Liini lõpu elektrisüsteem

[lepikoff]

Tere!

Plaan vahetada välja maja vana elektrisüsteem. Maja asub umbes 1.5 km kaugusel alajaamast, liiniks on vanad alumiiniumist paljasjuhtmed 3f+pen. Liiniga ühendus toimub majast u 15m kaugusel olevast postist (post on maandatud) hargnemisena, majaseinal on isolaatorid ja kaabel läheb teiselepoole läbi seina kus asub ka arvesti. Liitumisel mingit peakaitset pole lihtsalt arvesti. Peale arvestit on kohe kaks sulavkaitset (tarbia omad) ja hargnemisena üks eesti energia poolt pandud 20A C klassi kaitselüliti (plommitud), mis läheb elektripliidile. Tekkisid küsimused:
1. Kuna lühisvool on 60A, kuidas valida uue kilbi peakaitset nii, et oleks mingi selektiivsus tagatud. Kas seda saab saavutada mingi kiire sulavkaitsmega ja siis B klassi kaitselülitid taha või on mingi muu lahendus, või polegi head lahendust? Liitumine on muidu 1f ja 20A.
2. Milline peab olema maanduspaigaldise maandumistakistus sellise pika liini lõpus, et mööda maanduskontuuri ei hakkaks jooksma liiga tugev vool?
3. Kuidas suhtuda eesti energia elektrikutesse, kes panevad sellise lühisvoolu korral kaitsme C 20, minuarust läheb see otseselt ohutusnormidega vastuollu?

[reuter]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

kuidas sa tead lühisvoolu? panid lühise liinile ja siis ampertangid peale?
peakaitse käib enne arvestit, pärast seda vead kammiga kõikidesse kaitsmetesse(nii palju kui soovid) laiali ja ongi selektiivsus. vb mõtlesid selektiivsuse all miskit muud, kui kontuuride eraldatust, aga siis nii ka kirjuta.
sellisel voolul unusta sularid ära, need on minevik. miks see kiirus sulle nii meeltmööda on? enamus inimesi tahaks ikka oma kaitsmest saada nimivoolu kätte ja seda erinevat liiki koormuste puhul. nt 5A nimivooluga mootor ilmselt B20 taga tööle ei hakka, koormusega kindlasti mitte.
2. maandustakistuse nõuded on igal pool samad, liini pikkus ei mängi siin mingit rolli.
3. peakaitse peabki C olema, vastasel juhul ei saaks sa vb ka korralikku tolmuimejat endal toas max pööretel sisse lülitada. kui kaitsmest edasi kaablite ristlõige on piisav, siis kust see C20 ohutust rikub? pingelang ja muud liinijamad ei puutu asjasse, kaitsmel savi, kas temast käib läbi 250V või 150V, tema peab katkestama, kui vool pikemat aega üle nimivoolu tõuseb.

[lepikoff]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

Lühisvoolu küsisin piirkonna Jaotusvõrgu spetsialisti käest, neil on kasutada vastavad kaardid ja sellega koos võrguinfo. Selektiivsuse all mõtlesin seda, et juhul kui mingi lühis peaks tekkima tarvitis siis ei lülituks välja ka peakaitse vaid selle tarviti grupi kaitse. C pealülitiga saab seda saavutada aga siis kaob peakaitsmel lühisekaitse funktsioon. Sama selle C20 lülitiga, kui tekib 60A lühis siis võib lühis selle lüliti arust kesta kuni 10s, minuarust piisav aed et midagi maha põletada, või ohtlik juba puutepinge seisukohast kui faas näiteks peaks sattuma maandatud kere külge.

[fre]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

Alajaamast nii kaugel olles mitut head (ja vajalikku!) asja korraga muidugi ei saavuta. Mõnelpool võib (projekti kohaselt juba) kohata C asemel ka B klassi peakaitset, et üldse asjale mingi mõte jääks, aga mingist kaitsmete rakenduse selektiivsusest siis enam juttu teha ei saa.
Selle selektiivsusega ongi enamasti kahtlased lood, tavaliste (laiatarbe) kaitselülitite puhul on raske midagi kindlat saavutada. Pole midagi imestada kui B10A rakendumisel ka C20A välja lööb...

[reuter]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

kaitsmed rakenduvad ülekoormusel vastavalt oma nimivoolule, samas lühise korral pole midagi imestada, kui 3 ahelas olevat kaitset kõik korraga välja lendavad: C16, C20, C25. endal just selline kogemus olemas. automaatikaplokis jäid ühe relee klemmid kinni, mis peavoolumootori pooluseid keeras. teise relee rakendumisel käis pauk ja kaitsmed lendasid kuni postis olevani.
kui muretsed selle 60A koormuse pärast, siis vaskkaablitel on piisav soojusinerts, et 10s jooksul ei põle ka 1,5 ruutu kaabel maha, seega endiselt ei näe mina siin kuskil erilist ohtu paistmas. kui mure painab ja und juba häirima hakkab, siis keegi ei keela arvesti järgi panna ju B kaitsmeid või koguni peale arvestit uus peakaitse, mis on B markeeringuga
ketassae käivitamisel ma eelistaks korraks pinge langemist 180V peale, kui väljalöövat kaitset.

[marcor1]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

Uuri palju läheks maksma, 3f peale üleminek. Kui hästi läheb siis pannakse uus mõõtepunkt postile. Asja juures on miinuseks see, et postikilbist edasine, on juba tarbija mure - kaabel hoonesse kaasaarvatud. EE-le on tavaks saanud, et mõõtepunkt majast välja saada siis - kergem hooldus.
Selektiivsusest - lühise korral, B ja C kaitsmed, lühikeste(eramaja siseste)kaablite puhul selektiivsust ei tekita.
Kuna 1x20A on elektrikütteseadmete puhul suht väike siis tuleks lihtsalt prioriteedireleed vahele panna. Näiteks pliidi sisselülitamisel, lähevad el.radikad/põrandaküte/el.boiler järelt ära.

[lepikoff]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

Kolme faasi liitumine on majapidamisel olemas u.50 m kaugusel ja mootorite käivitamise pärast ei pole põhjust olnud muretseda. Sammuti lubati liin uuendada umbes 2 aasta pärast - loodan siis saab majale ka normaalse elektri. Seiks paistab see prioriteedi lülitus päris asjalik.

[reuter]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

Kolme faasi liitumine on majapidamisel olemas u.50 m kaugusel ja mootorite käivitamise pärast ei pole põhjust olnud muretseda.

B kaitsmega hakkaksid muretsema...

[lepikoff]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

Pole õnneks selliseid suuremaid mootoreid peale kreissae ja seegi saab toite majast eemal olevast 3f liitumiskilbist, mille eesC 3x25A. Ohutusreeglite kohaselt peaksid need I klassi koduseadmete kaitselülitid rakenduma lühise või isolatsioonirikke korral 0.02 s jooksul. (lugesin kunagi kuskilt-parandage mind kui eksin). C klassi lülitiga ei saa seda kuidagi teostada, seepärast mõtlesin ka nende kiirete sulavkaitsmete peale.
Kuna perre sai nüüd paneeritud peale elektripliidi ka boiler (~1200W), veeautomaat (~700W) ja põrandaküte (500W), siis otsustasin ikka see 50 m maakaablit 3f liitumisest majja tuua. Pole vist mõtet enam proriteetreleedega seda lahendada. Kas keegi oskab öelda mitu oomi majale mõeldud maandus peaks olema, tean et madalpinge elektriliinidel on see 30 oomi aga maja oma ei oska öelda.

[A.R.]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

Ohutusreeglite kohaselt peaksid need I klassi koduseadmete kaitselülitid rakenduma lühise või isolatsioonirikke korral 0.02 s jooksul. (lugesin kunagi kuskilt-parandage mind kui eksin).

Kas keegi oskab öelda mitu oomi majale mõeldud maandus peaks olema, tean et madalpinge elektriliinidel on see 30 oomi aga maja oma ei oska öelda.

Kas mitte "Ohutusreeglite kohaselt peaksid" ei peaks maja elektrit projekteerima paberitega mees
ja mitte "lugesin kunagi kuskilt" ?

Kui maandustakisus on 30 oomi, siis 220 voldise lühise korral
on ahela vool 7,4A. Kui kaitsmed peavad vastu pidma 1600W koormust
siis need kaitsmed sellise lühise peale ei rakendu ja
kogu "maandatud" osa pingestub 220 voldini.

Kunagi oli kasutusel kuni 6A voolu kaitsmed.
Siis oli kõik korras. Kaitse rakendus.

Kui majas on eraldi veekraan, siis elektripliidi ja kraani vahel on nii
kena koht naistevahetust teostada.
Tegelikult pole see üleültsegi naljakas.

Maandused tuleb panna kokku ja süsteemis olgu ka nn rikkevoolukaitse.

Kas sellest piisab seda ma ei tea.

[marcor1]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

Eestis on jah see "jama", et peab projekti tegema; siis pädevad elektrikud peavad ehitama, kasutades sertifitseeritud materjale; akrediteeringuga mõõtelabor mõõdistama; litsenseeritud inspektor peab heakskiidu andma.
Näiteks ühel kliendil põles maja maha, esimene asi oli kindlustusel, kohe elektrike peale osutada ... kuna paberimajandus oli korras siis tuli vaesekestel edasi uurida. Tegelik süüdlane oli vigaselt paigaldatud moodulkorsten. Hetkel on klient oma kindlustusrahad kättesaanud ja ehitab uut maja.

[reuter]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

selline "paberitega inesener" ehitas tuttavale trepi, mis kokku kukkus. mul vanamees on 30a puidust erinevaid asju teinud ja kokku pole neist ükski kukkunud. pabereid pole - need ei ehita.
ise olen elektrisüsteeme parendanud, ehitanud ja välja moelnud. käivad koik siiani torgetetta ja inimesed on asjade läbimoelduse ja kasutusmugavuse üle roomsad. plaan on küll paber kah saada, aga praegune eluviis selle hankimist just ei soodusta.
voiks ja peaks teadmistega muidugi elektrit torkima ei soovita minna - elekter tapab vaid korra

[kikas13]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

Kas mitte "Ohutusreeglite kohaselt peaksid" ei peaks maja elektrit projekteerima paberitega mees
ja mitte "lugesin kunagi kuskilt" ?

Sul on õigus, et sa saaksid uuendada tuleb sul kõigepealt teha projekt, siis tuleb läbirääkida elektrifirmaga või mõne B pädevusega elektrikuga. Edasi kui tööd on tehtud siis tuleb visuaalne kontroll ning ka mõõtmised sinu elektri süsteemis. Kui need punktid pole täidetud siis maja kindlustada pole võimalik.
Palun ärge sõimake mind kui ma midagi valesti ütlesin, sest see on mul meeles kui ma viimati maja elektrisüsteemi puudutasin.

[marcor1]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

OT. Kogenud kuid paberiteta elektrikutest - vanamees, iseenese tarkusest tegi pojale elektrisüsteemi uude eramusse.
Kogenud mehena teadis, et massiks on ikka must soon, selline ohtlikuna näiva - kolla-rohelise, pani faasiks...
Oletame, et kubu läheb läbi ja see viiakse remonti. Kuna kogenud elektrikku käepärast pole, siis lastakse palgalisel, kubu tagasi panna.Kaitse välja, värvid nagu ettenähtud külge ja kaitse tagasi sisse.
Tulemuseks on kubul pingestatud, roostevabast terasest korpus...kes esimesena üritab lülitada, saab teada, et kõik pole päris korras.
Täpselt sama oli ühes linnaasutuses.

[reuter]

Vs: Liini lõpu elektrisüsteem

sama tulemi void saada ka paberi ettenäitamisel. kasutavad osad tegelased firmas ühte paberitega meest ja siis mingid suvalised mördiööbikud viskavad kaableid seina ja ühendavad. paberitega mees viskab pärast pilgu peale(kui meelde tuleb) ja viskab käe alla. kui tuli laes süttib ja lüliti vajutamisele pauku ei järgne, siis on korras. mis tegelikult süsteem endas sisaldab, ei tea tegelikult keegi.