Toroid Trafo Mähkimine?

[plaaster]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Ja kui kerimisjärgsel hommikul on käed valusad siis arsti juurde kohe minema ei pea mina alguses ehmatsin, et mis tõbi nüüd külge on tulnud - pärast taipasin...

Ei pole hullu.Mul ennemgi käed rakkus olnud Tööd ma ei karda.

Kirjutage neid raskemaid lauseid veidike lihtsamalt .Ma väga keerulist juttu ei mõista.

[radiotehnika35]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Kirjutasin ju et trafot iseloomustab ka keerdu voldile. Võimsamal on see väiksem, pisikestel suurem. Kui sellel on 810 keerdu primaaris siis see teeb 810/220=3,6 k/V. Mõnevatistel sai kunagi ka üle 10-e k/V pandud. Selleks graafikud.

Tegelikult ideaalvariandis on asjad päris keerukad, üsna mitu lehekülge arvutusi.
Ideaaljuhul oleks tarvis teada kõigepealt südamiku materjali kohta niipalju kui võimalik.
Näiteks. on magnetiline läbitavus üsna oluline näitaja.
Tavalisel levinud lehtterasel millest E-I mantelsüdamikud, võib võtta magnetiliseks läbitavuseks 1,2 kuni 1,4 Teslat ehk 12000 kuni 14000 Gaussi (viimane kehtib parimate magnetiliste materjalide puhul).
Toroidsüdamikud aga on enamasti veel paremate näitajatega - 1,6 kuni 1,8 Teslat ehk 16000 kuni 18000 Gaussi.
Sellest näitajast sõltub kasutegur mis on leitav:
% = ( PO / PI ) x 100
Samuti on arvutuste juures hea teada ka valmistatava trafo töötsüklit, see tähendab, et kas trafot kavatsetakse koormata pikemat või lühemat aega järjest. See määrab ära trafo võimsuse, on võimalik võtta väiksemast südamikust suurem võimsus kui ajaliselt ei koormata trafot palju. Näit. on vahe kas trafo mille südamik on 10cm2 ristlõikega ja sellelt trafolt võetakse võimsus 600VA ütleme, tsüklitena 30min. jooksul või sellest samast südamikust saab trafo võimsusega 900VA kuid vaid siis kui seda koormata selle võimsusega 15min. vältel. Tööstuslikul tootmisel see on oluline, kuna toroidsüdamiku materjal on üsna kallis ning on vahe kas seda kulub 5 kg või 3,5kg südamikule. Samuti kulub parameetrite täpsel arvutamisel optimaalselt ka näit. vasktraati millest mähised on keritud ning ka kerimisele kuluv aeg jne...

Üks olulisim punkt isetegemise juures on, et näit. väiksema võimsuse korral võib südamikust võtta suurema võimsuse.
Näit. kui meil on vaja valmistada trafo mille võimsus on 100VA siis on selleks tarvis südamikku mille ristlõikepindala oleks: ruutjuur100st* 0,35= 3,5cm2
Kui meil aga on tarvis trafot mille võimsus 1000VA siis ruutjuur1000st*0,5= ca. 16cm2
Miks nii?
Väiksem südamik on kergemini jahutatav, suures südamikus tõuseb temperatuur sama konstandi kasutamise (0,35) korral kiiresti kriitilise piirini, see aga võib olla ohtlik mähiste isolatsioonile. Päris suurtes südamikes võiks konstandi võtta ka 0,6 kuid seda mõne kVA korral. Samuti on toroidi juures veel oluline magnetringi (südamiku läbimõõt!) pikkus jne. sellest sõltub ka vajatavate keerdude arv.
Üldise reeglina võib aktsepteerida näit. primaari keerdude arvutamisel valemit: 45*230/Ssüd.

Ssüd= südamku ristlõikepindala cm2.
230= primaarmähisele langev pinge
45= konstant

Pisikestes trafodes ja neis mida kasutataks lühikest aega võib kasutada arvutamisel valemit: 35*230/Ssüd. Sellest nähtub, et on tarvis kerida primaarile vähem keerde kuid seda saab soovitada ainult lühiajaliselt koormatavate ja väikese võimsusega (piirdudes mõnekümne VA-ga) trafode korral. Mõneti sõltub selle konstandi suurus ka trafosüdamiku magnetmaterjalist.

Igaljuhul oleks siin keerulise jama hulgas (tegelikult on see asi päris mahukas ja lihtsalt seletada ma ilmselt ei oskagi ) üks mõte veel....

Kindlasti on isetegemisel hea trafo varustada termokaitsmega.

[mikumaku]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Tõsiselt hea jupp konspekti radiotehnika poolt iseehitajale, nii vähem- kui rohkem algajale on see viimane post. Kui veel lisada teemad traadi läbimõõdu määramisest ja sektsioneerimisest ja... ja moded riputaks selle teema kuhugi etteotsa ilma vahepealsete sogadeta, oleks äkki vähem seletamist edaspidi ja koht, millele viidata. Ise ma ei oska kahjuks keerulisi asju nii hästi suuremast matemaatikast vabastada ja praktiku pilgu läbi kirja panna, aga kui kellelgi on see õnnestunud, on mõnus lugeda.

[aqv]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Nomogrammi pealt hea leida väärtusi. Kahjuks küll vööramaa keeles. http://www.fonar.com.pl/audio/projek...ans6/trans.htm

[fre]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

[QUOTE=aqv;390872]Nomogrammi pealt hea leida väärtusi. Kahjuks küll vööramaa keeles. ....
Seesama nomogramm



koos eestikeelse selgitava jutuga ja kasutusnäitega on leitav E. Jakoobi raamatus
"Raadiovastuvõtjate korrastamine" (Kirjastus "Valgus", Tallinn, 1969)
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12672 - on pilt, paistab ka müügil olevat...

Trafode arvutuse kohta on varasemal ajal mitmetes raamatutes põhiseoseid kirjeldatud
ja arvutusvalemeid antud, muidugi puudusid tollel ajal vaid kaasaegsemate materjalide
(sh. toroidsüdamike) andmed, aga üldpõhimõtted on ka nendes enam-vähem kõik olemas.
Siinkohal viited ühele üsna vanale raamatule ja paarile uuemale (kus ka uuemad südamikud):

"Amatöörelektrik" - http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?66543
(lk. 74...86, head tabelid ka mähisetraatide kohta!)

"Raadioseadmete üksikosad" - http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11915
(11. peatükk, "Trafod ja paispoolid", lk. 285...298)

"Elektroonikakomponendid" - http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11995
(9. peatükk, "Trafod", lk. 191...195)

[aqv]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Siin ka üks piibel saadaval http://www.vanaraamat.ee/index.php?a...d=3656&t_id=70

[plaaster]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Ilmselt tuleb mul kui algajal teha selgeks tähised, valemid ning väljendid.Kui moderaator otsustabki teema kleepuvaks teha,siis võiks kõik kirja panna.(Lihtsustatul kujul).Üsna raske on teemaga kaasa tulla kui ei saa aru mida tähendab Tesla,Gaus,Ristlõikepindala, jne.Valemid % = ( PO / PI ) x 100.
Mul on raamat nimega Elektro Tehnika.Seal on natuke trafost juttu kuid jutt on väga kitsarinnaline.(Õpikust pole kasu kui sul ei ole õpetajat)Külla aga kavatsen ka lähi ajal soetada raamatu Raadio seadmete üksikosad.Lembit Abo raamatu.Korra olen seda raamatut käes hoidnud,Seal oli minu mäletamist mööda rohkem juttu Trafodest.Igal juhul tööpõhimõte on mul selge.Ma nüüd ei tea ise ka mida ma täpsemalt teada tahan saada,Kuid tahan õppida otsast lõpuni trafosid valmistama.Võiks kirja panna tähised ja nende tähendused.


Oleks võinud keegigi koolis öelda mille jaoks sul kunagi matemaatikat ja füüsikat tarvis võib minna Eks nüüd tuleb otsast alustada.Kordamine tarkuse ema.Ütles keegi kunagi.

[radiotehnika35]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

[QUOTE=fre;390885]

Nomogrammi pealt hea leida väärtusi. Kahjuks küll vööramaa keeles. ....
Seesama nomogramm



koos eestikeelse selgitava jutuga ja kasutusnäitega on leitav E. Jakoobi raamatus
"Raadiovastuvõtjate korrastamine" (Kirjastus "Valgus", Tallinn, 1969)
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12672 - on pilt, paistab ka müügil olevat...

Trafode arvutuse kohta on varasemal ajal mitmetes raamatutes põhiseoseid kirjeldatud
ja arvutusvalemeid antud, muidugi puudusid tollel ajal vaid kaasaegsemate materjalide
(sh. toroidsüdamike) andmed, aga üldpõhimõtted on ka nendes enam-vähem kõik olemas.
Siinkohal viited ühele üsna vanale raamatule ja paarile uuemale (kus ka uuemad südamikud):

"Amatöörelektrik" - http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?66543
(lk. 74...86, head tabelid ka mähisetraatide kohta!)

"Raadioseadmete üksikosad" - http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11915
(11. peatükk, "Trafod ja paispoolid", lk. 285...298)

"Elektroonikakomponendid" - http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11995
(9. peatükk, "Trafod", lk. 191...195)

Liiga mahukas tsitaat aga: E-I ja U tüüpi südamike kasutamisel tundub olema parim teos just märgitud. E.Jakobi "Raadiovastuvõtjate korrastamine", 9. peatükk, lk.276-291. Kuigi juttu pm. E-I teraskehaga trafost siis selles teoses on pm. kõik vajaolev. Mõningast toroidimaterjali vist oli L.Abo "Raadioseadmete üksikosad" aga mul seda ei ole ja kontrollida paraku ei saa hetkel.

Traatide ja voolutugevuste/tiheduste kohta võiks kirjutada veel pika jutu, et kuidas isetegemisel seda määrata ja kuidas on kuluefektiivne lahendus - kes seda lugeda viitsiks ja paljudele kindlasti on uustulnukana see üsna keerulisena tunduv.
Ka traadiläbimõõdud määrab ära eelkõige loodava trafo võimsus, pisitrafodel võib voolutugevuseks mähisetraadis võtta ka 6+A kuid suurtes jõutrafodes seda lähenemist kasutada ei ole soovitav. Mis oleks rusikareegel: töökindlust soovides mitte üle 2,5A mähisetraadi ristlõikepinna iga ruutmillimeetri kohta.
Ei ole skannerit, muidu vastavaid tabeleid on omajagu kohe käe-jala juures.

[fre]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Iseehitajal pole jah vajadust niimoodi materjali kokkuhoiule mõelda ja sellega
niiväga kalkuleerida, kui seda suurtootjad teevad. Parem on töökindluse huvides
kõike mõninga võimsusvaruga teha, siis on ka arvutamist vähem ja üldse arvutuskäik
lühem. Siiski peaks mähiste kindla "aknasse" äramahtumisega arvestama.
Toroidtrafo käsitsi mähkimine on muidugi üksjagu aega ja kannatust nõudev kui
keerdusid palju tuleb (võrgumähis!), ka vastavad tööpingid on keerukad ja ostmiseks
kole kallid. Hea oleks alustuseks tavalisemate trafodega kätt harjutada ja kogemusi
koguda, alguses kasvõi lihtsat vändaga (isetehtud) kerimispinki kasutades.

Üks vanem (mitte küll toroidtrafode kohta) teema:

http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/threads/22837

[radiotehnika35]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Toroidi kerimise pink ei ole tegelikult väga keerukas seade kuid ostes peab tänapäeval arvestama minimaalselt ehk ca. 40-50k eeguse kulutusega (Jovil näit. olen selles hinnas kohanud) ja seda kindlasti kasutatud seadme korral.
Keda huvitab siis saab pilte vaadata ja ka mõningad videod neist masinatest: http://www.jovil.net/

Täitsa ise on võimalik niisugune masin valmis teha kuid ma kalkuleerisin ja arvestades vajalike materjalidega ja treimise/freesimisega+ vajalikud pudinad kauplusest siis u. 20k kuluks.
Ei pea ju olema alati tegu hyper-tech seadmega mil kõik määrab mikroprotsessor - südamiku mõõte ja traadi läbimõõtu sisestades määrab see automaatselt ära kerimise kiiruse ja südamiku pööramise kiiruse...muidugi hõlbustab see tööd kuid saab ka ilma nende võimalusteta - see oleks ilmselgelt kasulik kuna traadi mõõdud ja vajalikud kiirused/pööramise kiirused kuluvad üsna ruttu pähe mis omakorda hoiab mõttetegevuse tugeva. Alguses nõuab niisugune masin muidugi katsetamisega aega - kindlaks vaja määrata just südamiku pööramise kiirus kuid kui see on käpas siis ei ole tööstuslikule tulemusele enam alternatiivi .

[plaaster]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Mida ma kõige esmeste asjadena endale selgeks peaksin tegema?Kuidas alustada?

[Shele]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Krt! Tallinnas oled? too mu juurde, ma näitan.Kuidas saab nii saaamatu olla? Pane PS

[plaaster]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Mul selle Trafoga probleemi veel ei ole millelt Sekundaar poole maha kerisin.Saan aru,et pean 1,2mm traati 80 keerdu peale kerima ja seda 2 traadiga korraga tegema.2 traati seepärast, et lõpuks ühendan ühe traadi lõpu teise algusega ja saan maapunkti, teised 2 lähevad aladus-silda.

Ma tahan õppida otsast lõpuni Trafosid kokku panema.

Näiteks prooviksin esimese Tafo teha kahepolaarse 40 V Ja 400 Vatti.

Kuna ma tahan selle teha täiesti nullist.Seega tahaksin teada mida mul täpselt vaja teada on ja millest ja kuidas ma alustama pean.

Tänan Shele.Võtan sinuga ühendust kui tõepoolest hätta jään.

[radiotehnika35]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Ma tahan õppida otsast lõpuni Trafosid kokku panema.

Näiteks prooviksin esimese Tafo teha kahepolaarse 40 V Ja 400 Vatti.

Jahutaks natuke entusiasmi ?
Kas sobiv südamik on olemas? Märgin veelkord ära: suvalise mõõduga südamikust ei saa jumal-teab mis võimsust, trafo südamik ja sellest võetav võimsus peab olema kooskõlas.

[aqv]

Vs: Toroid Trafo Mähkimine?

Kuna ma tahan selle teha täiesti nullist.Seega tahaksin teada mida mul täpselt vaja teada on ja millest ja kuidas ma alustama pean.

Tänan Shele.Võtan sinuga ühendust kui tõepoolest hätta jään.

Alusta sellest et mõõda/arvuta olemasoleva südamiku ristlõige S, nomogrammil on selle kõrval võimsus Po.