Päikesepaneelide omavalmistamine

[DVDRW]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Kui ~150v paneelid on eri suundades ja paralleelis koos dioodidega, siis päikse käes oleva paneeli võimsus ei tohiks ju kübetki kannatada.
Lihtsalt siis varjus oleva paneeli MPPT funktsioon ei toimi, kuna pinge on sama mis päikese käes oleval paneelil.
Paneelid peavad kindlasti identsed olema muidugi.
Hea on veel see, et siis saab paneele kasvõi 2x rohkem panna kui kontroller kannatab.

[robema]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Kui ~150v paneelid on eri suundades ja paralleelis koos dioodidega, siis päikse käes oleva paneeli võimsus ei tohiks ju kübetki kannatada.
Lihtsalt siis varjus oleva paneeli MPPT funktsioon ei toimi, kuna pinge on sama mis päikese käes oleval paneelil.
Paneelid peavad kindlasti identsed olema muidugi.
Hea on veel see, et siis saab paneele kasvõi 2x rohkem panna kui kontroller kannatab.

Lugemiseks artikkel, mis peaks asja selgemaks tegema - http://www.solarchoice.net.au/blog/p...power-systems/

[maidor]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Kui ma oma Upsi panen otse vooluvõrku ja akuparki ei kasuta, kas siis käib pauk? Olen näinud skeeme, et otse vooluvõrku inverter, siis võtab EE võrgust vähem.

[DVDRW]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Lugemiseks artikkel, mis peaks asja selgemaks tegema - http://www.solarchoice.net.au/blog/p...power-systems/

Bypass diood on küll hea asi. Miks me üldse räägime siis varjuprobleemidest? Või on sel dioodil mingeid miinuseid ka?

Maidor. UPS mismoodi ühendad ilma akuta . Kui väljund vooluvõrku ühendada, siis peab vahel veel olema mingi siinuse sünkroniseerija st UPSi tuleb häkkida kuidagi.

Müüakse ka spets invertereid, mida saakski nii kasutada ilma akuta, 240W inverter on ~135€. Kuni 16 tk võib panna.


"MicroInverter constantly control voltage of Grid, producer voltage is then always set slightly higher to ensure it will be used by your device. Perfect frequency and phase matching is always ensured. This parameters of Inverter are certificated following European directive EN, DIN and tested by TÜV and VDE."

[robema]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Vari on ja jääb PV-paneeli suurimaks probleemiks. Tegin lihtsustatud joonise, ehk nii on veel selgem, kuidas diood selles skeemis käitub.

[DVDRW]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Njah kui panna 3U variant ja 2U variant paralleeli ühe MPPT laadija taha, siis 2U tootlikus praktiliselt 0 kuna MPPT on pinge ühe paneelivõrra madalam, aga kontroller võtab MPPT pinge päikese käes oleva array järgi.
Kui 1 array paneele on suunaga õhtuse päikese poole (ehk igale elemendile langeb ühtlaselt valgust) ja teine array lõuna pool, siis samas ei tohiks probleemi tekkida kuna MPPT pinge siis ligilähedane päikese käes olevale paneelile, aga lihtsalt toodab vähem.

Millegipärast väikese võimsusega MPPT kontrollereid 48v süsteemile ei tehta, seepärast ei saa ka igale arrayle seda panna

Microinverter on lahe asi: Paneel + inverter katusel -> torkad suvalisse EE stepslisse majas. Asi on ohutu ja pole vaja mingeid lepinguid.
Kasutatakse ära kogu paneeli elekter ja ülejäänud siis EE-lt
Ainuke suurt miinus on, et kui EE vool ära läheb, siis Inverter lülitab ennast välja. Nii et ikkagi oled ori.

[robema]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Njah kui panna 3U variant ja 2U variant paralleeli ühe MPPT laadija taha, siis 2U tootlikus praktiliselt 0 kuna MPPT on pinge ühe paneelivõrra madalam, aga kontroller võtab MPPT pinge päikese käes oleva array järgi.
Kui 1 array paneele on suunaga õhtuse päikese poole (ehk igale elemendile langeb ühtlaselt valgust) ja teine array lõuna pool, siis samas ei tohiks probleemi tekkida kuna MPPT pinge siis ligilähedane päikese käes olevale paneelile, aga lihtsalt toodab vähem.

Millegipärast väikese võimsusega MPPT kontrollereid 48v süsteemile ei tehta, seepärast ei saa ka igale arrayle seda panna

Microinverter on lahe asi: Paneel + inverter katusel -> torkad suvalisse EE stepslisse majas. Asi on ohutu ja pole vaja mingeid lepinguid.
Kasutatakse ära kogu paneeli elekter ja ülejäänud siis EE-lt
Ainuke suurt miinus on, et kui EE vool ära läheb, siis Inverter lülitab ennast välja. Nii et ikkagi oled ori.

MPPT kontrollerite spekter on suur ja lai. Kui plaanid kasutada 12V-24V MPPT'd, lisa 48V süsteemile veel DC-DC konverter ja saad soovitud tulemuse.
Mikroinverterid on tõepoolest kiiresti arenev teema, võrguga sünkroniseerimist ei saa kuidagi nimetada miinuseks, kuna jutt käib ohutusest ja see on standartiseeritud (EVS-EN 50438).

[maidor]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Maidor. UPS mismoodi ühendad ilma akuta?

Kui ma oma arvuti UPSi väljundi ühendan otse EE võrku, mis siis juhtub? Upsi akut laeb päikesepaneel.

[robema]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Maidor. UPS mismoodi ühendad ilma akuta?

Kui ma oma arvuti UPSi väljundi ühendan otse EE võrku, mis siis juhtub? Upsi akut laeb päikesepaneel.

Teatud juhtudel on arvuti UPS'i off-grid süsteemi inverterina kasutatud küll. Kuid seda standardse ühendamisega, mille puhul ei kasutata UPS'i sisendit. Väljundi ühendamisel võrguga jääd arvatavasti UPS'ist ilma, kuna UPS'i väljund pole võimeline ennast võrgu sagedusega sünkroonis hoida.

[DVDRW]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Siis käib pauk jah. Mul on lihtsalt 220v mähisega relee, mille siis UPS väljund enda voolu peale maja ümber lülitab. Kõik seadmed (külmkapp, kineteler, lauaarvutid elavad selle lülituse kenasti üle)

Tegelikult see EEga ümberlülitamine ja ühildamine on pigem ajutine nähtus. Kui varsti tuleb peale püsitasu (kulutad näiteks kuus 0kw/h aga 15€ maksad ikka), siis tuleb naguinii leping lõpetada ja EE juhtmed lasta lahti ühendada.
Microinverterid kaotavad ka kogu oma poindi.

[robema]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Kõik ei ole nii halvasti - micro- ja võrguinvertereid saab tööle kasutades näiteks SMA Island seeria juhtinverterit. Kindlasti on sarnaseid tooteid ka teistel. Eelmise, ümberlülitavate kontaktidega releega skeemi kohta küsimus - milleks on vaja N'i lülitada? Kui N mingil põhjusel ümber ei lülitu, võib juhtuda, et oled oma tarvititest ilma.

[otsija]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Õhtust, tellisin katsetuseks pisikesi paneele omale, välja näevad sellised sealt(78 x 19 mm). Häda selles, et tagumisele poolele ei nakku tina kuidagimoodi. Esimesele poolele jääb kenasti, tagumisele ei nakku kohe üldse mitte. Jootevedelikuks on kampol piirituse lahuses, tinaks miski pliivaba jootetina, jootetemperatuur on 360 kraadi olnud senini. Kas peaks mingit spets jootevedelikku kasutama või mismoodi selle tagumise pinna nakkuma saab, või sain lihtsalt üle nendega või teen midagi valesti?

[etsv56]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Firmas, kus töötasin, kasutati spets.jootevedelikke e. flukse ja ja nendega jootes hakkas tina imehästi külge (isegi puhastamata pindadele). Kahjuks ei tea, mis jootevedelik see oli. Ehk on abi elfa-, või oomipoest.

[sebastian]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Kampol piirituse lahuses jääb vist veidi nõrgaks. Kui ise tellisin sarnased paneelid, siis lisaks ka paar jootevedeliku "vildikat". Kannad peale ja lased paar minutit olla. Tundub, et natuke happeline ollus oli see.
Tagumise poolega ongi natuke tülikam, sest pind kuhu joodad on tegelikult sama suur, kui element ise. Enamus lihtsalt värvi all. Kusjuures üsna hea soojusjuhtivusega, jahutab kolviotsa kiirelt maha.
Kolb peab olema piisavalt võimas (60+W), kuid jootmise aeg võimalikult lühike. Muidu element kisub kõveraks või praguneb. Kõverat elementi enam sirgeks ei tee ja kui miski hakkab seda "sundima" sirgeks, võib lihtsalt murduda.
Lisaks jootmisel tekkivad mikropraod, millest päriselt küll ei pääse, aga kiirelt jootes tuleb on neid kõvasti vähem.

edit. see veel ka, et tagumise pinna joodetavad osad tuleb enne vedeliku pealekandmist puhastada. Mõned kasutavad selleks kustukummi näiteks. Pliivaba sel juhul ei soovitaks, sulamistemperatuur liiga kõrge.

[A.R.]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Pliivaba sel juhul ei soovitaks, sulamistemperatuur liiga kõrge.

Kui häirib kõrge temperatuur siis näiteks Woodi sulam sulab juba 60,5 C juures.

http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/k/sulamid.html

Woodi sulamit oli Tiigi elektroonikas.
Vast kõlbab ka mõni kõrgema SP-ga sulam.
Kui näiteks Woodile lisada juurde tina (Sn) mis siis saab?