Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

[RaunoK]

On kellegil ideid, millega ja kuidas südamik eemaldada ikka nii mähised jääksid terveks ja südamik ei kaotaks magneetilisi omadusi. Atsetooni vahele kallata aegajalt? Kuidas traadi isolatsioonile mõjub. Muud nagu pähe ei tule.

[murphy]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

mismõttes ei kaotaks magneetilisi omadusi, teras kaotab magneetilised omadused??. 2 mutrit lahti. Paar pauku kummihaamriga nii et sydamiku pooled logisema hakkavad siis tõmmbad välja. Atsetoon pole senini yhtegi kokkukleepunud trahvot lahti võtnud. Seni on kõik toiminud ja kõik mis oli vaja ringi teha said tehtud. Haamriga tuleb siis lyya sydamiku peale küljelt. Näiteks selline http://blog.savel.org/stuff/20070810.jpg(suvaline pilt google otsingult) Vasakult peale mutrite eemaldamist saad lüüa pildi vaates siis pealtpoolt. Vajab vb natuke harjutamist et serva ei taba(lööd plekid lahti) ja et yhendusklemme ei taba.

[radiotehnika35]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

On kellegil ideid, millega ja kuidas südamik eemaldada ikka nii mähised jääksid terveks ja südamik ei kaotaks magneetilisi omadusi. Atsetooni vahele kallata aegajalt? Kuidas traadi isolatsioonile mõjub. Muud nagu pähe ei tule.

Selle magnetilise omaduse kaotamiseni jõudmiseks pead seda südamikku trafo töö ajal päris kõvasti kuumutama, Curie punkt mille juures terase magnetilised omadused kaovad on umbkaudu 760°C, elektrotehnilise terase puhul peaks Curie punkt olema seal kusagil 766°C juures - seega pead trafolt päris korralikku tööd nõudma .

[erku]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

Magnetilised omadused trahfoplekkidel? Kuidas seda terase sulamit siis siis valatakse ja pressitakse?
Ok, ehk jah, vanu oksiidiga südamike kohta ei oska niipalju kosta, samas ise kasutan viimased aastad ainult uuemate mallide keevitatavaid südamikke, nii uusi kui ka kerin ümber valmis asju, kokku säristan küll mitte elektrood süsteemiga (kuigi võiks, aga ei näe pointi), vaid sulamiga:


Haamriraviga peab natu ettevaatlik olema, mäletamist mööda kippus koledasti poolduma ja pärast tuli sobitusega veitsa vaeva näha. Samas sai kõik taas kokku ja miskit urinat ega midagist ei täheldanud

[Shele]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

Kõige rumalam tegu on trafoplekke haamriga taguda. Magneetilised omadused muutuvad radikaalselt: tühijooksuvool kasvab kordades (rauaskadu). Atsetoon ei tee mähistele midagi, aga tundub, et mitte ka sellele magnetpastale, mis poolte vahel on: see tundub epopõhine olevat. Ise olen selliseid trafosid ümber kerinud lahti võtmata, nagu toroidi.

[mikumaku]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

Shelel muidugi õigus, aga asi taandub ikka praktilisele küsimusele: Kui palju on palju ? Selle konkreetse trafotüübi puhul piisab küll ühest täpsest, õige tugevusega ja õigetel tingimustel sooritatud löögist. Muidugi võiks teha mõõtmisi, mitu mA maksab üks löök... Kahtlustan küll, et see hind ei sunni enamust iseehitajaist toroidi moodi kerimist ette võtma.

[murphy]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

Just selle laialipudenemis põhjusega väldikski teravaid lööke ja kasutaks kummihaamrit.
Seletage täpsemalt kuidas kerge löök trahvo omadusi muudab, pole never näinud et mõni oleks isegi tugeva tampimise järel soojenema hakanud. Seega kui trasporditi neid ziguli vms asjaga vanasti siis oli trahvo kohe kutu sest raputades sai päris mitu head põrutust?
Seega kui keegi kasutab seda trahvot alasihaamrina paar korda siis peaks seina pistes kohe hõõguma hakkama sest tyhijooksu vool läheb suureks?
Kui neid trahvosid valmistati siis olid siidpadjad igalpool et põrutada ei saaks?
Uskumatuid asju ikka mõeldakse välja, eks igal oma paranoia.
Ehk kui väidad uskumatut näita teadusartiklile mis kinnitab seda või siis katselisele kinnitusele kui palju see vool suureneb.
Kui see pole aga mõõdetav siis seda ei eksisteeri.
Iseasi on kui otsida enda jaoks põhjust et teha teisiti, mitte nagu enamk inimesi vaid teistmoodi, näidata et trahvot saab mähkida keerulisemalt kui ette nähtud.
Sama teema mis lamvõimendiga, keegi pole senini mingit erinevust mõõtnud.

[Pläsku]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

Seda olen kuulnud, et magneteid ei tohi kõvasti põrutada, kui tõsi see on, ei tea, aga trafode osas kuulen esimest korda. Sai vanasti E-südamikule vajadusel erinevate suurustega trafosid keritud ja haamriga viimased plekid vahele löödud ning kanti kopsitud, ükski trfo ei hakanud kuumenema. U-plekkidega võib tagudes see juhtuda, et lööd paketi laiali ja pärast ei saa nii tihedalt kokku. Kokku pannes tuleb poolte liitekoht korralikult ära puhastada, et sodi vahele ei jääks. Sama kehtib kontaktorite kohta, sodi vahel, pläriseb kui hull ja mähis võib pikapeale ka läbi põleda.

[Shele]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

Ärge hüsteeritsege: keegi pole kuumenemisest rääkinud. Asi ise on aastate jooksul korduvalt ette tulnud. Kujutan ette, et eriti audiotrafodele mõjub kolkimine saatuslikult. Kummihaamer peaks suht ohutu olema.

[RaunoK]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

Point ongi selles, et tahaks proovida seda trafot SE lampvõimendi väljundtrafona, kus on vaja ainult õhu pilu, sellega oleks kõik. Trafo peksmise pärast kardangi seda, lõppaste võib oodatust halvemini käituma hakata.

[mikumaku]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

Asja tehakse kahekesi. Pingutusplekid on eemaldatud. Üks hoiab trafot otsapidi pihus. Teine paneb vastu murphy osutatud kohta puuklotsi ja äsab haamriga vastu klotsi ühe piisava tugevusega paugu. Ja valmis ta ongi. Olen ise proovinud. Mõjub esimesel korral.

[plaaster]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

No mis te maadlete. Ma just sekund tagasi võtsin lahti TCA 270 trafo. Panin väikse kõksu näpitsatega vastu trafo plekki ja laiali oligi. Imestan isegi et nii lihtsalt tuli. Noh ma ei tea.

[radiotehnika35]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

Teema on ikka väga ajuvabaks muutunud. Krt. ma pole 1 ega 2 trafot teinud, neid ikka on elu jooksul nii mõnigi keritud.
Mida ma ütlen.
Haamriga südamikku lihtsalt huvi pärast taguda ei ole mõtet, poolused kipuvad laiali lagunema ja pärast hirmus vilets korralikult neid kokku saada (lakkimisega mõningal määral teostatav). Absoluutne BS on aga jutt, et üks põrutus magnetomadusi muudab, selge on see, et üldiselt trafoteraste kristallilise struktuuri orientatsioon on oluline kuid mida mõni mees tahab siin väita - lööd haamriga südamikku ja selle löögiga lööd kristallvõrest elemente välja?
Idiootsemat nägemust ei ole ma ausaltütelda mitte kunagi varem kuulnud.

Võib ju väita, et olen loll kuid tasuks asju uurida, koolipäevil pakkus mulle materjaliteadus üsna suurt huvi. Aineõpetaja oli muide hr. V.Pakk , kui see midagi peaks ütlema - julgen väita,et tema õpetused ja teadmised on tasemel.

Ei tee see põrutamine südamikule midagi, peamine, et plekkide servadest isolatsiooni võimalikult vähe kahjustad - kummitükk või puuklots trafo ja haamri vahele ja siis on kindlam.

Kristallvõre muutmiseks tarvis terast kõvasti kuumutada ja näit. rekristalliseerumise staadiumis taguda või valtsida - sel juhul omadused muutuvad.
TC-180 materjal ei ole parim lampvõimu väljundtrafo südamiku materjal seega ei ole siin mõtet rääkida isegi vähesel määral toimunud muutustest.

murpy soovitus suht lihtne ja lollikindel.

[Shele]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

Trafod ja need kokkupanemismöginad ei ole vennad. Usun, et läbi puitklotsi on mõistlik. Metalli löök vastu metalli kipub metalli struktuuri muutma. Ja enne ununes: ferriitrõngaste kantide liivapaberiga nühjimine on samuti hävitav. Proovitud ka mitmekümne aasta jooksul. Ja ei loodagi, et uuemad paremad on, pigem vastupidi.

[murphy]

Vs: Probleemid TC-180 südamiku eemaldamisega

Need sydamikud saavad tootmise ja transpordi käigus niipalju peksa ja nyhkimist, peaks puhta vigased kõik olema.
Feriitrõngaste kantide nyhkimisel toimub ka midagi. Huvitav et kui näiteks Vesiliivaga lõigata siis ei juhtu midagi(osasid ju nii toodetakse). Ma lausa nurklihvija ja lamellkettaga tööd kiirendanud. Impulstoites on NULL erinevust.
Tegemist on siiski paranoialise mõtteviisiga ja omane lambimehele või usukuulutajale. Lamp "hea kvaliteet" on tegelikult "mõnusad moonutused", usukuulutaja "jumal on olemas kuigi me teda ei näe". Teaduslik tõestus asjadele juurde, enne seda pean ma kahjuks niisamamulliks seda. Asi on selles mida kuulda või näha tahetakse mitte mis tegelikult on.

Inimesed hakkavad kuulma ja nägema asju mida teised ei kuule ega näe ja teaduslikult pole neid asju võimalik tõestada. Kui nad hakkavad kuulma ja nägema neid asju väga palju saavad nad valges majas koha. Siis nad hakkavad marutama et miks teised kõik on lollid ja ei näe ja kuule neid asju neid.
Aga see juhtub ainult siis kui nende uskumused on vähelevinud. Massihullusega nagu hoovipeal vahest käivad usulevitajav või siis lampide teema.
Lambimeeste vastu pole midagi, saan aru see nagu lintmakk, vinyyl vms- hobi ja nostalgia. Aga hämada mingitest ulmeparameetritest kui suur kolakas lamvõim korjab pindala peale juba hunniku müra siis see trahvoplekk natuke siia sinna ei mõjuta enam midagi. Eriti kui veel valjukas ka moonutab oma osa. Mõni transvõim(mitte vene antiiksed paekivi transid) suudab kvaliteetsemalt signaali võimendada. Varsti tuleb et ära kasti mustaks värvi, laki hoopis, muidu moonutub heli väga ära.
Tõenäoliselt said ka päris mitu kasutajat tigedaks. Sry keegi peab vunki maha võtma muidu mõni jääbgi uskuma et kvaliteetne võim on raketiteadus raskethnika, lampide ja trahvode alal. Puutunud kokku igast raffaga kuulnud eri võimendeid. Enamus teevad paremat häält kui mu 1 õhtu aktiivkast. Paragu oli nende eri võimendite seas ka kivivõime. Kinni tundus asi rohkem olevat valjukates, mädanud membraaniga vene kolakas lampvõimu taga ei kõlanud eriti hästi võrreldes korralike audese tornidega kivivõimu taga. Aga vb oli asi ka selles et heliallika hea välimus põhjustab heli kvaliteedi kõrgemalt hindamist. Seega on suht kohvipaksu pealt hindamine kõrvaga, tuleks ikka mõõta.
Kui keegi hakkab kuulma aga mõõtmatuid asju siis ülalmainitud kohta peaks varakult teadma anda et minek.