Maakaabel, millist kasutada?

[bladerunner]

Tere.

Hetkel paigaldatud õues maakaabel MCMK 2x1.5+1.5 ca 12m jagu valgustite jaoks. Nüüd tekkis vajadus kaablit veidi pikendada, nii 80-100m võrra.
Selle 100m peale tuleks siis ca 6 lampi, kokku vast 100-150W max.
Et kas võib sedasama 1.5mm2 edasi kasutada või tuleks suurema ristlõikega võtta?
Või on viga juba tehtud 1.5mm2 paigaldamisega ning parandada pole enam miskit?

---
Tänud,
T

[vanemleitnant]

Vs: maakaabel, millist kasutada

Ei ole hullu, paarsada vatti veab välja 100m peale. Kaitse pane ainult mitte suurem kui 6A ja B-tüüpi.

[reuter]

Vs: maakaabel, millist kasutada

välivalgustite valgusviljakus on tihti dekoratiivne, seega kaabli pisike pingelang ei tohiks kriitiline olla. lisaks pikeneb hõõglampide ja halogeenide puhul nende iga. http://www.effex.ee/index.php?pg=37 sealt näed, palju see juhe maas peaks taluma koormust. kui muidugi max koormuse järgi paned, siis saad päris kenake pingelangu, aga nagu juba ennist mainisin on hõõgujate puhul rohkem maitse asi.

[A.R.]

Vs: maakaabel, millist kasutada

http://www.effex.ee/index.php?pg=37

Toredad tabelid. Aga selle vajaliku võimsuse juures oleks vaja
esmalt selgeks teha missugune pinge on kasutusel.
Nende näites 12 V juures on voolud natuke teistmoodi kui
220 V juures.
Näite 5 A ja 2V pingelangu on 60W puhul on vast tuntav.
5A, 2V 220 ja 1100 W juures pole suurt midagi.
Sealne näide on 5 m 0,75 kaabliga.

2x 100 m 1,5-list traati annaks
1A, 220 W, 1,9 V pingelangu
2A, 440 W, 3,8 V pingelangu
4A, 880 W, 7,6 V pingelangu
5A, 1100 W, 9,6 V pingelangu, 50 W kadu liinil, 0,5 W meetri kohta.
Seda siis kui kogu koormus oleks liini lõpus.

Kas nüüd see kaabel on 220 V jaoks sobiv?
Selles on küsimus.

[Petz]

Vs: maakaabel, millist kasutada

Kas keegi viitsiks populaarteaduslikus vormis ära seletada, mida tähendavad markeeringud ppj ja mmj (mis on nende vahe?) ja miks ei või neid maa sisse panna? Mida, miks ja kuidas peaks kasutama? Mind ei huvita eeskirjad, sest neid kontrollima keegi ei tule, vaid loogiline põhjendus iga "tohib/ei tohi" kohta.
Probleem umbes sama nagu teemaalgatajal - vaja majast ca 100m kaugusele elektrit transportida - mõningane valgustus, vahel pump tiiki jne.
Terve talupojamõistus ütleb, et maandussoont pole mõtet metsa vahele vedada (ei tea, kas vanas kilbiski seda korralikku maandust on... :P)?
Tänulik kiirete vihjete eest!

[reuter]

Vs: maakaabel, millist kasutada

maandust pole ühelegi seadmele vaja, maandust on tarvis inimeste ja loomade jaoks. alajaamal on suht savi, millist teed pidi vooluring kulgeb. inimesed aga ei kipu eriti särtsakad enam olema, kui neist mõnikümmend milliamprit läbi jääb jooksma, seepärast ongi maandussoon ja rikkevoolukaitse. esimene püüab rikke korral lekke kuskile ära juhtida, teine katkestab ahela, kui üldse mingi leke tekkima peaks

seinasisene elektrikaabel maasse ei sobi. vasele see niiskus suurt häda ei tee, aga isolatsioon paneb saba, niiskus imbub sisse ja kaabel hakkab lekkima. kui on rikkevoolukaitse asjal ees, siis lööb selle välja ja edaspidi see ilmselt sees püsima ei hakka. kui kaitset pole, siis lihtsalt hakkab olulisel määral elektrikadu olema.
madalal pingel pole õnneks need probleemid nii kriitilised, seega 12V otsas tee mis tahad

[Petz]

Vs: maakaabel, millist kasutada

Ei saa ikkagi aru, miks ma peaks 100m kauguselt traadiga seda maandust vedama kui lihtsam ja kindlam on sealsamas tarbija juures kang maa sisse lüüa
Ja on see kaabli plastmass tõesti nii loodussõbralik, et maa sees kohe ära kõduneb? Juhtub see aasta? kümne? saja pärast? Ega muidu ei põeks, aga hinnavahe täpselt kolmekordne...

[fre]

Vs: maakaabel, millist kasutada

Kas keegi viitsiks populaarteaduslikus vormis ära seletada, mida tähendavad markeeringud ppj ja mmj (mis on nende vahe?) ja miks ei või neid maa sisse panna? ...

Olen aru saanud et PPJ ja MMJ erinevuseks on ainult erinevate tootjate markeering, meil on müügil Keila PPJ ja kusagil Soomes toodetud MMJ. Tootjad ei garanteeri nende vastupidavust pinnases ega päikesevalguse käes. Praktikas olen täheldanud sellise mitu aastat õues olnud valge kaabli pindmise kihi kerget lagunemist, mitu aastat maa sees olnu aga nägi välja nagu uus, kahjuks jäi megeriga mõõtmata selle isolatsiooni takistus - võimalik et mõningase poorsuse tõttu see niiskusest veidi halveneb.

[Scott]

Vs: maakaabel, millist kasutada

Kaabli plast praguneb, niiskus läheb sisse ja isolatsiooni vahe hakkab elektrit juhtima. Teatavasti vaid destilleeritud vesi ei juhi märkimisväärselt elektrit, aga maa sees on igasugu soolasid.

Toon näite: mul maal oli ruumidesse mõeldud keskpingekaabel (sees oli 230V) maasse kaevatud, nii 30 m ulatuses. Arvesti oli enne kaablit. Aastane elektriarve oli üle tublisti üle 3000 krooni. Uue õhuliiniga tuleb veidi üle 2000 aastas, kuigi tarbimine on suurenenud.

Vana kaablit lahates oli soonte vahel hall niiske ollus.

[virx5]

Vs: maakaabel, millist kasutada

Olen kuskilt kuulnud, et maakaabel tuleb eraldi spetsiaalse kõri sisse panna. Tuleb vast kokku odavam kah, kui mingi maakindel kaabel.

[vanemleitnant]

Vs: maakaabel, millist kasutada

mida tähendavad markeeringud ppj ja mmj (mis on nende vahe?)

Eesti keeles - P(last isolatsioon), P(last kest), J(uhe) - soome keeles - M(uovi), M(uovi), J(ohto).
Kui kasutad seal 100m taga ainult II kaitseklassi seadmeid (nn. kahekordse isolatsiooniga) pole sinna kolmesoonelist kaablit tõesti vaja. Eraldi maandusvaia maase löömine ei ole hea mõte. Olulisem on rikkevoolukaitse, aga see eeldab jälle maja kilbi maandust.

[Petz]

Vs: maakaabel, millist kasutada

Eesti keeles - P(last isolatsioon), P(last kest), J(uhe) - soome keeles - M(uovi), M(uovi), J(ohto).
Kui kasutad seal 100m taga ainult II kaitseklassi seadmeid (nn. kahekordse isolatsiooniga) pole sinna kolmesoonelist kaablit tõesti vaja. Eraldi maandusvaia maase löömine ei ole hea mõte. Olulisem on rikkevoolukaitse, aga see eeldab jälle maja kilbi maandust.

mm-i saladus sellega lahendatud!
aga
1. miks pole hea maanduse tekitamine tarbija juurde? Oluline on ju lahtipääsenud elekter võimalikult ruttu maasse juhatada! Plaanis sinna metsa veerde nagunii väikse kilbi moodi asi panna (pistikupesad), kuhu võiks ka rikkev.kaitsme lisada
2. miks rikkevoolukaitse eeldab kilbi maandust? Minu lünklike teadmiste põhjal võrreldakse lihtsalt faasi ja nulli vahelist voolutugevust, et midagi vahepeal kaduma pole läinud. Kuidas kilbi maandus seda mõjutab?

PS. elektriarvete suurenemine poorse plastmassi tõttu pole probleemiks - lülitan selle kaabli ainult vastavalt vajadusele voolu alla, st ehk paar tundi nädalas...

[A.R.]

Vs: maakaabel, millist kasutada

aga
1. miks pole hea maanduse tekitamine tarbija juurde?
2. miks rikkevoolukaitse eeldab kilbi maandust?

Selleks et maandus töötaks nagu maandus peab ta olema hea maandus.
Hea maandus aga ei ole lihtsalt maasse pistetud torujupp.

Võib proovida nii:
Faasist ühendad lambi, nulli ei kasuta -teine ots maanduse külge.

Natuke eemal (5-10 m) pistad maase teise torujupi-varda ja
mõõdad pinget (kõrgoomiline voltmeeter ei koorma) nende kahe maanduse vahel.
100 W lambi vool on 0,5 A.
Kui maandustakistus on 50 oomi on seal pinge 25 V.
Kui aga probleem on el pliidiga 1000W, 5 A, siis pinge on juba üle 100 V.

Seega selline väike maandus eriti ei aita.

Rikkevoolukaitse kontrollib et sisse tulev vool on sama suur kui väljaminev.
Kui vähemalt 30 mA läheb kõrvale, lülitab pinge välja.
(Trafo, kaks mähist vastassuunas. Kui voolud erinevad, siis on kolmandas mähises pinge.)
Miks sinna juurde on vaja maandust ma ei tea.
Poes on müügil maandusega ja ilma rikkevoolu seadmeid. Nagu oli nii?

Samas, majal ühendati kohalik maa ja null kokku. Majast väljas, kaugemal kui on rikkevoolu kaitse.
Kui nüüd liini null juhe katkeb, siis KÕIK maandatud seadmete korpused pingestuvad. Ja ei mingit rikkekaitset.
Seega, on ja ei ole.

Kui teha korpustele selline valvesüsteem, nagu oli algul juttu, siis on võimalik jälgida korpuste potentsiaali ja
kui see mõõtja lülitab võrgu välja, on kaitse tõhusam.

Sinu oma elu, ise tea mis teed.

[reuter]

Vs: maakaabel, millist kasutada

mm-i saladus sellega lahendatud!
aga
1. miks pole hea maanduse tekitamine tarbija juurde? Oluline on ju lahtipääsenud elekter võimalikult ruttu maasse juhatada! Plaanis sinna metsa veerde nagunii väikse kilbi moodi asi panna (pistikupesad), kuhu võiks ka rikkev.kaitsme lisada
2. miks rikkevoolukaitse eeldab kilbi maandust? Minu lünklike teadmiste põhjal võrreldakse lihtsalt faasi ja nulli vahelist voolutugevust, et midagi vahepeal kaduma pole läinud. Kuidas kilbi maandus seda mõjutab?

PS. elektriarvete suurenemine poorse plastmassi tõttu pole probleemiks - lülitan selle kaabli ainult vastavalt vajadusele voolu alla, st ehk paar tundi nädalas...

paariks tunniks nädalas võid ju ka pikendusjuhtme lahti kerida. neil reeglina ka päris talutav kest, mis naljalt niiskust kaablisse ei lase.
ma plaanin kah taha aeda sama asja teha, aga seda mitte paariks tunniks vaid rohkem nagu suviseks hooajaks sisse lülida.
kui sul kilbi maandus on tehtud kohalik ja niru, siis sealt 30mA läbi ajada võib suht suur probleem olla. kui sa ise seal kuskil veel paljajalu maapinnal seisad, vb sinu jalge all on niiske pind ja sealt on maasse väiksem takistus. sel juhul tõuseb sind läbiv vool tunduvalt üle 30mA enne, kui RVK ahela katki teeb. paraku võib siis sulle juba hilja olla.
pane korralik kaabel kolme(viie) soonega ja välise kilbi juurde võid sellegipoolest ora maasse virutada ja selle maanduskontuuri sellega kokku ühendada. elektri puhul pole maandust kunagi liiast.

to A.R.: mulle on kah see maanduse kokkuühendamine nulliga enne RVK-d natuke mõistetamatu. just selle sama nulljuhtme katkemise pärast. vanematel ilma traaversita postidel, kus 4 juhti sik-sakiliselt kummaltki poolt posti alla tulevad, oli null alumine traat ja vahel ikka kippus see mõnel pool veokisse kinni hakkama. mul naaberkõlas kunagi ikka juhtus, et läksid 2 alumist telefoni ja teses postivahes null. kui lüpsimasin töötas, siis oli ka peale nulli katkemist väiksematele tarbijatele toide tagatud, muidu aga pimedus.

[Petz]

Vs: maakaabel, millist kasutada

kui sul kilbi maandus on tehtud kohalik ja niru, siis sealt 30mA läbi ajada võib suht suur probleem olla. kui sa ise seal kuskil veel paljajalu maapinnal seisad, vb sinu jalge all on niiske pind ja sealt on maasse väiksem takistus. sel juhul tõuseb sind läbiv vool tunduvalt üle 30mA enne, kui RVK ahela katki teeb. paraku võib siis sulle juba hilja olla.

No see lõhnab küll juba sulaselge demagoogia järele Kuidas mind saab tunduvalt üle 30mA vool läbida, kui sellise lekke juures RVK rakenduma peaks??? Teiseks, miks peaks ülalmainitud kohalik maandus nirum olema kui x-kümmend aastat tagasi tundmatu talumehe poolt (loodetavasti) paigaldatud 100m kaugusel asuv teadmata efektiivsusega kilbimaandus? Ja kas minu paljaste jalgade ning muru vaheline maaühendus on ikka parem kui pinnasesse taotud metallvaial?