Asünkroonmootorile kondensaatorid

[Jarix]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Tuulegeneraatorina ei ole teadupärast pöörded kuigi stabiilsed, kas madalamatel pööretel toodab selline generaator endiselt kenasti või tahab enam vähem nimipöördeid saada?

Valmis on mul praegu 15 labaline turbiin ja raudsõrestik mast 15m. Generaator on katsetusjärgus.
Pöörlemiskiiruse kohta oskan esialgu vaid niipalju öelda, et koormusel 3x2kW 740pm on pinged ca 200V.
Töötab ka 500-600 pöördega, kuid võimsus väiksem. Mõnevõrra pikem on pinge ja voolude ülestulemine.
Sain veel kondekaid juurde ja nüüd proovitud 75, 100, 150, 225, 300uF-ga. Enam-vähem sarnane on
tulemus 100 ja 150uF-ga. Küttekehad on ja jäävad vist aktiivtakistuseks seega ma jätaksin kondensaatorid
ikka sinna 100-150uF vahele. Ma ei tea kedagi kes jookseks väiketuulikul koormuse muutudes mahtuvusi
muutma.
Jah kondekas tekitab faasinihke, milleks muidu neid mootorites kasutatakse. Jätame siis kondensaatori välja.
Mis tekitab generaatori otstel voolu 20A, kui küttekeha tarbib 8A voolu? Küll Eesti Energia rõõmustaks, kui
2kW tarbija võtaks 20A voolu.
Näha on, et mahtuvuse muutmisel see vool küll väheneb aga seda koos üldise võimsusega, mida ma ei sooviks.
Tabelist 1 Холостой ход võib saatuslikuks saada nii mootorile kui kondensaatorile, kuna pinged tõusevad 700V-ni.

[Jarix]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Valmis on mul praegu 15 labaline turbiin ja raudsõrestik mast 15m. Generaator on katsetusjärgus.
Pöörlemiskiiruse kohta oskan esialgu vaid niipalju öelda, et koormusel 3x2kW 740pm on pinged ca 200V.
Töötab ka 500-600 pöördega, kuid võimsus väiksem. Mõnevõrra pikem on pinge ja voolude ülestulemine.
Sain veel kondekaid juurde ja nüüd proovitud 75, 100, 150, 225, 300uF-ga. Enam-vähem sarnane on
tulemus 100 ja 150uF-ga. Küttekehad on ja jäävad vist aktiivtakistuseks seega ma jätaksin kondensaatorid
ikka sinna 100-150uF vahele. Ma ei tea kedagi kes jookseks väiketuulikul koormuse muutudes mahtuvusi
muutma.
Jah kondekas tekitab faasinihke, milleks muidu neid mootorites kasutatakse. Jätame siis kondensaatori välja.
Mis tekitab generaatori otstel voolu 20A, kui küttekeha tarbib 8A voolu? Küll Eesti Energia rõõmustaks, kui
2kW tarbija võtaks 20A voolu.
Näha on, et mahtuvuse muutmisel see vool küll väheneb aga seda koos üldise võimsusega, mida ma ei sooviks.
Tabelist 1 Холостой ход võib saatuslikuks saada nii mootorile kui kondensaatorile, kuna pinged tõusevad 700V-ni.

[A.S.]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Mis tekitab generaatori otstel voolu 20A, kui küttekeha tarbib 8A voolu?

Teed nalja või pole tõesti midagi kuulnud reaktiivtakistusest?

http://et.wikipedia.org/wiki/Mahtuvustakistus

Ja andes takistusele pinge peale, läheb sealt ju läbi vool.

http://et.wikipedia.org/wiki/Ohmi_seadus

Katsu nüüd veidi arvutada.

[Jarix]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

[QUOTE=klm;371118]Pakun välja, et pöördeid oleks kõige kasulikum reguleerida labade nurga muutmisega.
Samuti peaks generaatori tormi korral välja lülitama - muidu lendab laiali.[/QUOTE
Pole näinud, et paljulabalisel (15 laba) tuulikul keegi labade nurka oleks muutnud, küll aga mõne labaga tuulikud.
Esimene tuulegeneraator valmis mõni aasta tagasi, alalisvoolugeneraatoril ja kolme labaga diam 4,5m 20m puit mastil.
Kui töötas tegi ca 3 pööret minutis. Labad olid puidust ja pöördusid puksidel. Töötas mõned päevad nagu helikopter hakkaks kohe maanduma, kuni tuli suurem tuul ja puhus tiiviku otsa vastu masti. Labad leidsin mastist 100m kaugemalt.
Põhjus miks labad tuulest ära ei pöördunud oli väga lihtne. Labale tekkiv tuule koormus oli nii suur, et puksi poos lihtsalt
kinni. Praegu on puksid asendatud laagritega ja labad on valmistatud paksust alumiiniumist ja veidi lühemad.
Lähemal ajal tõukan selle üles 13m puit mastile.
Tormi eest pidavat labasid saama kaitsta ka sellega, et nii tuulik kui saba ehk tüür ehitada tsentrist välja. Nii keeravat
tormiga tuulik ennast ise veidi viltu ja pidurdab, kuid võimsuses ei kaota.

[A.S.]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Jäi rääkimata sellest, et

Küll Eesti Energia rõõmustaks, kui 2kW tarbija võtaks 20A voolu.

Aga torka see kondensaator pistikupessa ja mõõda ära vool, oi-oi kui suur see on. Siis vaata, mida arvab sellest elektrienergia arvesti. Karta on, et ei mingit reageeringut. Ketas endiselt vaevu venib, tuluke kiiremini ei vilgu, numbrid nagu paigale naelutatud.
http://et.wikipedia.org/wiki/Aktiivv%C3%B5imsus
Vaat see on see võimsustegur, mis asja EE jaoks ära rikub ja ei võimalda sinu taskust raha kätte saada.

[Jarix]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Jäi rääkimata sellest, et

Aga torka see kondensaator pistikupessa ja mõõda ära vool, oi-oi kui suur see on. Siis vaata, mida arvab sellest elektrienergia arvesti. Karta on, et ei mingit reageeringut. Ketas endiselt vaevu venib, tuluke kiiremini ei vilgu, numbrid nagu paigale naelutatud.
http://et.wikipedia.org/wiki/Aktiivv%C3%B5imsus
Vaat see on see võimsustegur, mis asja EE jaoks ära rikub ja ei võimalda sinu taskust raha kätte saada.

Kas kaitselüliti on ka kinni naelutatud. Arvesti kiiremini ei vilgu, kondensaator voolu ei tarbi, siis kuidas 10A kaitselüliti
termo rakendub? Vabandust, et nii lolle küsimusi esitan, ma tõesti ei tea. Aga generaatorit oleks vaja ju kaitselülitiga
kaitsta.

[A.S.]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Vool ikka on, miks ei ole. Tegemist ju tavalise takistiga (no mitte just päris tavalise), mille väärtus on arvutatav http://et.wikipedia.org/wiki/Mahtuvustakistus . Pingestamise momendil võib see vool kondensaatoril veel eriti suur olla. Aga ega sealt midagi raisku ei lähe. See energia, mille kondensaator võrgust (generaatorist) võtab, selle annab ta hetk hiljem jälle ilusasti võrku (generaatorile) tagasi.
Vool on, võimsust pole.

E:
Kui sa annad takistile pinge peale, siis läheb takistist vool läbi. Sellest sa kuhugi ei pääse, sest Ohmi seadus käseb nii.
Mina näiteks sain 100μF kondensaatori takistuseks 50Hz korral 31.83Ω ja vooluks 230V pinge korral 7.2A. Ju sul siis pistikupesas suurem kondensaator oli, 300μF korral on vool samuti 3x suurem.

[Jarix]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Vool ikka on, miks ei ole. Tegemist ju tavalise takistiga (no mitte just päris tavalise), mille väärtus on arvutatav http://et.wikipedia.org/wiki/Mahtuvustakistus . Pingestamise momendil võib see vool kondensaatoril veel eriti suur olla. Aga ega sealt midagi raisku ei lähe. See energia, mille kondensaator võrgust (generaatorist) võtab, selle annab ta hetk hiljem jälle ilusasti võrku (generaatorile) tagasi.
Vool on, võimsust pole.

E:
Mina näiteks sain 100μF kondensaatori takistuseks 50Hz korral 31.83Ω ja vooluks 230V pinge korral 7.2A. Ju sul siis pistikupesas suurem kondensaator oli, 300μF korral on vool näiteks 3x suurem.

Kondensaatoreid proovisin 100 ja 150 ning voolud vastavalt 18ja 20A, seda koos tarbijatega 3x2kW küttekehad.
Sinu arvutuse tulemus 7,2A oleks ju väga hea 100uF juures, kuid ampermeeter näitab tühijooksul 18A. Ei tahaks uskuda
et kondekal vale silt, neid veel paar samasugust, muidugi nii täpselt need näidud ilmselt ei ühinegi.
Lisasin veel 3x2kW küttekehad kokku igal faasil 4kW, generaatori koguvool tõusis vaid paar amprit (22A).
22Ax180U=4000W. See tulemus mulle meeldib, sest generaator sai max koormatud ja ei tekkinud mingit "lisavoolu" kuhugi.
150uF on parim kondekas 11kW asünkroonmootorile nii voolu ülesvõtmiskiiruses kui ka täiskoormusel pinge tõstmisel.
Kui ma oleks korraga lisanud 4kW koormuse poleks ma kondeka vooludega probleemi näinudki.

[A.S.]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Generaatori pinge sagedus on 50Hz?

E:
Tähendab, see 7.2A on siis kui oleks vaid üks 100μF kondensaator ja pingel 230V, sul on aga neid 3 tükki faaside vahel. Juba seoses sellega suureneb faasis vool ruutjuurkolm ja veelkord ruutjuurkolm korda, ehk siis oleks 21.6A. Ja kui siis veel generaator käib kiiremini ringi kui mootori sildile nimipööreteks kirjutatud on, siis suureneb vool veelgi.

kuid ampermeeter näitab tühijooksul 18A.

Sellest saad vaid siis lahti kui ühendad ampermeetri peale kondensaatorit.

Ja veelkord, see ei ole paha vool, tänu sellele voolule sul see mootor üldse generaatorina töötab. Mida suurem see vool on, seda suurem on generaatori võimsus.

[A.R.]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Tühijooksu ja COS 1 erinevus peakski ju olema see et koormad täisvõimsusel aktiivkoormusega.
3x4 on 12 ja see on peaaegu 11.

Aga arvutustest arusaamiseks oleks kena teada täpset skeemi,
pingesid, voole, sagedust. Ka faasinihe oleks kena.
Siis saab seletada mis ja kuidas ja miks.

Kas koormus on ka kolmnurgas?
Kondensaatorid olid ju kolmnurgas.
Kuidas see 18 A mõõtmine siis toimus?

[Jarix]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Tühijooksu ja COS 1 erinevus peakski ju olema see et koormad täisvõimsusel aktiivkoormusega.
3x4 on 12 ja see on peaaegu 11.

Aga arvutustest arusaamiseks oleks kena teada täpset skeemi,
pingesid, voole, sagedust. Ka faasinihe oleks kena.
Siis saab seletada mis ja kuidas ja miks.

Kas koormus on ka kolmnurgas?
Kondensaatorid olid ju kolmnurgas.
Kuidas see 18 A mõõtmine siis toimus?

Tegemist on tavalise 11kW 740pm asünkroonmootoriga.
Mootor on tähes, tarbijad on tähes läbi kaitselülitite, kondensaator kolmnurgas.
Elementaarne skeem ma ei hakka joonistama.
Voolud on mõõdetud küttekeha (2000W) juurest 8A ja generaatori otstelt 20A.
Kondensaator on kompaktne, kolm otsa väljas, seesmiselt juba kolmnurgas.

[A.S.]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Voolud on mõõdetud küttekeha (2000W) juurest 8A ja generaatori otstelt 20A.

Kondensaatori vool on seega √(20²-8²)=18A ja seda saad muuta vaid mahtuvust (või generaatori pöördeid) muutes.
Sellise generaatori puudus ongi see, et ergutust saad muuta vaid kondensaatorite mahtuvust muutes. Kui mahtuvus saab liiga suur, siis pinge tõuseb ülemäära. Kui mahtuvus on väike, siis on kondensaatorite vool küll väike, aga generaatorit ei anna suure koormuse alla panna. Kondensaatoreid tuleks juurde ühendada sujuvalt, koormuse suurenedes või siis hoida koormus kogu aeg muutumatuna (või leppida suurtes piirides muutuva pingega).

[Jarix]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Kondensaatori vool on seega √(20²-8²)=18A ja seda saad muuta vaid mahtuvust (või generaatori pöördeid) muutes.
Sellise generaatori puudus ongi see, et ergutust saad muuta vaid kondensaatorite mahtuvust muutes. Kui mahtuvus saab liiga suur, siis pinge tõuseb ülemäära. Kui mahtuvus on väike, siis on kondensaatorite vool küll väike, aga generaatorit ei anna suure koormuse alla panna. Kondensaatoreid tuleks juurde ühendada sujuvalt, koormuse suurenedes või siis hoida koormus kogu aeg muutumatuna (või leppida suurtes piirides muutuva pingega).

Kuna tarbijateks jäävad küttekehad ja ainult küttekehad pole pingega probleemi. Üle 240V faasi ja 420V faas faasi pole läinud ja täis koormusel 180V ja 350V. Ma ei näe vajadust mahtuvust enam muuta. Mõnel elamisel on praegugu vaevalt 200V pinge.
Koormust hakkan kindlasti muutma, et ka väiksema tuulega energiat saada.

[murphy]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

Soovitan uurida misasi on power Factor. On olemas näiv võimsus ja tegelik võimsus. See kui sa korrutad oma voolud pinged kokku on NÄIVvõimsus. Tegeliku võimsuse(see mis läheb soojusenergiaks vms) saamiseks tuleb korrutada asjaga Power factor(http://en.wikipedia.org/wiki/Power_factor). Power Factor on number mis näitab pinge ja voolu faasi suhet, selle väärtus on -1 kuni 1. Väärtus 1 inikeerib et su võigus on ainult aktiivkoormused, ehk ainult siis võrdub pinge ja voolu korrutis võimsusega. Kui see number on näiteks -0.5 . Sa lööd oma numbrid kokku, "krt tarbin 25A ja 380V, 9,5W, tuleb vist suur elektriarve" Tegelikult aga on võimsus -4750W ehk sa laed võrku energiat tagasi 4750.
Kui Power factor on 0 siis ykstapuha kui suur su pinge ja kui suur on vool, kasvõi 10KV ja 2MA. Aktiiv energia(võimsus) ON NULL.
Kui pea kinni ei võta miks see nii on siis lihtsalt pähe tampida et see on nii.

Jh mahtuvust vaja muuta sõltuvalt pööretele, sest kondensaatori takistus sõltub sagedusest, sul vaja aga fix takistust. Sagedus sõltub jällegi pööretest. Selle asja nimi on regeneratiivne pidurdamine näiteks ABB drives suurematel mootori kontrolleritel, sellest aga ma lähemalt ei räägiks.

[A.R.]

Vs: Asünkroonmootorile kondensaatorid

generaatori otstelt 20A.
Kondensaator on kompaktne, kolm otsa väljas, seesmiselt juba kolmnurgas.

Mõõtmisel oli ampermeetri üks ots vastu generaatori faas ja
teises oli
1. korral 2 kondensaatorit ülejäänud faasidele.
2. korral samad konded ja lisaks koormus tähe keskpunkti.
Kas nii?