Veekraan "säristab"

[qratman]

Probleem järgmine: On eramaja, elektriboiler, selle järel kraan. Pesin käsi ja tundsin et kipitab, nagu klaasvilla oleks käte vahel hõõrunud. Edasi kraanihoovast kinni võttes oli juba selgelt surinat tunda. Tähendab veevärk pinge all.

Katsusin siis mõõta mis mõõta oskasin. Fluke-i indikaator näitab punast tuld toru vastas. Boilleri karbist mõõtsin pinget PE ja N vahelt: 0V. Boileri N ja väljuv soojaveetoru ~2V kui kütab, boileri PE ja toru umbes sama. Ei küta, siis 0V igatpidi.

Nii, lülitan hoopis teise kaabli ja automaadi taga olevaid tarbijaid järjest sisse. Boileri PE ja N vahel ikka umbes 0 aga PE ja toru vahel pinge järjest kasvab tarbijate lisamisega. Kui boiler ja veekeetja (1.2kW) sees, siis PE ja toru: ~2.5V ning. N ja toru ~3.5V.

Boilerini jookseb kilbist 3x2.5mm2 kaabel 25A automaadist.
Teine kaabel (mis mõjutab toru ja boileri PE/N vahelist pinget) on kahe sooneline läbi 16A automaadi, kusjuures maandus on veetud eraldi juhtmega ja jookseb läbi kogu maja kontaktide (boiler siiski eraldi).

Boileri faasiahela katestamine boileri väljundtoru ja karbi PE või N vahelist pinget ei mõjuta.

Käega tuntavad surinat enam ei ole täheldanud. Ei olegi aru saanud, mis siis teisiti oli kui suristas. Igatahes mainitud pingeid toru ja PE/N vahel olla ei tohiks?

Mida kontrollida/teha?

[tcumen]

Vs: Veekraan "säristab"

Ma kontrolliks maanduskontuuri üle ja potensiaaliühtlustuse ahelad, kui on.
Kui neid pole, tuleks teha.

[Ufonaut21]

Vs: Veekraan "säristab"

Kuda torud on boileriga ühendatud ja millised torud üldse kasutusel on? Nimelt omal oli kunagi sama mure, kui sai pudelitega veevärgi asemele elektri boiler pandud. Siis olid omal veel vanad tsink torud ja mõõtes sain pinget umbes 2V. Olemas oli korralik maandus ja majal uus kaabeldus, kuid säristas ikkagi, eriti veel kui näiteks kehal kuskil mõni haav või marrastus oli. Väga hästi oli veel saunas elektrit tunda, kuigi saunal oli oma boiler. Aitas see, kui torude ja boileri vahele plastist muhvid panna. Need maksid umbes 25EEk-i tükk ja peaksid sul boileriga ka kaasas olema. Mul ei olnud, aga targemate torumeeste käest uurides sain teada, et peaksid boileriga kaasas olema ja soovitasid kindlasti ka neid kasutada. Peale muhvide installimist kadus elekter veest nagu niuhti. Vesi kannab mööda metalltorusid elektrit edasi. Nüüd on juba uued AL-pex torud ja nende kohta ei oska öelda, sest need seest kui väljast plastis, kuid vask toru kandis elektrit ilma nende muhvideta edasi küll. Mul on keraamilise küttekehaga boiler millel küttekeha otseselt vees ei ole, kuid see 2V oli vees täiesti olemas.

[tazavi]

Vs: Veekraan "säristab"

tegelesin isegi saunas sama probleemiga. Lõpuks vahetasin kõik harukarbid, mis olid IP21 IP54 vastu ja kaevasin 10 meetrit 6mm2 vasest kiudkaablit räästa alla maha. Probleem kadus. eelnevalt sai megeriga küttekeha ka kontrollitud, see õnneks läbi ei andnud. Aga osad targemad siin on rääkinud, et kui küttekeha minemise piiril, siis piisab ka faasi ja nulli teistpidikeeramisest küttekehal. Võta nüüd kinni, kas on hea soovitus.

Ja kindlasti rikkevool vahele! sest praegu säristab natuke, aga äkki läheb hullemaks, siis küll jura.

[A.R.]

Vs: Veekraan "säristab"

Probleem järgmine: On eramaja, elektriboiler, selle järel kraan. Pesin käsi ja tundsin

2-3 V ei surise, proovi patareiga järele kui ei usu.
Seal peab olema rohkem kui "suriseb".
Vast on kõik need PENid ja Nid maa suhtes pinge all.
Ja sina seisad pesuruumis kahe jalaga maa peal.

Pane sinna põrandale leht fooliumit, põrand märjaks kah ja mõõda kraani selle suhtes. Siis kui jälle "suriseb".
Eramaja, siis võid vedada kaugele aeda traadi, torgata maasse varda, need ühendada ja
mõõta pinget selle, "oma ja õige", MÕÕTEmaa suhtes.

Suurem pinge võib tekkida siis, kui sinul, või lisaks ka naabritel, on taga suurem koormus.
Ja kui NULLiga on probleeme. Ja MAA on nagu ta tavaliselt on.

Korraliku KAITSEmaanduse ehitamine on juba keerulisem töö.

Pane rikkevoolukaitse vahele, 500 eek.
See hakkab rakenduma, aga ei pea hakkama kohe naist vahetama (vähemalt 5000 eek).
Kui ei ole muidugi sellist vahetamise plaani.

Ära tapa naist tööga, las seda teeb elekter. Ja teebki.
Räägi temaga sellest.

[Tikk]

Vs: Veekraan "säristab"

...Aitas see, kui torude ja boileri vahele plastist muhvid panna.

Lekkiva elektriseadme, mingite nõksude abil, isoleerimine ümbritsevast keskkonnast ei ole lahendus.

[A.S.]

Vs: Veekraan "säristab"

Vene ajal oli lausa selline nõue, vist isegi meeter (või oli see pool meetrit, mitte ei mäleta) pidi boileril kummivoolik vahel olema.

Aga kui alajaam on kaugel ja liinijuhtmed peenikesed, siis aitab säristamise vastu vaid kohalik potentsiaaliühtlustus, korralikust kaitsemaandusest üksi jääb väheks.
Oli kunagi alajaam kilomeetri kaugusel, oi oli mõnus särin.

[Ufonaut21]

Vs: Veekraan "säristab"

Lekkiva elektriseadme, mingite nõksude abil, isoleerimine ümbritsevast keskkonnast ei ole lahendus.

Kussjuures need plastikust muhvid peavad kindlasti vahel olema, võibolla mitte alupex torude puhul ei tea. See pole lihtsalt oma leiutis. Omal on korralik kaitsemaandus, rikkevoolu kaitse vahel (ei rakenunud) ja boiler mitte kõige odavam thermor, kuid säristas ilma vahemuhvideta ikkagi. Niisama boilerit näppides ja vett katsudes surinat ei ole. Thermoril on elektroonika ja küttekeha sisemisest paagist eraldatud, kuid kuidagi lekkis ikkagi.

[A.R.]

Vs: Veekraan "säristab"

Kussjuures need plastikust muhvid peavad kindlasti

Prooviks sellist ahelat
1. Metalltoru, 1 m,
2. Plastiktoru 2 m,
3. Metalltoru 10 cm.
Kõik korralikult maast lahti, täidetud veega,
1. ühendatud faasiga.
3. ja maa-nulli vahelt mõõdame pinget.

Saame määrata 2 m veesamba juhtivuse.

Kui 3. ja maa vahele panna takisti vooluga 30 mA,
saame teada pinge rikkevoolukaitse rakendumisel.

[qratman]

Vs: Veekraan "säristab"

Ühendus on pool meetrit vasktoru, edasi mingi veneaegne, tsink äkki. Plastmuhvid tõepoolest puuduvad. Kütteelemendi metallkorpuse (PE osa) ja väljundtoru vahel on 2 oomi takistust. Megerdaks kütteelemendi ja korpuse üle aga pole taolist aparaati veel.

See foolium märjal põrandal vs. toru näitas juba suurusjärgu jagu kõrgemaid pingeid: boiler sees: 10V, tarbijate lisamisega isegi 25V.
Kui PE boilerist lahti lasen, siis toru ja maa vahel umbes 3V (boiler sees). Niiet tõesti maandusega midagi.


Kui ma selle toru ära maandaks ja RVK boileri ette paneks, kas viimane siis lekkevoolu pärast pidevalt välja lendama ei hakkaks, läheb ju osa voolu ikkagi kõrvale? Või tuleb nii toru kui PE sealt boilerist ühendada "kohaliku maandusega"/potensiaali ühtlustusega?

Hetkel ajutiselt kummimatt jalgeall. Järgmisena panen muhvid või hoopis kummivooliku.

[A.S.]

Vs: Veekraan "säristab"

RVK boileri ette paneks, kas viimane siis lekkevoolu pärast pidevalt välja lendama ei hakkaks

See "kõdistav" vool tuleb suuremalt jaolt sellest asjandusest mõõda, seega selle probleemi korral suhteliselt kasutu, pinge on antud juhul PE ja põranda (maa) vahel. Jätadki selle fooliumi sinna põrandale ja ühendad samuti PE-ga.

Kaugel alajaamast asud? Nn. nulljuhtme ühendused alates liitumispunktist on korralikult üle kontrollitud? Kui ampertangid käepärast, siis mõõda läbi maanduse maasse minev vool ära. Kui sealt minev vool on suhteliselt suur liinilt tuleva nulljuhtmega (PEN siis ametlikus kõnepruugis) võrreldes, siis liini peal nulliga probleemid. Siis aitab vaid EE.

[A.R.]

Vs: Veekraan "säristab"

See foolium märjal põrandal vs. toru näitas juba suurusjärgu jagu kõrgemaid pingeid: boiler sees: 10V, tarbijate lisamisega isegi 25V.
Kui PE boilerist lahti lasen, siis toru ja maa vahel umbes 3V (boiler sees). Niiet tõesti maandusega midagi.

Kui ma selle toru ära maandaks ja RVK boileri ette paneks, kas viimane siis lekkevoolu pärast pidevalt välja lendama ei hakkaks, läheb ju osa voolu ikkagi kõrvale? Või tuleb nii toru kui PE sealt boilerist ühendada "kohaliku maandusega"/potensiaali ühtlustusega?

Hetkel ajutiselt kummimatt jalgeall. Järgmisena panen muhvid või hoopis kummivooliku.

See 3 volti võib olla ka läbi mahtuvuse indutseeritud.

Kujutan seda asja ette nii et SEAL on trafo 220 V. Sealt tuleb kaabel.
Üks ots tuleb kui faas ja teine kui null. Null on alajaamas maaga koos.
Kaablil on takistus, koormus tekitab voolu.
Faasijuhtmel langeb pinge ja nullil langeb pinge.
Faasi pingelangu me kohe ei näe, aga nulli pingelang on see pinge
mis on sinu juures oleva NULLI ja kohaliku, hea maanduse vahel (sinu jalad märjal põrandal)
Kui nüüd kuski on veel halb ühendus, siis seal on lisapinge koht.

Sinu kohalik maandus võib olla suht kõrgeoomiline ja koormus tekitab ka temal pingelangu.
(või oleks õigem öelda pingetõusu?)

Ma pole ametiisik, ma võin rääkida lollusi ja anda mitteametlike soovitusi.
Seega:
1. Ole hästi ettevaatlik. Arvesta, see tapab. Kui eksid. Mõtle, mõtle ja siis tegutse.

2. Tee omale kohalik maa. Lahti kogu sellest võrgust. Võta sealt küljest isoleeritud pikk juhe,
pane see testri külge, suurem koormus taha, koorma võrku ning mõõda üle kõik need NULLi ühenduskohad.
Hea kui saad vaadata neid kuni sissetuleva kaablini.

Pakun, et kuskil on halb kontakt. See võib ka teha häält. Surin, urin jne.

Nii võid selle paha koha leida. Ise tead.
Kui plastikuga toru isoleerid, siis läbi veesamba ja sinu on ikkagi võimalik maandusvool.

Kui kasutad rikkevoolukaitset ja see sinu peale rakendub
siis arvesta et ta hoidis ära ühe ebameeldiva kogemuse.

Kaugel on alajaam?
Kas koormamisel pinge muutub?

[qratman]

Vs: Veekraan "säristab"

Alajaam on üsna lähedal, alla 50m kindlasti. Koormates pinge kukub. Hetkel boiler(1,2kW)+pesumasin, siis 210V. Lükkan veel 1,2kW veekeetja järgi(eraldi automaat ja kaabel), kukub 180V peale boileril. Jõude olekus või teise liini järel 230...245V.

Samas, see et boileris PE ja N vahel on 0V, peaks nagu vihjama et viga on kusagil eespool PE-N sildamis kohta, muidu oleks Neutraali kõrgem potensiaal PE suhtes näha ju (sest PE peal ei tohiks üldse pingelangu tekkida)?

Eks muretsen odavad AC ampertangid ja uurin voolusid. Neutraali "järjest läbi torkimine" korraliku maa suhtes on ka hea mõte.

[A.S.]

Vs: Veekraan "säristab"

kukub 180V peale boileril

Ja kui samal ajal teises faasis pinge tõuseb, siis ongi nulli kontakt kusagil halb. Koormus järel, hakkad testriga selle faasi pinget mõõtma, peale mõnd kontaktühendust peaks see hüppeliselt kasvama. Kui see on selline aga juba arvesti(liitumis)kilbis (ilmselt nii ka on), siis pole sinul seal midagi teha, helistad 1343. Ja kiiremas korras helistad, need mehed töötavad 24/7.

E:
Majani tuleb õhuliin? Kaabel? Õhukaabel?

[qratman]

Vs: Veekraan "säristab"

Alajaamast majani tuleb õhukaabel õnneks. Varem olid traadid( sai tuulise ilmaga tulevärki). EE kilbist majani tuleb ~15. a tagasi ise pandud maa alune alumiinium kaabel, kes teab kuidas sellegi seisund on.

Homme uurin faaside pingeid.