Päikesepaneelide omavalmistamine

[otsija]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Vahet ei ole, ära põrise, aeg on niipalju edasi liikunud ja selge see, et enam pole mingi valemiga kasumlik neid ise rakkudest kokku laduda. Nüüd pigem ehk ongi asi sujuvalt ümber muundunud selliseks, et kui keegi tahab endale mingit kombot tekitada, siis kuidas kuhu ja millises lahenduses neid paneele endale paigutada ja mismoodi kontrollerite pool lahendada. Mul näiteks seesugune küsimus tekkinud, et seoses selle odava viljandi paneeliga, müüakse ebays selliseid ongird invertereid, sealt siis pistan paneeli ühest otsast külge, teistpidi seinakontakti ja justkui laeb võrku eksole, arvesti peaks standardolukorras ainult suutma lugeda seda, muidu maksad toodetavale energiale peale hoopis? Aga kui teha hoopis nõnda, et pista tavalise arvestiga vooluvõrku, nüüd jälgida voolu liikumissuunda, peaks selle kuidagi kavalalt välja mõtlema ja omakorda sellest tulenevalt mingi tarbija sujuvalt koormust muutma sinna, juhul kui süsteemis tarbimist vähem kui parasjagu paneel toodab, et ilmaaegu arvet ei keriks. On keegi proovinud kuidagi sedasi? Ise mõtlen, et paneks külmiku, ruuteri jms jurakate faasile peale, kus tegelikult koguaeg tarbimine mingil määral olemas ja siis mul veel eratta aku seisab enamuse ajast tühja, võiks kuidagi energia ülejäägi hetkel mingi 30-80% ulatuses näiteks eratta akusse laadida ja pimedamal ajal või suurema tarbimise korral jälle võtta sealt abi.

[Pläsku]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Paned faasi peale šundi, nüüd võrdled pingeid šundi otstel neutraali suhtes ja saadki voolu suuna teada.

[otsija]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Nii ma ise ka kusagilt lugenud jah seda asja, ent pisikeste võimsuste puhul peab seal päris täpselt seda pinget mõõtma sel juhul. Ise mõtlesin edasi veel nõnda, et näiteks kaks shottky dioodi vastassuunas ja paralleelselt ning omakorda mingi paarisaja oomine takk näiteks. Nüüd peaks ka päris väikese koormuse korral juba arvestatavam pingelang tekkima, ent suurema koormuse korral üle dioodide päripinge ei saaks kasvada.

[maaalune]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Ma pakun välja.et kõige mõttekam on siiski kasutada offgride paneele kütteahelates(mittekriitiline voolutõugetele) kus komporaator lülitab sisse/välja põhivõrgule vastavalt hetketootlikkuse võimekusele.Siis ei pea pead murdma kuidas elektriarvestist mööda hiilida.Olen seda katsetanud päevasel ajal sooja vee kütteks.Toimib igal juhul.Komporaatorina kasutasin UPS-i, pinge alanemise ümberlülimisel.Mitteregistreeritud inverteriga võrku energiat edastades arvestab elektriarvesti seda kui tarbitud energiakogust.

[A.R.]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Nii ma ise ka kusagilt lugenud jah seda asja, ent pisikeste võimsuste puhul peab seal päris täpselt seda pinget mõõtma sel juhul.

Pole lugenud aga kas ei anna kasutada vooluandurit nt ACS712 Oomipoest?
66-185 mV/A
Takistus on üsna väike

[otsija]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Seetõttu saakski sellest mööda hiilida ju, kui suudaks ülejääva energia vastavalt kas kuhugile kütteks või akusse suunata, sel juhul ei tohiks arvesti midagi lugeda kui temast võrku tagasi midagi ei liigu. Pisike visand ka siin, lihtsalt U2 pinget tuleks tsipa kõrgemal hoida, kui langeb allapoole, siis tarbijate poolel peaks miski PWM-i poolt sujuvalt juhitav koormus olema, võib küte olla, võib ka mingi toiteplokk olla, mis tagasisidet saaks sealt U1 , U2 pingete pealt ja vastavalt timmiks akusse laetavat energiahulka. Kui tarbijate poolel koormust pole, siis laseks kõik sinna toiteplokki ja akudesse mis paneelist tuleb(see toitekas ise asuks ka tarbijate poolel muidugi, lihtsalt tagasisidega), kui pool paneeli poolt toodetavast koormusest läheks mingite tarbijate alla, siis akusse lastaks ülejäänud pool paneeli ülejääki. Ja kui tarbimine ületaks paneeli toodetava võimsuse, siis akusse ei laetaks midagi. Akut laadiva toiteploki asemel võib siis ka mingi küttekeha panna, ainult sel juhul tuleks ilmselt enne küttekeha dioodisild ja kondekas lisada ning siis seda küttekeha PWM-iga sujuvalt reguleerida, muidu tekiks lihtsalt selline hetkeline suur piik PWM-st lihtsalt, mis jõuaks ikkagi arvestini ilmselt.

E: Ilmselt ehk annaks selle ACS712-ga midagi sättida, ei ole ise proovinud midagi selles osas, lihtsalt teoretiseerin ja tõstan teema üles, et äkki kusagil keegi proovinud sellist lahendust luua või äkki hoopistükis mingisuguseid valmislahendusi ka toodetakse sarnasel põhimõttel.

[elukaz]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Sa tahtsid öelda et U2 tuleb madalam hoida?

[otsija]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Ei, kõrgemal ikka, ent see peaks sedasi väga napilt kõrgem olema, et arvesti suunas liikuv vool väga väike oleks. U2 langeb madalamale igal juhul kui paneel ei tooda või koormus suurem kui paneeli suutlikkus. Kui U2 tsipa kõrgem, siis igal juhul toimuks tarbimine esmalt pigem paneeli arvelt. Või ta võiks muidugi mingi 0,1V madalam ka olla, mitte vähem ja peaks seda üritama hoida. Emmal kummal juhul siis kas liiguks 200 oomi ja 0,1V pingeerinevuse korral kas pool milliamprit arvesti suunas või pool milliamprit tarbija suunas. Hetke mõttelennu ajendil tundub et U2 tsipa kõrgem hoida ja sealt pealt tagasiside värk teha tundub lihtsam.

[elukaz]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Loogika jääb ikka kahtlaseks, kui pinge on madalam pole midagi pwm-itada, seda tuleb teha alles siis kui pinge suuremvõrdseks hakkab saama.

Ja kuidas seda vahet nii täpselt mõõta saaks? Jutt ju kahe mõõdiku neljanda tüvekoha võrdlusest.

Või saab hoopis shunti ennast mõõta ja siis kuidagi voolu-pinge faasi võrrelda? Kas kõlaks loogiliselt et tarbimisel on see 0 kraadi ja tootmisel 180?

[otsija]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Kui U2 pinge langeb madalamale kui U1, siis seega paneeli maksimum käes ja vastavalt sellele tuleks seda lisakoormust akude või kütteelemendi näol maha tõmmata. Ideaalis 0,1V ulatuses võiks PWM näiteks sujuv olla, alla selle PWM 0 peale. Samas U2 pinge ei tohiks kunagi saada tõusta kõrgemale kui U1 pinge 0,1V võrra, kui juba üle 0,1V, siis küttel/akul täispinge peal. Vast sai nüüd loogilisem.

[otsija]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Siin ka päris ilus hind, 280W paneel 98,4eur, alates kolmest paneelist vist eesti piires kohaletoomine tasuta nagu kusagilt lugesin? Huvi pärast küsiks, et mis näiteks viie paneeli jagu offgird inverter ja liitumine veel juurde maksaks asjale? Kui muidu näiteks 100kWh kuus energiakulu, siis huvi pärast võiks arvutada, mis tasuvusaeg tuleks. 1400W heade olude korral võiks selle 100kWh kuus enamvähem ära katta aastase toodanguna, muidugi talveperiood ja tarbimise mittekattuvus tuleks juurde arvestada.

[DVDRW]

Vs: päikesepaneelide omavalmistamine

Võtsin 26tk selle hinnaga. Toodi tasuta kohale. Nüüd hind 137€, lucky me.
Kuna nüüd paneelid palju kallimad, siis teeks ikkagi oma ülejäänud elementidest paneelid ise valmis.
Kaheklaasi vahele. Ainult silikoon maksab. Aga need ääred, mida võiks kasutada alumiiniumi U liistu asemel?

Leidsin mingi 48V küttekeha millega saaks energia ülejäägi puhul tünnis olevat vett soendada koormamata kontrollerit ja inverterit.
Lüliti vahele IF päike THEN küttekeha sisse.

[otsija]

MPPT kontrollerite kasutegur 99% ja rohkem nagu sealt andmelehelt välja võib lugeda? On keegi äkki näppinud mõnda ja teab mismoodi siis toimib, kui aku vahelt koristada? Saab valida sealt menüüst näiteks 12V/24V aku ja siis hoiab väljundpinget lihtsalt ca 14V peal kui aku täis? Ja mis see siis teeb, kui näiteks paneelil üks cell täiesti pimedaks katta? Või kui kaks paneeli jadas ja üks täiesti pimedas/lume all, toimetab edasi?

E: Muutsin andmelehe lingi toimivaks.

[OSX]

MPPT kontrollerite kasutegur 99% ja rohkem nagu sealt andmelehelt välja võib lugeda?

Milliselt andmelehelt?

[a1]

On keegi äkki näppinud mõnda ja teab mismoodi siis toimib, kui aku vahelt koristada?

Kui aku ära koristada, siis lülitub välja.
Ilma akuta käima ka ei lähe. Katsetasin hädise UPSi akuga, aga ka siis ei suutnud samal ajal UPSi töös hoida.
Mingi aeg üritasin 48V patareiga majandada,aga ilma balanseerimiseta on ka see ohtlik tegevus.
Kõige kõrgema kasututeguri saad, kui saadava pinge kohe optimaalsele koormusele söödad.