Päikesepaneelide omavalmistamine

[DVDRW]

Pidasin silmas kui on sobiva pingega paneel akule. Mis ka kõige odavamad on. Mul on need (2x280W jadas): https://evas.ee/uploads/docs//mgs-280wpoly-1.pdf
Aku on 50V-58,8V Keskmiselt 54V. Kurvi järgi kaotan keskmiselt 6%. Aga MPPT DC-DC konverter võtab ~10%
Kui sul 12V aku ja 24V paneel, siis muidugi muud varianti pole kui MPPT. 12V paneelid kallimad ka. Niiet 12V süsteemi puhul MPPT täitsa mõeldav.
Samuti kui sul asuvad paneelid kaugel põllul (juhtme kokkuhoid).
Aga soovitaks isegi väikest süsteemi 24V, sest 24V seadmeid on pm samalihtne leida kui 24V. Inverterid, UPSid ine. Veoautodel ka 24V süsteem.
Lisaks on Liion aku 24V võimalik (7S). 12V puhul ainult LiFePo4 4S. Pliiakud on surnud tehnoloogia.
Paneelide kontrollerid on enamasti 12/24V mis tähendab, et 12V puhul saad ära kasutada ainult pool laadija võimsusest.

https://www.youtube.com/watch?v=cKrh9tdXDX8

[ppv]

Kas keegi kasutab Li akusid päikesesüsteemiga. Tunduvad natuke kallid. Päikse süsteemil pole kaal ka oluline, samas kontroller peaks korralik olema.
Eelmine aasta keegi müüs mingeid 20Ah Li elemente 25+€ ostas, rohkem pole näinud. Elektriautosid lammutustes ka vist liiga vähe, et sealt kasutatud akusid saaks. 30kWh pakk võimaldaks juba maja kütta samas 10 oleks ka juba hea aga hind ?

[otsija]

Pidasin silmas kui on sobiva pingega paneel akule. Mis ka kõige odavamad on. Mul on need (2x280W jadas): https://evas.ee/uploads/docs//mgs-280wpoly-1.pdf
Aku on 50V-58,8V Keskmiselt 54V. Kurvi järgi kaotan keskmiselt 6%. Aga MPPT DC-DC konverter võtab ~10%
Kui sul 12V aku ja 24V paneel, siis muidugi muud varianti pole kui MPPT. 12V paneelid kallimad ka. Niiet 12V süsteemi puhul MPPT täitsa mõeldav.
Samuti kui sul asuvad paneelid kaugel põllul (juhtme kokkuhoid).
Aga soovitaks isegi väikest süsteemi 24V, sest 24V seadmeid on pm samalihtne leida kui 24V. Inverterid, UPSid ine. Veoautodel ka 24V süsteem.
Lisaks on Liion aku 24V võimalik (7S). 12V puhul ainult LiFePo4 4S. Pliiakud on surnud tehnoloogia.
Paneelide kontrollerid on enamasti 12/24V mis tähendab, et 12V puhul saad ära kasutada ainult pool laadija võimsusest.

https://www.youtube.com/watch?v=cKrh9tdXDX8

reaalselt vist 10% kadu tekib, kui 30V pealt miski 8V peale muundada, need PWM-id istuks sel juhul 26-27% kasuteguri peal sellise olukorraga. Nikerdan ise üht niiöelda MPPT lihtsamat varianti ja proovisin tavalise lihtsakoelise stepdown muunduriga siin mõned päevad tagasi, 30V pealt 12V peale muundades sain kasuteguri 91% ehk kadu 9%, 30V pealt 24V peale 95% kasutegur ehk siis 5% kadu. Tööstuslikud muundurid kindlasti veel parema kasuteguriga oma paremini optimeeritud induktiivsuse jms valikul. Niisiis kui see võimsuspunkt oleks 30V, reaalselt jaheda paneeliga kõrgem kevadisel/talvisel ajal, mil tegelikult energiat ja kasutegurit enim tarvis akudega variandi korral, suvel nagunii pole energiat kuhugile panna ja siis see kasutegur polegi nii oluline enam, sel juhul oleks 24V peale tuues MPPT kadu 5%, PWM kadu aga 20%. Kui pinge vahe akude ja paneeli vahel väike, siis on ka kasutegur MPPT puhul ilmselt sinna suht 100% lähedale tõesti, 98-99% vägagi reaalne, ma ei tea ainult kas tööstuslikud MPPT-d võimaldavad pingevahemiku suht nulli viia ja kasvõi otse oma sisese PWM-i vajadusel 100% peale viia ning lihtsalt otseühenduse paneeli/aku vahel luua.

[DVDRW]

Kas keegi kasutab Li akusid päikesesüsteemiga. Tunduvad natuke kallid. Päikse süsteemil pole kaal ka oluline, samas kontroller peaks korralik olema.
Eelmine aasta keegi müüs mingeid 20Ah Li elemente 25+€ ostas, rohkem pole näinud. Elektriautosid lammutustes ka vist liiga vähe, et sealt kasutatud akusid saaks. 30kWh pakk võimaldaks juba maja kütta samas 10 oleks ka juba hea aga hind ?

Mis ajas sa elad ? ~7a tagasi olid sellekohta arutelud, et äkki soodsam oleks liitiumakud. Vb mõnel on veel vanast ajast pliiakud jäänud tõesti.
kasutatud liitiumakud alla 100€/kWh on hea diil. Uued ehk ~200€/kWh. Käed ja jalad peavad endal ka küljes olema.
https://www.youtube.com/watch?v=ZkMk8djVUQk (video on 7a vana)

[otsija]

Googeldades jäi silma, et see kiri MPPT kontrolleri juures seal: "Efficiency of MPPT technology is no less than 99,5%" tundub olema selle niiöelda maksimaalse võimsuspunkti nn träkkimise kasutegur, kogu muunduri kasutegurit see paneeli maksimaalsest tootlikkusest kuni väljundini vist ei tähenda, oleks ka liiga hea see number 100V pealt 12V peale muundades olnud.

E: Maximum DC/DC transfer efficiency is as high as 98 %,full load transfer efficiency is up to 97.4 %

[erku]

Kõige pimedam aeg, on talvine aeg ja siis on paneele kõige rohkem vaja ja aeg kus sealt ka mitte-midagi ei tule.
Läinud talvel oli probleemiks lumi, kus oli aeg mil sadas iga päev ja kattis kõik sisuliselt kinni.
Ehk paneelide pööramine on aktuaalne teema. Ja mul, juhtpaneelil, mitte jälgida oletatava päikese suunda, vaid keerata nina alla kui voolu ei tule. Kas kellegil pööravad nad ka alla ja kas sellel on efekti?
Seniseks probleemiks on mootoriajam ja selle jäätumine. Nüüd kavatsen katsetada magnetajamit, kas ja kuidas see suudab pöörata midagi. On kellegil kasutuses lineaar või astmeline magnetajam; kogemusi?

[Scott]

Kas magnetajami all mõtled lineaarmootorit? Ma muud vastet sellele leida ei osanud.

Tavaline reduktoriga süsteem ei tohi jäätuda, kui on ilmastikukindel ja määritud. See jää, mis liigenditele tekib, lükatakse pööramisel jõuga ära. Kui ei jõua, siis on paneelile juba algselt see nõrk.

[OSX]

Seniseks probleemiks on mootoriajam ja selle jäätumine.

Kas ma oletan õigesti et tegu mingi satiantenni aktuaatori laadi teleskoopmootoriga?

[erku]

Just selle teleskoopmootori tahaksin seekord välistada.
Lineaarmagnetajam on nagu kandiline lineaarajam (võib olla ka plastik liugteedel ja plasttallal liuglev) mile liugtee sees on järjest elektrimagnetid. Ehk, nagu tavaline lineaarajam näeb välja, aga talla seest tuleb välja posu juhtmeid. (Jah, vahel kutsutakse ka lineaarmootoriks seda.)
Teine variant oli elektrimagnetid. Need pisikesed hoidemagnetid suudavad hoida (2-3,5 cm läbimõõduga) ca 20-100kg. Puuduseks on, et nad kaugelt ei tõmba.
Aga kui panna järjestikku mitu ja teha ülekanne, saab märkimisväärse jõuga nihutada nii mõndagi.
Sellised variandid siis.

[OSX]

Mul on mingi Echostari teleskoopmootor sihipäraselt satipeegli küljes, jah, kippus ka talvel kinni jääma. Asjad mis olukorra päästsid: telg sai grafiitmäärdega määritud ja korduvalt sisse/välja jooksutatud ning teiseks, reduktori korpus sai 5-liitrisest veepudelist omale täiendava katuse peale, kolmandaks: teleskooptelg sai ka katuse mille all siis kuiv on. Ja keerab ka -20C juures jälle. Nähtavasti kulumisega seoses miski koht hakkab vett koguma kui seda vabalt kätte saab ja külmaga jäätub kinni. Mul oli see külmumispunkt ca -10 kuni -12C juures.
Teemasse tulles, mul on mõte teha nn telgträkker, mis siis paneb vaatama idast läände 180 kraadi. Selle ajami jaoks ma arvestades ka tuulte jõuga, eeldan et proovin esialgu keermelati ja sobiva mootoriga, sest siis saab jõuõlaga varieerida. Plaan on 4 kuni 8 standarmõõdus PV'd panna teljele ning nendest tekkiv puri vajab kindlaks keeramiseks head jõudu. Klassikaline satinduse teleskoopmootor ei pruugi seda jõudu kauaks omada, ilma et tuul (plastikust) reduktori ära vägistaks, lisaks võib tema käigupikkus olla liialt väike.
Probleem mida oma plaanis näen, seisneb selles et paneelide õhtune tagasiparkimine hommikuasendisse võib võtta liialt aega = seega energiat. Kunagi kui satiga alustasin 80`te lõpus, siis polnud veel aktuaatoreid saada ning sai tehtud keermelatist ajam, see võttis ca 40 minutit aega et keerata ühest äärest teise .

[erku]

Kunagi, 90-date alul valmistasin ka mina satitaldrikute jalgu, nii paigalseisvaid kui liikuvaid telgi, kus kunded ühendasid oma mootorid enamasti ise.
Jah, need tiguajamid kippusid kinni külmuma. Aga need kojamehemootori sarnased asjad ei külmunud (nende reduktorite puudus oli väike loks).
Pööravates osades tavalised puksid kulusid, loksusid või kiilusid kinni, aga ümbertehtud šarniirid pidasid.
Olen näinud tigu-varrasajameid nii tehase omi kui isetehtuid, mis murravad jääst läbi. Nende mutter on saetud pooleks ja vedruklamber hoiab seda koos, nii et kui jää või sodi läheb vahele, läheb mutter korraks laiemaks ja vedrud pressivad ta järgnevalt kokku tagasi (ei mingit loksu, kiilumist ega midagi sellist).
Need mootorid mis ma näinud olen, kruvisid ennast ikka päris kiiresti. Nendel oli enkooder sees ja pult toas laual, kus sai määrata üsna mitu positsiooni mällu ja miski kaugjuhtimine töötas neil ka.
--
Ega jah, kui magnetitega ei õnnestu korralikult liigutada, siis tuleb vaadata mingi mootorilahend. Õnneks kraaditäpsust pole mul hetkel vaja ja selle võrra saab lihtsamalt asju lahendada.
Võibolla tulevikus panna ka mõni valgust jälgima. Kuigi sellel vististi efekti siiski ei ole; pigem nagu šeff asi, kui sõidad hämaras autoga mööda, siis paneelid vaatavad järgi nagu päevalilled ja lapsed saavad loomulikult mängida oma taskulampidega.. (see ka väärtus omaette).

E: Keermelatt- ma ei tea kui odav on hankida mõni värvilisest metallist "trapeze" keermelatt; isegi kui latt on roostevaba, siis mutter peaks ikka vähemasti pronks olema.
Viimane töö oli miniservoga (roboti servo, 5Nm nom), kus servo keeras otse 16 latti 3mm sammuga ja 40% võimsusel me lihtsalt ei suutnud teda kätega peatada; ehk surve oli inimese jõust tükijagu üle. Õues on muidugi teised tingimused.
Uue põlvkonna ajamid on ikka täiesti olematu energiatarbega (tuleb lihtsalt sobilik leida) ja selle pärast ma nagu ei muretse; pigem on kättesaadavuse probleem.

[otsija]

Kui ruumi on, siis nende jälgijate asemel võtta nendele kuluva raha eest lihtsalt rohkem paneele ja panna tuimalt püstisesse asendisse(mingi hoone lõunapoolsele fassaadile kasvõi), pilves ilmaga ja talvisel ajal peaks igal juhul parema tootluse saama, suve kohta ei oska ütelda, ent siis nagunii tootmist piisavalt ja pika aja jooksul.

[OSX]

Kui spetsialistid räägivad nn läätseeffektist, siis see eeldaks et hämaral ajal vahiks paneel suht "lakke". Kuniks lund ei tule, on see hea. Lume tekkimisel on püsti jah parem. Lumelt peegeldamisega on nigu on, see vajab ikka mingit päikest ka et toimiks. Ja kui on püsti kuid kõrgel, nt teise korruse peal, siis on see peegeldusefekt ikka nõrk.

kui sõidad hämaras autoga mööda, siis paneelid vaatavad järgi nagu päevalilled ja lapsed saavad loomulikult mängida oma taskulampidega..

Mul on kooliajast teadmine et Päike käib oma rada hoolimata taskulampidest ja pilvedest, nii pean õigeks et kui miski liigutab, siis liigutagu impulssidena korrapäraselt nagu Päikese rada järele aimates, vaatamata sellele kas midagi paistab või mitte. Nii on süsteem ootes õiges kohas kui Päike kavatseb pilve tagant äkki välja paista. Mõned kraadid siiasinna pole kriitilised.

[erku]

Seda "valguse poole pööramist" võib lahendada mitmeti. Kuigi jah, siiani on elu näidanud et kui paneel on juba piisavalt kõrgel, annab too voolu ka horisontaalasendis. Kuigi kallutus suurendab seda tootlikust siiski.
Kogu aeg pööramine, kus ca 5 kuud on pime või pilves, ei anna siin põhjamaal minuteada mingit efekti. Efekti võiks saada kui järjekordsel pimedal ajal ilmub korraks päike horisondile ja sensorid reageerivad sellele ning paneel pöörab ennast korra sellesse suunda (valgustugevuse jälgimine). Siis saaksid "kuivaks väänatud" akud korra peale korraliku laadimisvoolu.
Ja kogu idee on ju selles, et sa reeglina ei anna sinna juurde/või ei anna üldse juurde, vaid süsteem peab ise toime tulema; va hädajuht (paneel lund täis) ja valgussensor näitab et on valgus, kus võib minna vaja lisaenergiat.
Isegi seda lisa saab teoorias välistada, ehk tuulevurri abil.

[otsija]

Maaraami puhul tundub kõige mõistlikum mingi selline variant, kus suvel näiteks sätid 45 kraadise nurga alla ja sügisel saaks lihtsalt liigutada kogu kupatuse maapinnaga risti, siis ka mure murtud, et lumisel ajal pikki kuid kogu kupatus täielikus pimeduses lume all oleks. Need träkkerid nagu kusagilt kunagi lugesin on nii kirved, et nende träkkerite raha eest pidi pea topelt koguse paneele saama soetada, lisaks veel töökindlus, liikuvad osad ikkagi ja ei pruugi 20+ aastat muretult omaette seal toimetada need. Ja pilves ilmaga eriti vahet pole kas paneel vaatab träkkeriga otse päikese suunas või jõllitab mingis kindlas suunas lõunasse vms, toodab ikka nii 5-10%, lihtsalt kui oled toppinud träkkeri asemel topelt paneele, siis saad pilves ilmaga pea pole rohkem seda vähestki elektrienergiat, mis siis paneel toodab ja mil seda ilmselt ka kõige enam tarvis oleks.