Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

[Scott]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

...kehtis ... peavad olema

Kehtis küll, aga mõistatada (kontrollida) on vaja, kas ikka viitsiti ühendada.

Hrushtshovkade esikukilp on maandamata, sest trepikoja kilbist korterisse ainult 2 juhet tulebki.

[reuter]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

hmm, see pildil olev läpaka toite juhe on EEEPC oma või miskise hiinaka oma? Korralikul laadijal on korralik ots ja maandus klemm ka. Laadijal on sarnane pesa aga 3 pulgaga. Vähemalt kõik mul olnud läpad on olnud maandusega kui välja arvata viimane EEEPC.

ei pruugi olla ei hiinakas, ega EEE.
mul X60s originaallaadijal on olemas maandusklemm ja see ka jõuab otsapidi võrgupoolsesse otsa. juurde ostsin IBM/Lenovo originaal universaallaadija(Eestis käies unus teine maha), mis toitub seinast, autost ja lennukist. sel igatahes on tavaline lapik pistik ja nn maki toitepistik laadija poolses otsas. maandusest pole haisugi. Laadija maksis 1200 kohalikku, ei tohiks nagu vuffel ka olla

[RiisPeet]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

Süsteem on Eesti aegne, st 3*220, ilmselt kolmnurk, mingit keskpunkti ei ole. Seade (valgustus jms) pannakse tööle kahe erineva faasi vahele ühendatuna. Maja sisend elektri kilp ei ole peaaegu kindlasti maandatud, vähemalt pole mingit kohta näha kust see oleks maaga ühendatud. Metallist veetorustik on kah juba ajalugu. Maja sisendisse on veetoru pandud plastikust.
Seega maandust veetorust ei saa. Kas tõepoolest on ebatõenäoline, et mõnest vaskvaiast mis on maasse taotud ei piisa? Kuidas seda kontrollida, kui töötavat maandust ei ole?

[reuter]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

piisab ka mõnest vaskvaiast. 3*220V süsteemi puhul pole lisaks veel nulli. mõnedes kohtades on küll 1 faas maasse torgatud ja see siis on nulli asemel

[RiisPeet]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

Mida moodi 1 faas maasse torgatud. Siis peaks see ju nagu maa e. null olema? Mis mõte sellel maasse torkamisel on? Kui selle kõige tavalisema indikaatoriga mõõta, siis ühel juhtmel on vaevu märgatav hõõgumine. Äkki on see maasse torgatud faas?

[reuter]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

maas olev faas ei tohiks indikaatoriga üldse miskit näidata, aga mine sa tea, kaugel see torge tehtud on ja milline on lekkimine.
indikaator näitab ainult olemasolu, tegelikku staatust sellega kätte ei saa. parema lahendi leiab maase torgatud varda ja analoogtestriga selle ja faaside vaheliste näitude võrdlemisel. kuni mõnekümne voldise pinge puhul võib tõesti tegu olla maasse ühendatud faasiga, aga seda ei tasu kindla tõena võtta, sest maast lahti oleva süsteemi korral on mistahes faasi lihtne kellelgi ka kogematta maha ühendada.

tehniliselt peaks maanduse kasutamise võimalus olema mistahes süsteemi puhul võimalik, lihtsalt rikkevoolukaitse tahaks saada kah süsteemist enda külge juhet, et oleks millele reageerida. pm peaks ehk saama, kui ühendada 3f kaitsmest kõik faasid läbi, liini poolel siis maanduskontuur maanduse ja nulli peale ja tarbijate poolel kasutada neid kolme faasi ja maandust. null peab sel juhul seal pool tühjaks jääma. ma pole muidugi kindel, et selline süsteem toimib, sest selle toimimiseks on vaja liini poolel mingisugustki maaühendust või piisavat lekkimist, et rikkevoolu tekkida saaks. teisalt ideaalselt maast eraldi oleva süsteemi puhul peaks mistahes faasi puudutamine ohutu olema - vooluringi ju ei teki

[RiisPeet]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

Ideaalselt maast eraldatud süsteem? Tegelt on ju nii et tavalisest nn seinakontakti juhtmest võid probleemivabalt toas kinni võtta ja ei tunne miskid. Puitpõrand, nahksussid jms. Löögi võid saada kui sul on erinev potensiaal. Maandust on ikkagi vaja selleks, et kui seadme korpusesse mingil põhjusel lekib siis lükkaks kaitsme välja? Kuidas on näiteks dussiruumi põrandakütega? Kas 3*220 süsteemi puhul üldse tohib kasutada? St peab vist olema lekkevoolu kaitse aga kuidas seda ikkagi kasutada kui maandust ei ole? Millega lekkimist ta võrdleb?

[tuukan]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

Sinu kortermajale saabub Narvast küll 3 faasi,lisaks ka 0,kuid sinu korterisse lastakse ikka 1 faas! Olen suht kindel et su maja PEAKILBIS leiad jämeda tsingitud traadi , ühe otsaga maasse suundumas. Maandus luuakse nii,et peakilbis liituvad Narvast tulev 0 ja maast tulev maandus. Tõenäoliselt jõuab su ukse taha 1 faas ja 1 null, ehkki mõnes kohas paigaldati vene ajal ka nn kaitsenulli,s.t eraldi soon korteri ukse tagant kilbist 0-lati pealt. Külasta maja peakilpi ja vea null-maanduslatilt endale kollaroheline korteri ukse taha. Sealt alates võid juba terve korteri varustada uue juhtmestiku,automaatide ja RVK-dega - kõik töötab kenasti!!

[tcumen]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

Sinu kortermajale saabub Narvast küll 3 faasi,lisaks ka 0,kuid sinu korterisse lastakse ikka 1 faas!

Ei tule sealt Narvast mingit nulli!

[reuter]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

Sinu kortermajale saabub Narvast küll 3 faasi,lisaks ka 0,kuid sinu korterisse lastakse ikka 1 faas! Olen suht kindel et su maja PEAKILBIS leiad jämeda tsingitud traadi , ühe otsaga maasse suundumas. Maandus luuakse nii,et peakilbis liituvad Narvast tulev 0 ja maast tulev maandus. Tõenäoliselt jõuab su ukse taha 1 faas ja 1 null, ehkki mõnes kohas paigaldati vene ajal ka nn kaitsenulli,s.t eraldi soon korteri ukse tagant kilbist 0-lati pealt. Külasta maja peakilpi ja vea null-maanduslatilt endale kollaroheline korteri ukse taha. Sealt alates võid juba terve korteri varustada uue juhtmestiku,automaatide ja RVK-dega - kõik töötab kenasti!!

narvast hakkab tont-teab-mis-ühendus. meie räägime sellest osast, mis alajaamast tuppa jõuab. kui on ikka kolmnurkühendus alajaama sekundaaris, siis ei ole seda mähiste keskpunkti kodus kuskil võtta, palu või jumalat. järelikult nulli pole. ideaalse eralduse all pean silmas, kus süsteem üheski punktis mitte mingit maaühendust ei oma. tähtühendusel on see keskpunkt alajaamas maasse torgatud, kolmnurk oli algselt "õhus", praegu osades kohtades väidetavalt on üks faasidest maasse väänatud ja sedasi tekitatud piltlikult 2f ja null

[kalvis]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

Narvas on null (ja trafo keskpunkt) maasse torgatud. Otseselt nulli Tallinna ei tule, kuid seesama maassetorgatud nullpunkt rändab liinidel piksekaitsetrossina tallinna välja. Kuid trafodes on täht/kolmnurk ja keskpingel mingit nulli kaasa ei veeta (ka pole neil piksekaitsetrossi), alles lõpptarbija trafo juures kolmnurk/täht ühendusel luuakse null uuesti ja maandatakse alajaamas ning tuleb neljanda juhtmena tarbijani. Kuid vanemat tüüpi TT või IT alajaamades seda neljandat juhet ei tule.

[throt]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

Põhimõtteliselt paar maanduselektroodi võib maasse lasta, siis elu turvalisem. Vaskelektroode ei kasutata, sest nad pehmed (kehva maasse raiuda) ja metallivarastele ahvatlevad. Küll kasutatakse vasetatud terasvardaid.

Kõige mõistlikum (ja ka turvalisem) oleks vahetada terve maja elektrisüsteem ning nõuda EE-st 4-juhtmelist toidet.

edit: see Narvast jahumine on nonsenss. Energiat kantakse üle vastavate skeemidega ja antud skeemil neutraal puudub. On võimalik lisatrafoga see neutraal luua, kuid kas see ka otstarbekas on, on iseasi.
Samas see läpakast surina saatmine võimu võib olla väga kergelt mingi laadia teema. Hehh praegu meenus, et mul oli kah ühel läpakal häda, et kui ekraan oli täisheleduse peal, siis oli heli puhas, kuid kui sai ekraani veidi tumedamaks panna, siis tuli heliväljundisse surin sisse.

[birkab]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

3*230 on täht ühendus. Kui sul ei ole vaja 3 faasilist el.mootorit käivitada, siis ei ole vahet, kas sul on 3*230 või 3*400, sest iga faasi a neutraali vaheline pinge on ikka 230 see on faasipinge, 400V on liinipinge, see on kahe faasi vaheline. Ma iseenesest ei usu, et sul 3*230 on, sest pigem on mõni masin niimodi ühentatud, 3*230 peaks olema juba igaltpoolt ära korjatud. Kui elektrikilbis kahe erineva faasi pealt pinget mõõtes näitab ca 230 +/- hälve, siis on tõesti 3*230 V süsteem. Maanduse tegemisel, TN-C süsteem (nõukaaegne) TN-C-S- iks ümber muutes, tuleb arvestada,mis läbilõikega peab olema maandusjuht, korterites on samapalju,kui neutraaljuhtmel üldjuhul, aga maakohtates,kus on rohkem ampreid,on teistmoodi, standardist vaatama. Ja maanduri enda takistus peab ka olema õige (varsti koolis õpin), lisaks manndustakistusele mis on juhtme takistus, kui see on liigasuur, siis maandus ei tööta koralikult ja ta ei maanda täielikult ära. Maanduse mõte on selles, ei aparaadi rikkekorral läheks enamus volte maasisse ja Ohmi seaduse järgi saaks inimene vähem voolu, rikkekorral on lubatud max 50v saada ja seda saab mõõta teha rikkeolukorda järgi tehes aga see on pingealune töö, lisaks peab olema elektrikilbist ka asjad lahti ühentatud, rikkevoolukaitse kindlasti.
ma ei tea elektroonikest midagi erilist AGA läpakas alaldis muudetaks 50Hz kõrgsagetuslikuks ja transformeeritakse ja alaldatakse, silutakse filteeritakse seda, see peaks faasihäired kõrvaldama läpakas saab korraliku alalisvoolu, vähemalt mul saab. ja makis ka viga ei saa olla, siis jääb üle läpaka toide ja see paistab mulle üsna kummalisena, võibolla on viga lihtsalt vigases ühenduses lapa ja maki vahel.

[throt]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

kusjuures faaside vaheline pinge 230V on täiesti olemas veel paljudes kohtades. Tallinnas näiteks Kalamaja ja Kadriorg. Sellises süsteemis on maa ja faasi vaheline pinge 133V.

[reuter]

Vs: Palun infot eletrisüsteemi maandamise kohta

ma ja faasi vahel pole tegelikult sellistes süsteemides midagi, sest sellised süsteemid ei ole maasse ühendatud. see pinge, mis sa sealt mõõta saad on mingi lekkepinge