elekter 2-toalises korteris

[rait021]

Tere
Palun aidake projekteerida elekter 2-toalisesse korterisse. Kuidas oleks mõtekas jagada tarbijad gruppidesse ja millise läbimõõduga kaablit kasutada? Plaanitavad eletritarbijad ruumide lõikes oleks järgmised:
Koridor:
* 1-2 valgustust
* 1 pistik (ilma pideva tarbijata)
* 1 külmik
WC:
* 1 valgustus
Vannituba:
* 1 pesumasin
* 1 seinapistik (föön, pardel)
* 1 valgustus
Köök:
* 2 valgustust
* 1 elektripliit (koos ahjuga)
* 5 pistikut (veekeedukann (ca 2200W), röster, köögikombain, gaasipoiler)
Elutuba:
* 2 valgustust
* ~4x2 pistikut (põrandalamp, arvuti, telekas, kodukino jne)
Magamistuba:
* ~4 pistikut (telekas, laualamp)
* 2 valgustust

[saformo]

Vs: elekter 2-toalises korteris

Ilma korteri plaanita selliseid asju ei tehta.

[vanemleitnant]

Vs: elekter 2-toalises korteris

Kahetoaline on nii väike asi, et gruppide jagamiseks korteri plaani küll vaja pole.
1. Kõik valgustid 10A 1,5mm²
2. Tubade pistikupesad 16A 2,5mm²
3. Köögi pistikupesad 16A 2,5mm²
4. Pliit 16A 2,5mm²
5. Ahi 16A 2,5mm²
6. Pesumasin RVK+16A 2,5mm²
7. Vannitoa pistikupesa ja valgus RVK+16A 2,5mm²

[TeeTL]

Vs: elekter 2-toalises korteris

paar mõtlemiskohta veel:
1.kas korteri kilpi sissetulev kaabeldus on piisav?
2.seinapistikute planeerimine - praktika näitab, et alla kahese ploki pole mõtet ühtki seinapistikut teha. Aga ka kahest on haledalt vähe.
Tänapäeval on palju selliseid pidevaid ja tüütuid pisitarbijaid, mis kõik seinapistikut tahavad, aga mille peale esimesel hetkel ei tulegi - mingi modem, wifi ruuter, digiboks, juhtmevaba telefoni laadija, mobla laadija, jne.
Kõiki vajalikke pistikuid ei saa muidugi ka seina laduda.
3.kui on plaanis seinavalgustid, võiks ka need peidetud kaabeldusega teha (grupi mõistes võivad muidugi kuuluda kuhuiganes)
4.muu kaabeldus - TV, kodukino kõlarid, signalisatsioon, telefon ja CAT5 jne.

[ttr]

Vs: elekter 2-toalises korteris

Kahetoaline on nii väike asi, et gruppide jagamiseks korteri plaani küll vaja pole.
1. Kõik valgustid 10A 1,5mm²
2. Tubade pistikupesad 16A 2,5mm²
3. Köögi pistikupesad 16A 2,5mm²
4. Pliit 16A 2,5mm²
5. Ahi 16A 2,5mm²
6. Pesumasin RVK+16A 2,5mm²
7. Vannitoa pistikupesa ja valgus RVK+16A 2,5mm²

Parandused soovitajale.

1. Valgustid võivad vabalt olla 6A peal
2. ok
3. Köök läbi rikkevoolu.
4. ok - tegelikult siin tuleb arvesse võtta tarbija võimsus kaitsme valimisel aga 16A on igati ok ja varu ka veel.
5. sama mis punkt 4
6. ok
7. ok

Pesasi võid rahuliklt varuga panna sest kes ikka pikendusjuhet tahab kasutada. Arvutijuurde ja kööki 4-jased kuni 6-esesd read. jne

[rait021]

Vs: elekter 2-toalises korteris

Suured tänud hüva nõu eest

[ketas]

Vs: elekter 2-toalises korteris

Rikkevoolukaitsmed võiksid olla 10mA. Tõsi, piisaks ehk ka ühest, kui just ühes korpuses rikke- ja liigvoolukaitset kasutada ei taha.

Muide, on selline huvitav raamat nagu ELAMUTE ELEKTRIPAIGALDISED. Olen seda juba isegi sirvinud, eelmisest trükist hulga värvilisem ja informatiivsem. Hea lugemismaterjal igaühele. Uues versioonis on isegi lihtsamalt lahti seletatud erinevad põhitõed.

[ferdinand]

Vs: elekter 2-toalises korteris

Kahetoaline on nii väike asi, et gruppide jagamiseks korteri plaani küll vaja pole.
7. Vannitoa pistikupesa ja valgus RVK+16A 2,5mm²

Miks vannitoa valgusele 2,5mm²? Valgustusele piisab täiesti 1,5mm². Omaette teema muidugi kui valgus ja pardlipesa ühe kaabliga vedada, aga nagu olen aru saanud siis nii tavaliselt ei tehta?!

[vanemleitnant]

Vs: elekter 2-toalises korteris

Miks vannitoa valgusele 2,5mm²? Valgustusele piisab täiesti 1,5mm². Omaette teema muidugi kui valgus ja pardlipesa ühe kaabliga vedada, aga nagu olen aru saanud siis nii tavaliselt ei tehta?!

See pardlipesa on samahästi ka föönipesa, mille võimsus võib vabalt olla üle 2 kW, sellepärast 16 A kaitse ja 2,5 mm² kaabel.

Rikkevoolukaitsmed võiksid olla 10mA. Tõsi, piisaks ehk ka ühest, kui just ühes korpuses rikke- ja liigvoolukaitset kasutada ei taha.

10 mA pole vajalik, 30 mA on piisav ja normidele vastav.

[ketas]

Vs: elekter 2-toalises korteris

10 mA pole vajalik, 30 mA on piisav ja normidele vastav.

Kui aus olla, siis küll.

Aga oli kunagi kuskil üks tuline vaidlus. Et kas ikka peaks vannituppa 10mA rikkevoolukaitsme panema või piisab ka 30mA'st. Lõpuks siis keegi ütles, et teda ei huvita mitte mingid normid vaid hoopis tema ja pere ohutus. Sellega oli jutt otsas.

[P2hklike]

Vs: elekter 2-toalises korteris

Tere!

Püüan kah elektrijuhtmeid vedada valgustitele. Mul on hästi pisike korter ja imekombel mahutab kolme tuba. Ja ma pole kindel, et kuidas ma peaks juhtmeid elektrikapist tooma lampideni. Ehk siis, et:
...tuleb juhe elektrikapist kuni jõuab harukarpi. Kas ma siis võin jagada sellesama ühe juhtme kolme tuppa ära? Kõikide valgustite vahel? Vannituppa ehk ka? Ja esikusse? Või tuleb tuua sama kaitsme alt iga toa tarvis ntx eraldi juhe?
Senini olen ma näinud iga kaitsme all siiski üht juhet ning kujutlen, et küllap tuleb ikka jagada...
Ja kui ikka jagada, siis malen kll näinud "ühenduslülisid", mis on kahe otsaga (jagub ainult kaheks), et selle tarvis on olemas jubinad, mis jagavad rohkemateks ka?

[reuter]

Vs: elekter 2-toalises korteris

on olemas rohkemaks jagavad jublakad. nn mütsid, mis keerad kaablipuntrale otsa, sissetorgatavad jublakad, klemmliitud jne. seda ühte saad jaha jagada, aga siis nt köögis rösteri rikke tõttu on kogu tuba pime. oleks ikka mõttekas tuua iga toa jaoks erali juhe ja igale eraldi kaitse ka ette. sedasi on toad üksteisest sõltumatud. algajale soovitaks siiski elektrik ligi võtta: elekter tapab ainult korra... süütamine ei ole ka just meeldiv tulem.

[P2hklike]

Vs: elekter 2-toalises korteris

Eeem... no ma teeks nii, et ma rösterit lakke lambiks ei keeraks
Ehket kuna ma kolme kaitset oma kapis näen, siis ma olen välja arvutanud, et rösteririke köögis, millise ma torkan seinapistikusse, läheb juhetpidi teise kaitsme alla (nagu muudki seinapistikud). Siin on keeruline lugu mul küll, et eelmine omanik on pistikud juba ära organiseerinud. Küll kah sama kaabli otsa ja jaganud siis, sest kapis näen ma tolle kaitsme all kah üht juhet vaid... et siis ei ole tubades pistikud eraldi juhtme otsas tulemas jah mitte :S
Aga ma saan aru, et siis on täiesti normaalne nähe, kui kaitsme alla (mõttelise kirjaga "pistikud tubades") saabub kokku kolm juhet näiteks?

Aitäh sulle jubinajutu eest .

[matik]

Vs: elekter 2-toalises korteris

Põhimõtteliselt võib jaotuskilbist kolm juhet väljuda küll.
Siis ei saa kapis ka rohkem kaitsmeid olla.

Kui röster lühistab, siis surevad kõik pistikud ära.
Kui nüüd lambid olid eraldi kaitsme all, siis vähemalt valgus jääb põlema.

Ideaalis võiks igal tarbijal oma kaitse olla. Siis jääks rikkis seade oma väljalöönud kaitsmega üksi, st ei mõjutaks teiste tarbijate tööd.

Iga juhtme juures tuleb arvestada kõiki tarbijaid, mis sellest juhtmest toituvad. Kõikide juhtme otsas olevate tarbijate võimsused tuleb kokku liita. Siis saad teada, kui mitme mm2 kaabel olema peaks. Ja vastavalt sellele siis peab ka kaitsme valima. Kaitse ei tohi olla suurem, kui nõrgim lüli kaitsme ja tarbija vahel. Üldjuhul on selleks kilbist väljuv juhe, kui see just suurema mm2 ei ole kui ülejäänud kaabeldus.

Tuleb arvestada ka sellega, et elektrisüsteemi koostaja ise teab küll oma süsteemi nõrku kohti aga teised ei pruugi teada. Ja siis juhtubki, et pannakse korraga puhur ja mikrolaineahi ja tolmuimeja tööle ja maja põleb maha.

Lisaks kaitsmetele on väga oluline ka maandus.
Laelampidel vast mitte nii eriti aga pistikupesad peavad kohe kindlasti maandusega ühendatud olema.
Kilbis peab ka maandus olema. Ja kilbi maandus peab ka reaalselt maaga ühendatud olema. Tänapäeval nimetatakse maandust ka potentsiaali ühtlusetamiseks.

[P2hklike]

Vs: elekter 2-toalises korteris

Põhimõtteliselt võib jaotuskilbist kolm juhet väljuda küll.
Siis ei saa kapis ka rohkem kaitsmeid olla.

Ma ei tahaks küll "pain in the ass" olla aga ma võibolla sain teistmoodi aru. Ma mõtlesin, et elektrikappi mul iga kaitsme alla näiteks kolm juhet tuleb? Ehk siis toda ma küsisin ka, et kas see on normaalne nähe No seda nii, et iga toa valgustus on siis sama kaitsme all aga eraldi juhtme otsas? Vot see on see keeruline koht mulle... Või ajan ma asja keerulisemaks kui ta tegelikult on?

Kui röster lühistab, siis surevad kõik pistikud ära.
Kui nüüd lambid olid eraldi kaitsme all, siis vähemalt valgus jääb põlema.

Ideaalis võiks igal tarbijal oma kaitse olla. Siis jääks rikkis seade oma väljalöönud kaitsmega üksi, st ei mõjutaks teiste tarbijate tööd.

Nojah, no mul on seal ainult kolm kaitset. Seega siis peab ikka jagama, et pistikud on "üks" ja valgustid "kaks" ja boiler on "kolm" koos pesumasinaga...

Kaitse ei tohi olla suurem, kui nõrgim lüli kaitsme ja tarbija vahel. Üldjuhul on selleks kilbist väljuv juhe, kui see just suurema mm2 ei ole kui ülejäänud kaabeldus.

No ma sellele mõtlesin küll, et kui nüüd on ikkagi nii, et ma seda kilbist tulevat juhet jagan (mitte ei vii igale toale eraldi), et siis selle valiks jämedama ja tugevama, kui edasi jaguvad kaablid?

Tuleb arvestada ka sellega, et elektrisüsteemi koostaja ise teab küll oma süsteemi nõrku kohti aga teised ei pruugi teada. Ja siis juhtubki, et pannakse korraga puhur ja mikrolaineahi ja tolmuimeja tööle ja maja põleb maha.

Samase süsteemi kasutajaks olen mina ise . Maha põleda ei tahaks, selle tarvis siin ennast õpetangi.

Lisaks kaitsmetele on väga oluline ka maandus.

No ma elan korteris. Mul on ilmselt maailma kõige tavalisem kilp seal... ma eeldan, et see on maandatud.