Punktkeevituse kodus tegemine?

[qwerty]

Tekkis selline küsimus, et kas mingisuguse lihtsama punktkeevituse kodus valmistamine oleks reaalne? Mehaanilise osaga saab ilusti hakkamma, kuid pole aparaadi nö hingeeluga kursis. Kui suured voolud sealt üldse läbi lähevad (kuni 1,5mm paksuse pleki liitmiseks)?
Otsingus huvitaval kombel ei olnud midagi. Iseenesest peaks see keevitustest lihtsaim olema? Korraks mingi lühiajaline võimas voolu impuls ja korras?

[freeze]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

http://radio.ru/archive/1978/12/welding/welding.djvu

[ainpaasalu]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

Ilmselt kõigub sõltuvalt aparaadist aga seal võib olla on kusagil 100 000 A keevitamise hetkel, volte see eest ainult paar.

[otsija]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

Päris tõsiseid lüüte läheb vast vaja sellele aparaadile.

[ainpaasalu]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

Vast ei lähe ikka.

[A.R.]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

100 000 A volte paar.

200 kW, vägev värk.

Kui vähe võiks olla et 2 plekki kinni jääks?

[wer1]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

selle järgi saab mingi voolutugevuse ja pinge teada et orienteeruda

[joobel]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

Punktkeevituse mehhaaniline pool ei ole nii keeruline valmistada kui elektriline lülitusosa. 1-2 kA voolu juhtimine trafo primaarmähisel on juba teema omaette. Olen näinud punktitange, millel on pote korpuse peal impulsi pikkuse reguleerimiseks. Jõulülitused kasti sees olid kinni valatud. Nii ei saanudki näha, mis on karul kõhus .

[otsija]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

No meil müüakse ju marudaid fet-e kauplustes,lülitusvool mitusada amprit ja kompaktsetes TO220 korpustes.Hind ka suht kommiraha,neid siis kümmekond tk paralleeli ja olemas.

E: See eeldab muidugi alalisvoolu,dioodid jäävad vist vajaka paraku:P.

[kalvis]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

Kui voolu suurus teada oleks siis ehk alljärgnevaga saaks midagi lihtsat aretada. Kunagi kuskil kuulsin, et paartuhat amprit on vaja.
Muidu suurte voolude, kuid lühiajaliseks ajaks saamise üks väga lihtne nipp on kasutada mootorit - antud juhul alalisvoolumootorit. Tähtis on just võimalikult suur mootori mass ja väike lühistakistus, kui ka vooludele vastupidamine. Seda mootorit vead ringi tühijooksul siis teise mootoriga (tavaliselt suva AC). Kui nüüd punktangid kokku panna tekib rootoriahelas vooluring ning mootor generaatorina annab suure voolu. Rootoriahela takistus on kaduvväike seega vool peaks olema väga suur.
Teine meetod suurt voolu saada on kasutada akusi. Piirab vaid aku alalisvoolu takistus, 10-kond akut paralleeli või järjest ja saab paar tuhat amprit kätte.

[A.R.]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

On selline mõõteriist AA - "Aatomabsorpsioon".
Võtab võrgust 36 A ja kuumutab sellise pliiatsi jämeduse grafiittoru 3000 C-ni.
Riist kontrollib voolu ja hoiab temperatuuri paigal. Kuskil 1-2 sek.

Hiljuti kanti üks selline maha.
Aga mahakandmiseks oli vaja EMEKSi tõendit
et on antud lammutada. Kuhugi sinna kanti ta kadus.

Vast saaks sellise riistaga hakata kokku sulatada neid lampide elektroode.
Kui hakatakse hulgi tegema trioode.

[radiotehnika35]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

Ja lähebki ise lampide tegemiseks?
Radio ajakirjades olen näinud neid tange millega punktida.
Punktimisel voolud ei ole mitte 6 kohalistes amprites vaid isegi olen näinud aparaati mis annab kuni 2 000 000A, Tarkonis oli ka üks aparaat, vool vist oli 32 000A. Pinge neil küll ainult mõni volt.
Miks on probleem saada vool elektroodidele? Juhiks võib kasutada aku maandusjuhet, see kiuline lintjuhe, neid on 120mm2 , sealt lühiajaliselt mõnituhat amprit läbi lasta pole probleem.
Vaata TELWINi, Froniuse, Kemppi, Migatronicu jm. tööstuslike keevitusseadmete kodukaid-seal kirjutab neist tangidest, olen näinud ka läbilõiget ühtede 7000A tangidest.

Siin natuke infot : http://en.wikipedia.org/wiki/Spot_welding
Veel soovitaks seda: http://www.millerwelds.com/pdf/Resistance.pdf
Ja siit võid hea tahtmise korral välja lugeda vastuse oma küsimusele : http://www.instructables.com/id/SGUTIUFFJADLY4W/

"spot welding " annab ilmselt ammendava vastuse kui on aega otsida.

[virx5]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

Aga kui oleks 200W trafo, väljund 2V/100A, siis saaks sellest iga 1...10 sekundi tagant 1...10kA 0.1 sekundiks. 1 kilofarad kondesi peaks vist piisama. 10kA lülitamise transid läheksid kah päris kalliks. 10k krooni eest peaks materjali kätte saama vast.

[Shele]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

Eh, seltsimehed: vaatan seda ekslemist. Soovitan soojalt: "ÜLDINE ELEKTROTEHNIKA", EESTI RIIKLIK KIRJASTUS; TALLINN 1954
Toimetanud R.Hollmann.
Pt. 26-3. Takistuskeevitamine, lk. 623 ja edasi.
See oli õpik mitteelektrierialde tudengitele: suurepärane! Praegu oleks selle raamatu lugemine siin visklevate poolt välistanud mitugi laustotrat küsimust.
Minu arvamus muidugi.

[A.R.]

Vs: Punktkeevituse kodus tegemine?

FI-s oli elektriohutuse eksam. Kõik said läbi, välja arvatud meie keevitaja.
Tema ei teadnud palju milliampreid on ohtlik ja millised on keevituspinged.
Küsiti kuidas sa siis keevitad kui ei tea.
Tema vastas et kui on õhuke siis keeran kella 11 peale ja paksu kella 2 peale.
Ei saanudki eksamil läbi. Talle määrati siis hooldaja ja vastutaja.

Aga tema oli jälle ainus, kes oskas kahte metalli kenasti kokku saada.
Gaasiga, elektriga, punktiga.
Ja see punktimasin oli täitsa ilma elektroonikata.
Oli ainult suur trafo, sellised käsivarre jämedused vasest raam-juhtmed ja kaks punni.
Seadis plekid sinna punnide vahele, vajutas, masin urises, punastas ja kinni ta oli.

Aasta oli siis nii 75.
FETe ei olnud aga transid, arvutid, punktkeevitus ja metalliseeritud augud juba olid.
Ja mittetöötavad kontrollerid olid ka.

Kui vaadata filmi siis sellel foorumi iselambitegijal oli ka punktkeevitus.
Selline pisike, ei olnud seal 100 000 A ollagi.

Miks nii ei saa?