küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

[daddo]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Aga algse küsimuse kohta niipalju, et sa võiks mingi skeemi lisada siia ühenduste ja juhtmesoomte arvu kohta. Siis on lihtsam nõu anda, muidu läheb sul ämblikuvõrguks kätte.

Ühesõnaga, hetkel on olukord selline (ehk nagu öeldud, kilp on minu omandis ja sisaldab muudki peale peakaitse ja voolumõõtja, kuid PE kui selline peaks olema täiesti rajamata, ehk PEN latile on vist vaid betoonmasti armatuurraud ühendatud):


Küsimuseks aga, et kas nii võib:

Ehk kas lisatava kilbi ja kõrvalhoone vahelise kaabliga saab samaaegselt ära lahendada kogu kordusmaanduse probleemi?

[Tikk]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Kuna liitumiskilp on tõenäoliselt EE paigaldatud, siis on seal ka maandur olemas. Saan aru, et hetkel on sul mingi 4G kaabel LK ja hoone kilbi vahel. Kui kõrvalhoone juhuslikult ei sisalda kogu paigaldise PJK-d, siis oleks viisakas see lisasoon tõmmata sinna, kus asub PJK ja ühendada PE latile. Aga kui PJK asubki kõrvalhoones, siis tähista sinine soon mõlemast otsast kollarohelise teibiga (ring teipi ümber soone) ja see saab olema PEN-juht. Kilbist viid maanduri ühenduseks välja miinimum 16mm2 vase, soov. 25mm2. Ja maja juurde ehitad siis maanduspaigaldise, peale ehitust mõõdad selle korralikult ära ka ja kui takistus jääb 10-30 oomi kanti, siis on ok.

[vasaraonu]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Elektrikute foorumis on selline teema.

Re: Maanduspaigaldised
Põhimõtteliselt on maanduspaigaldisel elektripaigaldises kolm funktsiooni:
1. Tagada elektripaigaldise mistahes osal maa suhtes kindla väärtusega potensiaal;
2. Võimaldada rikke korral selle võimalikult suure voolu tekkimine, mis paneks rakenduma vastava kaitseseadme ja eraldaks sel viisil vigase ahela;
3. Kindlustada, et rikke korral ei satuks normaalselt pingestamata seadmeosad ohtliku potensiaali alla maa suhtes.
Maanduspaigaldised võib jagada ka kolme kategooriasse:
1. Lihtsad maandusseadmed ja piksekaitseseadmed olenevalt kasutusala 0,5…10 Ω;
2. Sidesüsteemide maandused;
3. Suured ja keerukad maandussüsteemid, näiteks elektrialajaamad, alla 1 Ω.
* 10/0,4 kV alajaamadel kasutada kui trafo on ≤ 100 kVA siis maanduspaigaldis ≤10 Ω; kui trafo on >100 kVA siis maanduspaigaldis ≤4 Ω.

Vastus teema algatajale: Kilbi maandus ja KORO kõrvalhoonesse peaks olema eraldi.
""kaks kärbest ühe hoobiga"" ei ole hea lahendus. Kõik nõuded on standardites, mida saab osta raha eest või lugeda korralikus raamatukogus.

[A.R.]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

2. Võimaldada rikke korral selle võimalikult suure voolu tekkimine, mis paneks rakenduma vastava kaitseseadme ja eraldaks sel viisil vigase ahela;
1. Lihtsad maandusseadmed ja piksekaitseseadmed olenevalt kasutusala 0,5…10 Ω;

Seega 10 oomi takistus ei vasta tingimusele 2. kui mul on faasikaitse 25 A, rääkimata siis 32 A.
ja rikke põhjustajaks on rott, kes sõi ära juhtme isolatsiooni.

Head ehitamist.

[Tikk]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Elektrikute foorumis on selline teema.
Vastus teema algatajale: Kilbi maandus ja KORO kõrvalhoonesse peaks olema eraldi.
""kaks kärbest ühe hoobiga"" ei ole hea lahendus. Kõik nõuded on standardites, mida saab osta raha eest või lugeda korralikus raamatukogus.

Punkt 2. tõttu ongi soovituslikult 25mm2 vasest juht eelistatud. Või siis läbimõõduga 10mm tsingitud traat. Muidugi EE mehed väristavad reeglina LK juurde ühe varda maasse ja 16mm2 koro juhiks. Ja kui hakata pindu pooleks ajama, siis peaks kõigepealt pinnase eritakistuse välja mõõtma ja seejärel projekteerima vastava maanduspaigaldise, sõltuvalt igasugustest asjaoludest/teguritest. Eramaja jaoks (sõltub muidugi jälle pinnasest) üldjuhul piisab 3-st vardast. Vibreerid 2 OBO kuumtsink elektroodi maasse, üksteise otsa pikkus tuleb siis 5m. Ja elektroodide vahe 10m. Saab väha hää.

[@ndres]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Vastus teema algatajale: Kilbi maandus ja KORO kõrvalhoonesse peaks olema eraldi.
""kaks kärbest ühe hoobiga"" ei ole hea lahendus. Kõik nõuded on standardites, mida saab osta raha eest või lugeda korralikus raamatukogus.

Mida halba sellest ikkagi juhtub, kui liitumispunkti maandus ja kõrvalhoone maandus kusagil trassi peal (pinnases) omavahel koos on? Seletage palun.

Eeldan, et kõrvalhoonest (sisendkilbist) alates on TN-C-S juhistik?

[Tikk]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Ei tule ju TN-C-S, tuleb TN-C. 4-sooneline.

[Tikk]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Mida halba sellest ikkagi juhtub, kui liitumispunkti maandus ja kõrvalhoone maandus kusagil trassi peal (pinnases) omavahel koos on? Seletage palun.

Eeldan, et kõrvalhoonest (sisendkilbist) alates on TN-C-S juhistik?

Halba ei juhtugi midagi, lihtsalt ei sobi sobi standarditega kokku. Aga paigaldisel peab olema oma maanuspaigaldis. Ja paigaldis on tervik. Seega kõrvalhooned jms peavad saama toite PJK-st, millele on ehitatud maanduspaigaldis.

[vanemleitnant]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

peale ehitust mõõdad selle korralikult ära ka ja kui takistus jääb 10-30 oomi kanti, siis on ok.

Viidake vähemalt ühele kehtivale standardile, kui selline nõue kirjas on.

[A.R.]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Viidake vähemalt ühele kehtivale standardile, kui selline nõue kirjas on.

Harilik surelik saab sellest teada ainult suure raha eest kui ostab kõik hinnalised eeskirjad.
Kopeerimine on vastavalt autoriõigusele keelatud, ilmselt ka tsiteerimine.
Kui oled elektrinimene, siis on sul need eeskirjad olemas, otsi ja ütle meile ka.
Kui ei karda saada süüdistust kopeerimises.

30 oomise maanduse valmistamine maksab googli otsingu järgi:
3.1.2. Kordusmaanduse valmistamine ja paigaldamine (R < 30 oomi) kr/tk 194,92 230,00

Otsing leiab ka projekte kus märgitakse ära peakilbi maandustakistust väiksem kui 30 oomi.
Kas need on oskamatult projekteeritud ehitised?

[vanemleitnant]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Otsing leiab ka projekte kus märgitakse ära peakilbi maandustakistust väiksem kui 30 oomi.
Kas need on oskamatult projekteeritud ehitised?

Ei ole oskamatult projekteeritud. 30 oomi kanti on praktikas väga hea takistus (odav ehitada ja küllaldane, et olla kindel ühenduses maaga iga ilmaga ka aastakümnete pärast), kuid mingit maandustakistuse normi paigaldiste PEN-juhtide kordusmaandustele ei ole.
daddo esimese joonise sinine joon ei ole neutraal ega 0-juhe, vaid PEN. Mina teeks asja teise joonise järgi, kuid katkestaks kollarohelise keskelt s.t. jätaks maandused lahku. Või isegi, kui sinine juhe on piisava ristlõikega, teeks maanduse ainult liitumispunkti ja kõrvalhoonesse lihtsalt PEN-lahutuse.

[A.R.]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

teeks maanduse ainult liitumispunkti ja kõrvalhoonesse lihtsalt PEN-lahutuse.

Miks?

[vanemleitnant]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Miks?

Alates 16 mm2 ristlõikest on TN-C süsteem (4-juhtmeline) kasutatav ja tuleb odavam täiesti toimiv lahendus.

[@ndres]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

... Mina teeks asja teise joonise järgi, kuid katkestaks kollarohelise keskelt s.t. jätaks maandused lahku...

Ikkagi palun põhjendust, miks lahku?
Mis on eelis võrreldes sellega, kui see teise joonise kollane/roheline (mis reaalsuses ma saan aru on pinnasesse maetud isoleerimata vask) on ühes tükis?

[vanemleitnant]

Vs: küsimus kordusmaanduse kontuuri kohta

Põhjendamine läheb keeruliseks, kuna see teema põhjustab spetsialistidegi hulgas vaidlusi isegi terminite üle (vt. näiteks http://elektrik.pri.ee/modules/newbb...d=822&forum=28)
Üks on kindel, joonisel olev kollaroheline peab olema vähemalt 25 mm2 ja sinine (mis tegeklikult on kollaroheline sinise triibuga) vähemalt 16 mm2.
Olgu kollaroheline ühendatud ühest või kahest otsast tuleb kõrvalhoones olev PEN ikka täiendavalt lahutada s.t. maandurit (maandusjuhti) ei saa kasutada kaitsejuhina (PE-na).