp, tagasilöögiklapp, aegrelee. Reguleerisin aja parajaks ja toimis.
                          Rohkem ei löönud enam kordagi automaati välja ja seda isegi suuremal rõhul.

                          Eks see tabel oli ju müügimeestele koostatud, et äri õitseks ja mõni tabel oli isegi tõene...
                          Näiteks esimene ettejuhtunud tabel:

                          https://www.kuvalda.ru/catalog/1966-generatory/article-kak-vybrat-generator-dlya-dachi/



                          Generaator toodab väga kõrge sagedusega vahelduvvoolu, mis seejärel muundatakse alaldi abil alalisvooluks. Seejärel muundab inverter alalisvoolu tagasi vahelduvvooluks.

                          Nii nagu tavalised elektrigeneraatorid, annavad inverterid ka vahelduvvoolu 230 volti sagedusel 50 Hz.

                          Milleks siis kõik pingutused?

                          Invertergeneraatori elekter on palju puhtam! Pingekõikumisi peaaegu pole.

                          Pole tähtis, kui kiiresti mootor töötab: inverteril on alati alalisvool, mille ta suudab 50 Hz juures muuta täpselt 230 V vahelduvvooluks.

                          Invertertoitegeneraatori voolukvaliteet on sama hea kui koduse pistikupesa toide. Sageli on generaatori tekitatud siinuslaine isegi parem.

                          Tänu voolu väljundi keerukale juhtimisele on invertergeneraator kütusekulu osas väga ökonoomne. Ta saab reguleerida oma mootori kiirust täpselt vajaliku võimsusega.

                          Näide: Inverteriga on ühendatud ainult üks televiisor. Teler kasutab väga vähe elektrit. See võimaldab inverteri mootoril töötada mugavalt 800 pööret minutis. Seetõttu on inverter ka tavalise elektrigeneraatoriga võrreldes väga vaikne.


                          https://smartercamping.de/inverter-s...er-definition/

                          viimati muutis kasutaja Svago; 07 m 2023, 23:06.

                          Comment


                            #14
                            Keegi võiks katse teha palju klassikaline inverter käivitusvoolu talub kui mootori järgi panna lubatud max pikaajalisest väljundvoolust.

                            Comment


                              #15
                              -Kas sellist sagedusmuundurit ei ole mis oskaks kolme faasi asemel ühte faasi ning kondensaatori faasi nihet simuleerida?
                              - Kui too Schneideri mootori sujuvkäiviti lisada ainult töömähisele-kondekas otse siis peaks ikkagi voolutõuge vähenema. Või saaks kondensaator liialt koormust?
                              Maailm oleks puhas ja süüta
                              kui poleks õllejogurtit
                              - Õ.Õ.

                              Comment

                              Working...
                              X