lühisvoolude arvutamine

[vanemleitnant]

Kui nüüd selgus, et trafo on hoopis 160kVA, siis 1250A sinna 200m taha ei tule mitte ka kahe 240-se kaabliga, sest juba selle trafo faasi takistus on 0,16 oomi. Aga kes ütles, et lühisvool peab olema 10x, see kehtib siseinstallatsioonil valgustite ja pistikupesade liinidele. Sel juhul ei saaks kilomeetriseid õhuliine üldse ehitada.
Lühisvoolust suurem mure on siin pingekadu, sellepärast on vaja jämedat kaablit.

[marcor1]

... aga ikkagi, mille järgi Elektrikontrollikeskuse omad võtavad kaabli sobivust.
10-ne kordsuse juurde tulles oletan, et see tuleneb automaatkaitsme C karakteristikust ?
Kui kasutaks B karakteristikuga 125 A kaitset, siis piisaks Ilühis=5*Inim ?

[vanemleitnant]

To: marcor1 Täpselt nii ongi. Ja ega alajaamades ei kasutata B ja C karakteristikutega kaitselüliteid (milledest suurimad on tõesti 125A). Seal on kas sulavkaitsmed või reguleerita vooluga ja viitega kaitselülitid.

[marcor1]

nii, tõde hakkab juba selguma!
Lähme probleemiga edasi, eeldades, et alajaamas on viisakas vinnaksulari alus. Asetame 125 A "pulgad" sahtlisse ja sahtel kinni. Kas sularitel on samamoodi mingi ettenähtud lubatud voolukordsus. (näit mingi 1.5 - 3 korda)?

[vanemleitnant]

See sõltub vastava kaitse tunnusjoonest, aga 1,5x on küll vähim lubatav.
Aga tagasi tulles pingekao juurde: lihtsaim valem (tõsi küll sisaldab empiirilisi tegureid) aga on piisavalt täpne (varuga)

dU(%)=M/c*S

M=kilovatid x meetrid
S= kaabli ristlõige mm²
c=50 (Al) ja 83 (Cu)

[ykssilm]

ma ei ole küll suur teoreetik kuid minule tundub et siin on miski imelik, või siis meie riigis on miski imelik. tavaline asi kui peakaitse 100A liini pikkus u. 50m siis on valdavalt kasutusel AXPK 4G70 ja ma ei väida et see on nii üheskohas. mõelge sellele, eestienergia liinid 230/400V ja valdavalt õhuliini kaabliga35-70mm2. kas nad panevad siis seadustest mööda?

[vanemleitnant]

Ei ole häda midagi. Õhukaablid on valdavalt AMKA 120mm² ja pingekõikumine võib olla +/- 10%. Kui alajaamas tõsta pinget 10% siis viib 100A vähemalt 1,5km kaugusele, seal on -10%

[reiss]

Kui asja vastu jätkuv huvi on siis saada mulle mail homme s.t. reedel ja arvutan selle lühisvoolu tööjuures välja. Mul on selleks vastav tarkavarapakket (mida võin ka jagada kui huvilisi on). Asi mõeldud elektrivarustuse planeerimiseks projekteerimisesk. Mail To r.roos@moeller.ee

[marcor1]

Suur tänu kõigile, kes võtsid vaevaks teemale vastata!
Privaatselt suhtlen veel Moelleri mehega.

[reuter]

Originally posted by vanemleitnant@Oct 6 2005, 20:31
pingekõikumine võib olla +/- 10%. Kui alajaamas tõsta pinget 10% siis viib 100A vähemalt 1,5km kaugusele, seal on -10%

tegelikult on lubatud kõikumine +5%/-10%.

sulavkaitsmed reeglina on sellised, et nad peavad läbi põlema 2*Inim juures 10sek jooksul. arvuta siis selle järgi kaablid. lühisvool on hetkeline ja selle juures põlevad kaitsmed tunduvalt kiiremini, pealegi on kaablil soojuslik inerts, mis ei luba lühiajalise suure koormuse juures kaablil liigselt soojeneda.

kaabli ristlõike saad arvutada 1F kaitsme voolu järgi, et pinge tarbijas ei langeks rohkeb kui 10%. see on muidugi miinimumristlõige. alati võid panna palju suurema, mis ei ole vale, aga majanduslikult mõttetu. mina soovitan arvutada 5% pingelanguga ja arvutamisel mitte arvestada lühisvooluga. kõik mis läheb üle kaitsme nimivoolu, on anomaalia ja seega ei kuulu normaalsesse töörežiimi. järelikult seda ei saa aluseks võtta. (impulsse me ei arvesta)

[elukaz]

Anomaalia on just see milleks kaitse vahel on ja kõikvõimalikes olukordades peab alati kaitse enne rakenduma kui kaablile mingisugunegi jääv kahjustus tekib.
Kaabli aja-voolutaluvuse graafik peab kõigil voolu väärtustel ületama kaitsme oma.
Kui see nii ei ole võib juhtuda situatsioon kus teatud ülekoormusel, ntx 3,7x kõigil faasidel, jõuab isolatsioon kergelt sulama hakata enne kui kaitse rakendub. Kui nii juhtub korduvalt, on lõpuks kaabel on rikutud.

[KaruTEC]

Üle nimivoolu töötamisel tõuseb ka kaitsme temperatuur ning kaitse põleb koormuse hüppelisel kasvul veel kiiremini läbi. Seetõttu kasutatakse nt automaatide kõrvuti paigaldamisel Tambovi koefitsente sõltuvalt nende arvust reas või kilbis.

[reuter]

3x voolu korral kestab kaitse ehk 1...2s. võta 1,5mm² kaablisoon ja lase sellele 20A vool sisse nt 2s ja katsu kui kuumaks see kaabel läheb...
loomulikult võid ju ka kodus kogu valgustuse kaabelduse teha 6mm² Cu kaabliga, kui kasutad C kaitset (10A*10=100A). aga kas see majanduslikult mõttekas on ja kuskile klemmi alla ära mahutad, see juba teine probleem.

lühisvoolu järgi ei tehta kaabeldust, kui ei ole just kaabeldusele ette nähtud pidev lühisvooluga koormamine, aga ma ei tea eriti kohti, kus sellist asja vaja läheks.
kaabeldatakse ikka nimivoolu järgi ja pannakse natuke varu

125A ei ole mingi hiigelkaitse ja sellise koormuse saamine mõnesajale meetrile ei ole nii raske. kui alajaam kasutab 1000...2000A kaitsmeid, siis kasutame vaske täis veetorusid? lühisvool ju 20 000+A

[vanemleitnant]

Kodus valgustuse kaabeldus tehakse just nimelt lühisvoolu järgi selles mõttes, et grupiliinide pikkused valitakse sellised, et B-kaitsme korral oleks lühisvool 5x suurem kaitse nimivoolust ja C-kaitsme korral 10x.
125A on küll selles mõttes hiigelkoormus, et pingekadu vastavalt eelpool toodud valemile tuleb 70mm² kaabliga (mis tegelikult on selle voolu jaoks paras) 200m kaugusel ligi 5%

[reuter]

kui lühisvoolu järgi arvutada, siis mida ekvivalendiks võtad, mida saavutada püüad.
nimivooluga on lihtne: pinge on konstantne(ei arvesta koormamisel pingelangu liitumispunktis), lubatud pingelang on teada(ka liini lõpu pinge), vool on teada, liini pikkus kah olemas. sellest kõigest lähtuvalt arvutame kaabli takistuse ja viimasest omakorda saame teada kaabli ristlõike