küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

[daddo]

Olukord järgnev: maal on kordusmaandus liitumispunktis välja ehitamata. Samas on üks kõrvalhoone, kuhu kulgevad kilbist kaablid 3 faasi ja neutraaliga, kuid puudub PE.

Nüüd küsimus: kas saab, võib ja tohib lahendada kaks kärbest ühe hoobiga, et liitumiskilbi ja kõrvalhoone vahele vedada piisava läbimõõduga haljas vask, millele teekonnale maandusvardad 5m tagant külge. Ehk maanduskontuurilkontuuril oleks n.ö mõlemad otsad on kasutuses?

Ehk huvitab, kas sellise jutuga elektrifirmasse minnes väga rumal välja ei paista?

[vanemleitnant]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Aga milleks? Liitumiskilbi maandus on elektrifirma asi. Sina teed oma kilbile maanduse ja asi korras. Liitumiskilbist kulgevad ikka 3 faasi ja PEN, mitte N(eutraal)

[reuter]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Mina asja nii lahendasingi. Posti küljes olevast liitumiskilbist kaevasim nati üle meetri maasse, põhja liiva ja saepuru segu kaablile pehmenduseks ja peale sai veetud haljas vask kaablist 10...20cm kõrgemale. Vaiu maasse ei löönud, aga vasele panin poltidega külge ristipidised haljad jupid, et kontuur parem tuleks. Mul on liini pikkust ca 30m ja mõõtmisel oli kõik ok.
Kaabli kohale maanduse vedamisel oli ka teine mõte, et kui keegi tulevikus peaks maad sonkima, siis enne elektrisse lajatamist oleks esmalt maandus segamas.
Kahjuks ei mäleta, kas liitumiskilpi see maanduse ots kah sisse sai.

[A.R.]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

mõõtmisel oli kõik ok.

Palju takistus oli?

[reuter]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Tõesti ei mäleta, vististi ligi 2x väiksem, kui nõutav.

[daddo]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Aga milleks? Liitumiskilbi maandus on elektrifirma asi. Sina teed oma kilbile maanduse ja asi korras. Liitumiskilbist kulgevad ikka 3 faasi ja PEN, mitte N(eutraal)

Mul krundi peal on kõik kraam ühes suures kilbis koos masti otsas: voolumõõtja, peakaitse + kaitsmed / automaatlülitid ja jaotumine erinevate hoonete vahel. Kilp asub liini lõpus ning sel kilbil on tõepoolest mingi kontuur olemas (hetkel ei ole silme ees, et kas see on ühendatud vaid betoonmasti armatuuriga või läks otse maasse), aga nagu ma aru olen saanud, siis nõutakse lisa.

Kuna selle kõrvalhoone juurde on nii ehk naa vaja 1 kaabel (PE) juurde vedada, siis mõtlesingi, et kuna seesama kilp on tegelikult mu enda kilp ja kui see vajab eraldi maandust, siis võimalusel rakendaks selleks sama paigaldatavat kaablit, ilma, et maanduse rajamiseks peaks mingit täiendavat kontuuri vedama.

[A.R.]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Ei tea kuidas siin õnnestus vastav maa saada aga meenub kuidas kaevasime kaks 10 m kraavi,
tagusime sinna iga 2 m järele 2 m nurkrauad, keevitasime kõik kokku ja saime midagi 20 oomi takistust.
2 kW kovikann on 10 A seega umbes sama takistus.
Faas-kann-maa pealt tuleb siis umbes 100 V korpusesse.
Pane ikkagi rikkevoolu kaitse vahele.

Siis pole vaja naisevahetuses osaleda.

[prelude]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Tegelikult kui hea maa on siis saab ilma varrasteta aga sügavust peab olema piisavalt, et põuaga mingit kuivamist ei teki. 30 oomi on maximum mis võib olla, suurem takistus on juba halb. Teine asi on varraste sisselöömis kaugustega- kahe varda vaheline kaugus peab olema suurem selle varda enda pikkusest, muidu takistus ei vähene ja teed tühja tööd.

[vanemleitnant]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

30 oomi on maximum mis võib olla, suurem takistus on juba halb

Kas keegi suudab põhjendada, miks 29 oomi on hea ja 31 oomi halb?
Aga algse küsimuse kohta niipalju, et sa võiks mingi skeemi lisada siia ühenduste ja juhtmesoomte arvu kohta. Siis on lihtsam nõu anda, muidu läheb sul ämblikuvõrguks kätte.
Üldiselt peab nii olema, et võrgu pool on 4 juhet - 3faasi ja ühine kaitse ja neutraaljuht (PEN) ning alates liitumiskilbist 5 juhet - 3 faasi + neutraal (N) + kaitsejuht (PE), mis üldjuhul veel maandatakse.
Kord juba lahutatud PEN ei tohi enam uuesti kokku saada. Ja ühes majapidamises peaks olema 1 liitumispunkt st. PEN-i lahutuspunkt.

[A.R.]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Kas keegi suudab põhjendada, miks 29 oomi on hea ja 31 oomi halb?

Kui me laseme 29 oomise takistuse peale
230 V saame vooluks 7,93103448275862 amprit
31 oomi puhul ainult 7,419354838709677 amprit.

Suurem vool on ju parem!

Rikkega pliidi metallkest on kraani suhtes ainult
3 kW = U*U/R R=17,6 oomi
Pinge korpusel =230*(29/(29+17,6) = 143 Volti. - Kõgest
31 oomi puhul aga tervelt 146,7 Volti

Tunnetad vahet?
Kuipalju oli vaja inimese tapmiseks?

[vanemleitnant]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Seda minagi, et puutepinget alla 50V ei saa maandamisega nii kui nii, selle vastu on teised kaitseviisid. Põhiliselt toite kiire (alla 0,4 s) väljalülitamine. Selle kindlustamiseks tuleb vastavalt rikkesilmuse takistusele (lühisvoolule) valida õiged kaitseaparaadid.
Seega seletage ikka ära see müütiline 30 oomi.

[prelude]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

See 30 oomi on selline seadusega paika pandud ja sellele kehtivad veel koefitsendid vastavalt mis maapind ja kas maandus on ruumi sisse tehtud jne. Näiteks alajaamades aetakse ikka paari oomi taga. Tartus Füüsika Instituudis sai kunagi 1 oomist maandust tehtud, vaske ja vardaid kulus ikka meeletult, lõpukse see 1 oom tuli kah.

[vanemleitnant]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

See 30 oomi on selline seadusega paika pandud

Kas saad anda viite sellele seadusele.

[A.S.]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Siis peab inimene ilmselt natukene skännima. See seadus kadus paraku enne ära kui normaalne nett meie maale jõudis.

[A.R.]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Tartus Füüsika Instituudis sai kunagi 1 oomist maandust tehtud

1975. Oli FI peahoone ametlikult dokumenteeritud maandus 5 oomi.
Ungarlased olid väga solvunud et EC-1010 selle maanduse pärast garantiid ei kaotanud.