Bensiinigeneraatori ja veeautomaadi sõprus

[Svago]

Voolutalumine sõltub sellest, et missuguseid lõputransse inverteris kasutatakse. Andmelehel on ju toodud safe operation area graafik 25C juures. Kuid tuleb arvestada ka temperatuursõltuvust ja varukoefitsienti. Nii, et ei saa kuidagi lubada mitmekordset ülekoormust – kindlasti rakendub enne mingit tüüpi voolukaitse.

Voolu ja pinge vaheline faasinihe peab olema 90 kraadi - ehk magnetväli on ringikujuline. On muidugi võimalik ise ehitada 2 kanaliga sagedusmuundur, kus on 90 kraadine faasinihe. Kuid tavaliselt on mootori töö ja käivitusmähis erinevad. Eks ka selle vastu ole rohtu...

Sobiv tööstuslik sagedusmuundur maksis 650Eur + transport. Selle raha eest saab terve inverteriga pumba. Ja ma pole päris kindel, et see sagedusmuundur iga mootoriga sobib.
Näiteks:

https://kaevukeskus.ee/tooted/veeaut...s-scala2-3-45/

https://www.waterpump.co.uk/media/wy...1497234216.pdf

Kasutatakse vedelikjahutusega püsimagnetmootorit (liquid cooled permanent magnet motor)

https://www.news.benevelli-group.com/index.php/en/101-liquid-cooled-ipm-motors.html

[erku]

..Kasutatakse vedelikjahutusega püsimagnetmootorit (liquid cooled permanent magnet motor) .."https://www.news.benevelli-group..

See on ikka väga hea ehe näide, kuhu inimeste ... välja jõuab. Inseneridel on suht-poogen ja ülejäänud ei saa muhvigi aru.
Näed.. ja saab veebilehel kõike kirjutada, või lasta kirjutada ja sellest ei juhtu mitte midagi.
Samas, pannakse tänapäevastele korralikele PMM-idele seda venti harjumusest või "äkki on vaja, mine tea kui.." ja siis järjekordselt selgub, et need on nii säästlikud/kaod on nii väikesed, et isegi soojaks ei lähe.
Svago: Ah et siis transidega voolupiiraja.
Ja arvad et suvaline "Drosselikärakas" ei kõlba; imiteerib väga hästi siin varempakutud pikendusjuhtme kera (NB: mida erinevad mootorite, inverterite, ..jne tehase- manualid kirjeldavad sarnaste olukordade kohta).
See et inverter teeb "hõkk" kui pumba järgi paned, ei pruugi "pumbamootoris" alati ollagi, vahel on asi selles, millega sa teda lülitad (siinusvoolu lülitamisel on ka erinõudeid).

E:
Ma ennist mõtlesin, et kuskohast see modernne õhupilu jutt pärit on, mingi täitsa uus asi, miski uus vägi mis sunnib rootorit pöörama ja ennäe imet, ongi:
"Link"

[Svago]

Tänan kaasa mõtlemast ja idee eest!

Seda mootorit kasutati ju eespool olnud viite veeautomaadis hea lineaarse reguleeritavuse pärast. Sama tüüpi mootorit kasutavad ka teised.
Need tavalise veeautomaadi 2 faasilised mootorid on mõeldud põhiliselt ühtlastele pööretele ja väga halvasti reguleeritavad. Sobib vaid puhas sin, modifitseeritud sin vähendab pöördemomenti, mootor kuumeneb ja odavamate inverterite puhul ei lähe üldse käima. Sama kehtib ka sümmistoritega reguleerimise korral. See 650Eur 1P sagedusmuundur kasutas väga kõrge sagedusega PWM ja jälgis päris hästi sin, kuid vajas filtrit. Ja ikkagi see arvutatud faasipööramise kondensaator...

Eks see ole maitseasi, millega voolu piirata. Oma 10kW treipingi mootori vahatasin kohe 4kW vastu – ei hakanud sagedusmuundurit vanakesele (1964.a) vahele toppima ja ega ma tünne, SAT antenne ka ju ei trei. Kõige suuremad on läbimõõdult ehk veljed, mida vaja sirgemaks ajada, kuid pidurdusjõud pole ju suur. Võimsuse järgi oleks piisanud ka 1.5 - 2,2kW mootor, kuid polnud sobivate pööretega käepärast. Sellel oli algselt delta/star käivitus - see ju vanaisade leiutis ja soft stardi vastu ei saa. Sai kogu elekter ringi tehtud, vaid paar vana juppi jäi alles.
Ühel teisel pingil olid 3 hõõguvat jurakat takistit teraspuuris ja aegrelee = tollane pneumaatiline aegrelee, kruviga õhuvoolu reguleerimisega + lüliti seljas.

Mul on olemas ka üks sobiva võimsusega autotrafo, mis oli mõeldud 110/220V pingete saamiseks. Eks pärast mõõtmist selgub, et kas sobib. Ikkagi valmis asi ja vedeleb niisama nõukaajast saadik.

Drosselit ma ka ei taha – see on ju voolude tõttu päris jurakas ja kerida ka ei viitsi enam. Pole ka vastava läbimõõduga traati, lisaks on Cu traat ostes Au hinnaga.
Kuna pumbaruum on suhteliselt niiske, siis on vaja drossel immutada. Mul sai juba kooliajal villand türistorsüüdete trafode kerimisest – ikka 1200 keerdu 0,35mm traati sec + mitmedkümned pirimaarkeerud.

Ma hakkasin mõtlema neid vektordiagramme – drossel vist ikka hästi ei sobi kondekaga mootoriga. Või peab siis kondekat muutma.
Arvutasin 25m ja 1mm2 ristlõikega pikendusjuhtme takistuse – 2X0,415=0,83 oomi. Eks pistikute ühendustakistused tule ka juurde olenevalt ühendusmeetodist. Käivitusel tekib siis 18A juures juhtmel ca15V pingelang. Ikka kole vähe. Rullis olekus lisanduks ka induktiivtakistus.
Lugejatele hoiatuseks, et tuleks lugeda kirja trumlil, et ei tekiks ülekuumenemist sõltuvalt võimsusest.

Transistorvariant on selles suhtes meeldivam, et saan lihtsalt voolu reguleerida. Kinnitad darlingtonid radikale, teed väikese trükkplaadi ja ilus vaadata. Ja neid vene 500V KT834A darlingtone on mul enam kui piisavalt. Lisaks saan teha ka mitmeastmelise või sujuvalt kasvava vooluga. Aga arvan, et lihtsast piirajast piisab.

Teooriagi ütleb:
Tagasisidega vooluregulaatorid:
Suletud ahelaga voolukontrollerid on kõige arenenumad pehmekäivitajad. Tööpõhimõte põhineb voolu, mitte pinge otsesel reguleerimisel. See võimaldab saavutada kõige täpsema elektrimootori käivitamise juhtimise ning hõlbustab ka pehmekäiviti seadistamist ja programmeerimist.

Ja mul on veel üks kiiks, mis on külge jäänud erinevatest ametitest ja TPI õpingute ajast– tegeleda mõõtmistega ja seejärel arvutustega. Eks ma mõõtmistest alustangi, kui ilm ja aeg võimaldavad. Hea oleks seda teha ju töötoas laua peal, kuid veetorusid on sinna veidi ebamugav viia

[elukaz]

Stardivoolu piiramine võib tähendada et ei jõua startida. Rõhu maha keeramine muidugi aitab.

[timpZDNB]

-Kas sellist sagedusmuundurit ei ole mis oskaks kolme faasi asemel ühte faasi ning kondensaatori faasi nihet simuleerida?
- Kui too Schneideri mootori sujuvkäiviti lisada ainult töömähisele-kondekas otse siis peaks ikkagi voolutõuge vähenema. Või saaks kondensaator liialt koormust?

Invertek drives muundurit kunagi katsetasin. Midagi sai seal igastahes teha.

https://www.invertekdrives.com/variable-frequency-drives

[klm]

Samas milleks jamada, vaheta mootor välja, või mähi ise 3f 240 V peale ümber, 1 faasilise sisendiga inverter ette ja asi tehtud.
Meil maal mähkis naabrimutt ise lüpsimasina mootori ümber - käis linnas, tõi mähisetraati ja järgmine päev lüpsimasin töötas.

[elukaz]

Üks mees tegi kirvega akna valmis.

[urmo]

Aga siis on veel omaette grupp inverterpumbad. Ei ole küll kogemusi, aga kui see sujuvalt käivitub, ei tohiks voolutõuke probleemi tekkida.
Iseasi muidugi tema sobivus bensiinigeneraatori poolt tekitatud pingega.
Kuigi nimi "inverterpump" lubab oletada, et pinge kuju ja väärtus ei ole kriitiline.

[Svago]

Tundub, et kahefaasiliste mootoritega veeautomaatide aeg hakkab läbi saama. Asemele tulevad magnetrootoriga ja sagedusmuunduriga püsisurve veeautomaadid. Paljude sellised mootorid töötavad 0...4000p/min.

ICP-seeria püsimagnetmootori ja sagedusmuunduriga püsisurve pump:

https://www.akvedukt.ee/att/item_documents/0/3/214.pdf?item=110089

Jupp aega tagasi oli selline müügil ainult Depos 190Eur, kuid nüüd on ka teistes kauplustes. ICP seeriat on lätis müügil 4 varianti, meil on ainult ICP100F. Meil olen näinud üldse 4 erinevat firmat, kes valmistavad sarnaseid pumpasid. Grundfos Scala2 3-45 oli juba eespool viide. Andmelehel oli muidugi palju asju reklaamina, mida peab arusaamiseks natuke põhjalikumalt uurima. Näiteks töövool ja see väljundrõhk 10bar (siis kui 6bar sisse anda, mitte kaevupumbana).
Ja üldse tuleb tellida hoopis Lätist, kuna meil on ca 40% kallimad. (v.a. Depo).

Ka muud asjad – näiteks fotoka aku maksis Lätis 8.50Eur.
Meie ärimehed küsisid sama aku eest alates 24Eur ja rohkem. Kõige kallim oli üle 60Eur. Lätist tellides oli transa 3.50 postikappi.

[tcumen]

Eeee, mu meelest survetõstepump ja kaevust ise vett imev veeautomaat on täiesti erinevale sihtgrupile mõeldud tooted.
Kui ma olen tööl ja majapidamises vett ei vajata, miks ma peaksin mingil pumbal laskma see 8-10h uhada, olgu siis või miinimumvõimsusel?

[urmo]

See lingil olev tundub ikka ainult surve tõstmise vahend olema. (Korrusmajades ülemistele korrustele surve tagamiseks.)
On eraldi inverterid tavamootoriga pumpadele ja siis komplektsed inverter-pumbad.

Näited muidugi suvalised ettejuhtunud. "Not sponsored".
Leiab ka odavamaid, kes otsib; aga küsimus on nüüd: kas need saavad hästi hakkama bensugeneka järel?

[Svago]

Ärge nüüd ajage jama - VEEAUTOMAAT ICP 100F

Tädi Maali pole selle lüpsimasina autor

Toode on hiina ja tõlkijad tõlgivad tehnilist infot tihti valesti ja paljud müügimehed ei tea isegi, mida nad müüvad :) (kuulutus: vaata pilti ja arva ära)

Antud tooteseeria sobib peamiselt majapidamise survestatud veevarustuseks, tööstusvedelike edastamiseks, demineraliseeritud vee ringprotsessiks ja rõhu tõstmiseks, puhastussüsteemideks, kuid samuti vee kaevust pumpamiseks, aia kastmiseks jne.
Muidugi saab kasutada ka rõhu tõstmiseks.

Kiire iseimemine: iseimemise kõrgus on kuni 7 meetrit. Iseimemine teostatakse umbes 1 minuti ja 20 sekundiga.

Automaatne rõhk hoitakse näiteks kaevust vee pumpamisel 1 kuni 2,5 bar juures (6.2 ICP100S ja ICP100F tehniliste parameetrite graafik (Graafik 2)). 2,4bar juures on tootlikkus 60l/min.
Käsitsi variandina saab max rõhku seada kuni 3,8bar, siis on tootlikkus 0.

Ja pump seisab, kui vett ei tarbita. Keerad kraani lahti ja pump töötab aeglastel pööretel, et hoida etteantud rõhku. Kui hakkad aias kastma, siis töötab suurematel pööretel ja hoiab etteantud rõhku kuni tootlikkust ei ületata (vt. Graafik).
Käsitsi variandina saab kasutada ka suuremat rõhku, näiteks 3bar tootlikkusega 48l/min. Käsitsi variandi puhul lülitatakse pumpa sisse-välja käsitsi lülitist.

[klm]

Inverter pumpade väga suur eelis on ka veekvaliteet - mingit seisvat vett (hüdrofoor või veepaak) pole.
Seisvas vees kipuvad igasugu bakterid paljunema.

Mootori ümbermähkimist soovitasin seetõttu, et mõningate teadmiste olemasolu korral on seda esimest korda tehes see päevaga ära teha.
Ise inverterit, mis käivitusmähisega mootoriga töötaks päevaga valmis ei tee.

[Svago]

Tegin siis ühe 450W pesumasina kahefaasilise mootoriga lauapealseid loomkatseid. Kahefaasilisel mootoril on mõlema mähise takistused samad – antud juhul olid 2X15 oomi. Töö- ja käivitusmähisega variandi puhul on mähised erineva takistusega. Katsed olid ilma mehhaanilise koormuseta.

Ossiga vaadates oli käivitusvoolu impulss 3X võrreldes töövooluga. Karta on, et koormusega (veepump + vasturõhk) on see veelgi suurem.

Kahju, et ei kasutata tsentrifugaalsidurit - siis oleks asi lahendatud.

Autotrafoga käivitades oli 175V vastuvõetava käivitusvooluga. Tööle hakkas muidugi tunduvalt varem. See käivitusvoolu impulss tekkis juba päris varakult, kui autotrafot keerata. Ilmselt seoses magnetvälja tekkimisega. Koormuse all tuleks uuesti mõõta ja sobiv pinge valida.

Väga hästi toimis ka variant - eeltakistiga käivitus ja siis lühistus. Kui pöörded on ca 2/3 nominaalsetest, siis toimib hästi. Sama hästi peaks toimima siis ka transistor voolupiiraja.

Proovisin ka sümmistoriga reguleerida. Mootori hääl oli päris jube, kuid ilma koormuseta reguleeris pöördeid. Koormuse puhul võib arvata, et esineb pöördemomendi vähenemine ja selline juhtimine ei sobi. Oli näha ka, et mootor võbiseb – s.t. et pöörded kõiguvad reguleerimisel. Ikkagi see vajalik kondensaatori tekitatud 90 kraadine faasinihe. Vastasel korral pöördemoment väheneb ja tekib mähiste ülekuumenemine.

Katsetasin siis ka ühe faasi reguleerimist. Kondensaatoriga mähist sümmistoriga reguleerides oli asi tunduvalt parem, kui tervet mootorit juhtides. Võiks isegi sobida soft stardiks? Arvan, et katsetan ka transiga reguleerida – siis on transi koormus väiksem.

Väga hea efekt oli siis, kui algul lülitasin sisse töömähise ja siis viivisega kondensaatoriga mähise. Tundus, et peab sisse lülitama õigel ajal – vajab koheselt teatud sünkroniseerimist 50Hz-ga.

Eks nüüd peab siis tegema loomkatseid pumbaga. Ka selle puhul tuleb teha mõõtmisi, et siis leida lihtsaim lahendus.

Ossi kasutamisel oli see viga, et kippus kerget särakat saama, kui metallosi puutuda. See oli ju oodata ja mõjus värskendavalt Pean ühe treitud Al nupu asendama plastkattega nupuga. Kui võrgupingega mitte ühendada, siis pole probleeme esinenud. Tuttav teema, kui elektroonikafirmas töötades, sai väljakaid ossiga mõõdetud. Kvalifitseeritud elektrikud tõid mõõtmiseks maanduse otse kilbist. Sinna vahele käib ikka 1 Megaoomine takisti. Olin metallkäevõruga ühendatud otse maandusega, mis sarnanes tuntud elektritooliga. Ja ikka raputas päris kõvasti. Said siis sugeda ja targemaks alates vastutavast kõrgharidusega elektriinsenerist. Nii et usalda, aga kontrolli, kui elu on armas.

Pumba ette tuleb panna ohutuse mõttes ühefaasiline rikkevoolukaitse – seal ju elekter ja vesi käsikäes.

[moi]

Mitmes kord on siit juba läbi käinud üks vale arusaam. Trentrifugaalpumba käivitamine on seda lähedasem tühijooksul käivitamisel mida kõrgem on vasturõhk. Mida väiksem on vasturõhk seda suurem on käivitusvool.