Veekraan "säristab"

[A.S.]

Vs: Veekraan "säristab"

Kui sa selle alumiinium kaabli ilusasti kaablikõri või polüetüleenist veetoru sisse toppisid, siis on kaabli vahetus veerand/poole tunni töö kui aga mitte...

Aga selle õhukaabliga on ka teinekord selline asi, et töömehel lõunaaeg jõudis ootamatult kätte ja üks klemm jäi kiiruga kinni keeramata. Ikka juhtub.

[kalvis]

Vs: Veekraan "säristab"

Igasuguste kaablite seisundit saab kontrollida isolatsioonitakistuse mõõtjaga.

[A.R.]

Vs: Veekraan "säristab"

Igasuguste kaablite seisundit saab kontrollida isolatsioonitakistuse mõõtjaga.

Siin paistab siiski olevat probleem kaabli- ja kaabli ühenduste takistuses.
Vast on ka seda võimalik teisiti mõõta?

Äkki mõni Ohmu seadus aitaks?

[Madlobster]

Vs: Veekraan "säristab"

Mitte torus ei ole faas vaid sul on põrandas faas. Kui pesumasin on lähedal siis see lekib maha. Pane faasipulk (indikaator) pesumasina kõrval maha ja see läheb tõenäoliselt põlema. Maandus/nulli vooluringe tekkimiseks saad sa kraanist/veest aga faasi saad hoopis põrandast. Sellepärast sa ei saagi mõõta kraani ja maanduse vahelt pinget. Mingite plastikmuhvide kasutamise nõuet ei ole kuulnud ja vesi juhib elektrit st mis nendest muhvidest tolku võiks olla ei tea. Küttekehad on tegelikult ikka pärsi hästi isoleeritud ja tegelikult nad ikka väga sinna korpusesse ei leki.

[qratman]

Vs: Veekraan "säristab"

Igasuguste kaablite seisundit saab kontrollida isolatsioonitakistuse mõõtjaga.

Ehk megeriga? Edit: vikipeediast sain kinnitust juba.

Mitte torus ei ole faas vaid sul on põrandas faas. Kui pesumasin on lähedal siis see lekib maha.

Ei leki. Pesumasin on linoleumi peal ja teises ruumis. Pealegi saan samad mõõte tulemused (10V põranda ja toru vahel) kui a) pesumasin töötab b) pesumasin ei tööta ja c) pesumasin täitsa võrgust lahti.

Edit2: Tegelikult päris samu tulemusi ikka ei saa. Kui pesumasin parajasti trumlit keerutab siis pinge toru ja põranda vahel kasvab. Aga ikkagi ei usu et põrand oleks faasi all, põhjus pigem selles et pingelang neutraali (ja faasi) peal kasvab.

[Tikk]

Vs: Veekraan "säristab"

Kas sa soovitatud potentsiaaliühtlustust oled juba proovinud? Niipalju veel, et megeriga ei mõõda sa pinget, vaid takistust. Kõik tundub olema siiski juba väsima hakkava(te) küttekeha(de)st tulenavale probleemile.

[Madlobster]

Vs: Veekraan "säristab"

Ok
PE ja N vahel ei saagi pinget olla kuna need on sul kilbis koos. Võta kilbis kui saad PE ja N vahelt sild ära ja mõõda siis. Kui on pinge siis on sul null sitt või olematu. Saad elektrikutele helistada ja öelda, et tehku null korda. See et sulle tarbijate lisamisega pinge maanduses kasvab on sellest, et tarbijad töötavad sita nulli tõttu sinu maanduse peal aga mingist hetkest ei suuda su maandus enam seda vastu võtta ja lekibki tagurpidi korpustesse tagasi. Kui sul nüüd maanduse juhe ka kuskilt puruks läheb siis tuleb vist varsti uut naist otsida. Oma maandusele soovitan kontuure juurde panna, sest see kaitsbeki lekkimiste ja nulli kadumise eest. Aga loomulikult tuleks ka null korda teha kuna maandus ei ole selleks mõeldud, et kogu maja selle pealt töötaks.
Kui oled saanud kilbis silla ära võtta PE ja N vahelt siis saad mõõta pinget faasi ja PE ning faasi N vahelt kui null N on kehva siis peaks pinge PE ja faasi vahel kõrgem olema.

Kui sul oleks null korras siis see, kas sinu maandus töötab või ei tööta (on üldse ühendatud vardaga maa sees või mitte) ei muuda midagi kuna kogu kupatus peaks käima kilbis kokku ühendatud PE ja N kaudu (töö vool ja lekked). Kui null sitt on hakkavad tarbijad tööle sinu maanduse peal aga mingist hetkest suurte tarbijatega enam ei tule sellega toime. See maanduse panemine majale on lihtsalt kaitse. Kui kõik on õieti ühendatud ja null on hea siis sinu maandus tegelikult tööd ei teegi. Aga nulli kadumisel või kehvaks minemisel ning samas suurte leketega aparaatide kasutamisl võib maanduse puudumine tervisele hakata selle jaoks ta ongi.

[qratman]

Vs: Veekraan "säristab"

Kas sa soovitatud potentsiaaliühtlustust oled juba proovinud?

Ei ole veel, tahaks ennem veaallika täpselt kindlaks teha.

Võta kilbis kui saad PE ja N vahelt sild ära ja mõõda siis. Kui on pinge siis on sul null sitt või olematu.

PE ja N vahelt võtsin silla maha aga see on seal vist rohkem ilu pärast. Pidin veel 3 polti metall kilbi küljest lahti laskma (EE null jookseb kilbi külge) ja ühel kaablil on kuskil seina sees N ja PE koos. Igatahes sain lahutatud. Tulemused: 3.2kW koormust ühe faasi peal, boileri poolt mõõdetuna: L-PE: 220V ja L-N: 215. N-PE: 3.4V. Kilbis näitas PE ja N vahel: 1.8V. Kas see tähendab halba nulli?

Neutraali kruviklemmile sain pool pööret peale keerata, nüüd paistab et boileri pinge enam nii palju ei kuku(varem 180V nüüd 215V umbes sama koormusega). Lamp vilgub ka vähem. Ühtlasi tundub et toru ja põrandal fooliumi vahel on nüüd üsna väike(?) pinge: kuni 2V.

Faaside pingeid(N suhtes) mõõtsin koormatuna 3.2kW-ga:
L1: 235V
L2: 220V (koormatud)
L3: 230V
Kas see ongi normaalne nähtus või peavad üsna samad püsima?

Veel hakkas silma et mainitud faasi järel on palju küttekehi, kui automaate natuke ringi mängida, saaks faaside vahelist koormust ühtlasemalt jaotada.

[A.S.]

Vs: Veekraan "säristab"

Koormuse all see pinge ikka veidi muutub, sinna pole midagi parata. Aga käi igaks juhuks kõik nulliklemmid ilusasti üle ja see probleemne (tänu mille keeramisele pinge tõusus) võta lausa lahti, vaata juhtmeots targa pilguga üle ja siis pane jälle tagasi.

[A.R.]

Vs: Veekraan "säristab"

Kas sa neid 2-3 V pingesid ikka veel "manuaalselt" tunned?
Kunagi oli vanas keemiahoones tõmbekapi ja kraani vahel natuke üle 100 V.
Tüdrukud pidid ettevaatlikud olema.
Kuskil poole aasta pärast kurtsid et on NATUKE ebamugav.

[klm]

Vs: Veekraan "säristab"

See pinge "natuke üle 100 V" võib tekkida aparaatide raadiohäirete filtrist, mille sees kaks kondensaatorit mis mõlemad PE juhiga ühendatud. Kui nüüd seinakontaktis PE kontakt puudu või ühendamatta siis võibki seadme korpusest 120V mõõta (voolutugevus peaks sealjuures ohutuks jääma). Sellised raadiohäirete filtrid on muuhulgas ka arvutites ja pesumasinates.

[klm]

Vs: Veekraan "säristab"

Korrusmajade PEN juhid on muidugi eraldi teema,
eraldi kaitsejuhti vanasti ei kasutatud - kõik oli üks 0
Kui need alumiinium juhtmed ühendust ei anna ongi seadme korpuses pinge.
Minu PEN juhetme termopilt oli selline:

Kilbi PEN kontakt on see punane "maasikas"

[Madlobster]

Vs: Veekraan "säristab"

Ei ole veel, tahaks ennem veaallika täpselt kindlaks teha.



PE ja N vahelt võtsin silla maha aga see on seal vist rohkem ilu pärast. Pidin veel 3 polti metall kilbi küljest lahti laskma (EE null jookseb kilbi külge) ja ühel kaablil on kuskil seina sees N ja PE koos. Igatahes sain lahutatud. Tulemused: 3.2kW koormust ühe faasi peal, boileri poolt mõõdetuna: L-PE: 220V ja L-N: 215. N-PE: 3.4V. Kilbis näitas PE ja N vahel: 1.8V. Kas see tähendab halba nulli?

Neutraali kruviklemmile sain pool pööret peale keerata, nüüd paistab et boileri pinge enam nii palju ei kuku(varem 180V nüüd 215V umbes sama koormusega). Lamp vilgub ka vähem. Ühtlasi tundub et toru ja põrandal fooliumi vahel on nüüd üsna väike(?) pinge: kuni 2V.

Faaside pingeid(N suhtes) mõõtsin koormatuna 3.2kW-ga:
L1: 235V
L2: 220V (koormatud)
L3: 230V
Kas see ongi normaalne nähtus või peavad üsna samad püsima?

Veel hakkas silma et mainitud faasi järel on palju küttekehi, kui automaate natuke ringi mängida, saaks faaside vahelist koormust ühtlasemalt jaotada.

Peale kilpi ei tohi PE ja N enam kuskil koos olla! Ei üheski seadmes ega pesas!

Praeguste mõõtmiste järgi on sinu maandus parem kui EE null.
Osta mõned tsinkvardad löö mitte alla 2-3 meetrise vahega maasse traat peale ja ühenda oma maandusega ära.
Faasipinged on normaalsed. Koormuste ühtlustmiseks võid natuke jagada jah. Maandustakistuste mõõtmiseks on ka spets seadmed. Aga suure koormuse all saab proovida jah, et mõõdad kõigepealt EE nulliga ja faasi pinge ja siis oma PE pealt faasiga pinge. Pinge erinevused ei tohi suured olla. Enne tee oma maandus korralikuks. Kui suur on lubatud erinevused ei tea peast öelda. Minul PE ja N vahel kui need kilbis lahti võtta 0-0,6V. Faaside ning PE ja N vahel ka praktiliselt olematud ka suurte tarbijatega. Samuti pinge erinevus tarbijatele minevate kaablite ühes otsas ja teises kaabli otsas (kilbis ja tarbija juures) ei tohi samuti suur olla. Oleneb kaabli pikkusest aga kui seal juba üle 5V kisub ei ole asi hea. Kaabel peenike või kontaktid kuskil sitad. Suurematele tarbijatele võiks olla eraldi kaablid 2,5mm2 ja kaitsmed. Keris, boiler, aurusaun, pliit, pesumasin. Kui mujale ei raatsi siis märgades ruumides pesumasinale võiks olla rikkevoolukaitse ka ees. Pliit on ka selline asi, kus võiks ees olla. Hea maandusega torudega kraanist ühe käega munakeedu vett võttes ja teise käega samal ajal pliiti sisse lülitades käib rikkis seadme ja/või maanduste nullide korral laks läbi keha ja südame. Kui leke on suurem ja tervis kehvem võib kurvalt lõppeda. Olen ise pealt näinud kuidas terve tugev mees ennast sellise asja peale põrandale selili viskas ja tüki aega õhku ahmis. Muidugi kui maandused ja nullid korralikud ja seadmetel ka siis ei tohiks probleemi olla. See samuti üks lisa kaitse.

[qratman]

Vs: Veekraan "säristab"

Pärast viimast postitust pole küll kraanist enam särakat saanud aga tekkisid (või kestsid) kole suured pingelangud tarbiva faasi taga ( ja vastavalt kasvasid kuni 250 V teised faasid). Tuled vilkusid tarbija (pesumasina trummel näiteks) taktis - ja seda iga faasi peal.

Lõpp-result:
Sai räägitud ühe targema EE mehega, viimane saatis brigaadi ja mis välja tuli: NULL (või PEN tänapäeval?) postiotsas katkenud). Kogu maja tagasi vool seisis kohaliku PE peal (postil EE kilbist alla poole oleva maanduse traadi on keegi nahka pannud ligi meetri ulatuses). Seega kohalik maandus on üsna kehva.

Situatsiooni oleks tõepoolest ära näinud, nagu keegi mainis, ampertangide surkamisega PE juhtmele ennem PE varrast (kahjuks endiselt pole ampertange, hiina saasta osta ei taha, paremate jaoks pole raha).