lühisvoolude arvutamine

[marcor1]

Teemaks maja toitekaabli valik.
Lühisvool peab olema min 10x suurem peakaitsest alajaamas.
Arvutuse valemisse kuuluvad
kaabli ristlõige (mm2)
kaabli pikkus (m)
koormuse suurus (kW)
alajaama võimsus (kVA)

peakaitse 3x125 A (~87 kW)
kaabli pikkus 200 m
alajaam 250 kVA edit 160 kVA
kaabel - alumiinium

mulle teadaoleva valemiga tuleks sinna 240 mm2 kaabel panna.
Saab mõni spetsialist seda oma arvutustega kinnitada/ümberlükata?

[elukaz]

Ma saan 60 mm²

Edit: seda juhul kui alumiinium talub lühiajalist voolutihedust 20A/mm², keegi vast täpsustab.

[marcor1]

"Sinise raamatu" EEI 3-5:1994 tabeli järgi kannatab 70mm2, 3-e sooneline PVC kattega kaabel 145 A. Arvestatuna, et kaabel asub pinnases mille temp ei ületa +15 kraadi.

Tänud "elukale", see sinu ristlõike arvutus - arvestab see ka kaabli pikkust, 3-me soone ühist soojustegurit, lühisvoolu.
Lühisvoolu mõte on selles, et kaitse lülituks lühise korral kohe välja. Arvutamisel võetakse selleks kaitsme 10x nom amprid.Kui liin läheb liiga pikaks siis tarbia lühise korral tekkiv vool, toite otstel, ei pruugi enam 10x välja anda <_<

[elukaz]

Arvesse on võetud 1 faasi lühistamine nulli, kaabli pikkus ja mitte tempi tegurid. Kahe eri faasi vahelise lühisega läheb vool suuremaks kui 10x125.
Samas tõuseb ka voolutihedus, aga õige kaitsme puhul pole see vist probleem.

[vanemleitnant]

240mm² on õige valik. Nende lähteandmete korral on 1F lühisvool 1300A ja pingekadu 1,9%. 70mm² kaabli korral on lühisvool 940A (liiga väike) ja pingekadu 3,6% (liiga suur)

[vanemleitnant]

Vabandust, alumiiniumi korral veel hullem 690A ja 5,9%. Eelmise postituse 70mm² numbrid kehtivad vase korral

[elukaz]

Äkki tutvustad arvutuskäiku?
Kui lühisvool on 10x siis on pingekadu 10% ju nimivoolul?

[marcor1]

lisaks juurde - selgus, et trafo on 160 kVA -ne...

[vanemleitnant]

1F lühisvool sõltub ju ainult trafo ja kaabli takistusest (arvestamata kontakte, klemme). Pingekadu aga koormusvoolust ja kaabli takistusest. Omavahel nad seotud pole

[elukaz]

Hmm, trafo sisetakistus ainult suurendab pingekadu.
Kui lühisvoolupuhul on pingekadu 100%, siis 10x väiksema voolu puhul on ka pingekadu 10x väiksem.... kus on viga :unsure:

[vanemleitnant]

Lühise puhul on meil tegemist sellise tarbijaga, mille takistus võrdub kaabli takistusega, pingekadu ei ole (kogu pinge läheb nö. asja ette). Normaalkoormusel kütab osa pinget tarbijat ja teine osa kaablit. Ja see on pingekadu

[elukaz]

See osa mis kütab kaablit ongi pingekadu ja lühise puhul on see ainus mis soojeneb. Pingekadu on küll, sest tarbija (lühistaja) otsteni jõuab 0 volti 230 asemel.

[KaruTEC]

Tulgem mõistusele inimesed &#33;

Maksimaalkoormusel on rusikareegel 5% pingelangu = ~10V.
Sellisel juhul on kaabli takistus 10V/60A=1/6 oomi.
Lühisvool vastu maad = jämedalt 220 jagatud 1/6 oomi = 1320 amprit
Kahe faasi vahel = 380 jagatud 2/6 oomi = 1140 amprit

Siiski piirab lühisvoolu ka trafo ekvivalente näivtakistus ning lühise kaare takistus, seega peaks kaabli takistus veidi väiksem olema, ütleme siis 1/10 oomi.

Tabelist teame kaabli takistust meetri kohta ja sealt validki, sõltuvalt pikkusest.

240mm2 on igal juhul absurd, 3*240mm2 kaablid paralleelselt toidavad meil megavatist ahju.

[vanemleitnant]

(Kui lühisvoolu puhul on pingekadu 100%, siis 10x väiksema voolu puhul on ka pingekadu 10x väiksem)

Millest 10x väiksem? 100%-st 10x väiksem on ju alati 10% ja muid muutujaid pingekao arvutamiseks nagu vaja polekski...

[marcor1]

B-) väike norimine, kuid eestis kehtib täna juba 230/400 V standard.

Kuid jätkake vaidlemist, sellepärast see teema siia tehtud saigi. Endalgi tekkis kahtlus kui võrdlesin "sinise raamatu" tabelit ja ühte elektriprojekteerija lühisvoolu arvutamise tabelit.
Ma isiklikult eelistaksin seda valemit, mille järgi arvutavad elektrikontrollikeskuse inspektorid


Teemaväliselt - "3*240mm2 kaablid paralleelselt toidavad meil megavatist ahju" - ehk siis ~725 A ühele soonele. On need ikka Al kaablid, PVC isolatsiooniga, pikkus üle 100 m?