Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

[marcor1]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

Loe ja imesta, harukarpide puudumist loetakse probleemiks ning
"... kuna tegemist iseehitamisega siis pole mingeid akte ega projekte...." fakt on teisejärguine.
Valgustuse puhul meeldib tegelikult sommide lahendus, kus ühendus tehakse valgusti riputustoosis.
Ja pesade jätk on lihtne - sügavamad toosid kui vaja kolmeks minna.

Külmjootest - elektroonik pole kuid veneaja seadmete kodune remont, toimus tihti hoogsalt ja labakäe/rusikaga - ehk külmjoode. Sellest on isegi anektoote. Siis olid ikka Pb ja Sn joodised? Antud puhul kui vask on keerutatud, tinutatud, termoga kaetud, puudub mehaaniline pinge ja kaitsmed on ees, siis ei juhtu sellega mitte midagi.

[alax]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

Kasutan automaatikas ja ka elektritöödel enamasti kruviklemmühendusi. Kui korralikult pingutatud, peavad ka niiskuses vastu. Võimalusel tuleks peale lasta niiskuskaitse aerosooli (Multi Super 5). Võimaluse korral ei tee paha koorida juhtmed pikemalt ja jätkada ülekattega. Isiklikult ei usu nendesse klotsidesse, kuhu juhtmeid torgatakse. Tugeva vooluga võivad üles ütelda. Valgustus ahelates ehk kuidagi kõlbavad.

[vanemleitnant]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligip22s juhtmete yhendustele.

Lisan veel et neid sulanud kruviklemme küll nähtud. Keera kõvasti tahad. Joodetud põlenud vaskyhendusi pole aga näinud.

Pistikupesades ja lülitites on ikka kruvi- või vedruühendused, seal ei õnnestu kuidagi joota. Ja nagu enne öeldud, tänapäeval tehakse valdavalt harukarpideta installatsioon, kus kõik ühendused on pistikupesade ja lülitite topeltklemmide all. Seega kaob peaaegu vajadus mingite joote- või muude ühenduste järele.

[ttr]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

Põhjuseks võib olla see, et igakord ei suudeta tagada kvaliteetset ühendust ( oleneb tegijast ), on aeganõudev - samatark jutt nagu ma ei tea misasi. Jootmisega tagab palju kvaliteetsema yhenduse kui mingi kruviklemmiga. Seda juba selgitasin ehk teisis6nu pole see p6hjus vaid pigem mingi imelik ettekujutus asjast.

Yhendused pistikupesades - ok on juurdep22s ja puha - see on tore lahendus mida kasutada ei saa. (kaabel oli liigat2pselt arvestatud)

Antud puhul kui vask on keerutatud, tinutatud, termoga kaetud, puudub mehaaniline pinge ja kaitsmed on ees, siis ei juhtu sellega mitte midagi. - nii ta ongi tehtud ja kokkuv6tvalt v6ib 6leda nii, et vastuv2ited joodetud kaabli t66kindluses. vms on t2ielikult v2listatud ehk seega v6ib ta seinasees olla ilma juurdep22suta. Samuti ei m22ratle seda yksiki direktiiv korraliku p6hjendusega, et miks ei v6i seinas olla joodetud j2tk. St. puudub insener-tehniline seletus kogu sellele ampluaale.

Antud hetkel on koguteemast k2inud l2bi yks suur spekuleerimine kysimuse yle aga paraku pole see ammendav )) Olgu ammendan ise 2ra ja vaidlen natuke tarkade onudega kui neil on midagi veel vaielda

See umbes sama, et t2nasest p2evast teeme elektrit6id ainult vasaku k2ega ja kogulugu. Miks - puudub loogiline seletus. )

[rainadov]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligip22s juhtmete yhendustele.

Vot hakkame l2hedale j6udama - Elektri (tugevvoolu) ühendusi tänapäeval ei joodeta, seda ei loeta kontrollitavaks ja töökindlaks meetodiks.
On kuskil kirjas, et miks ta t66kindel pole. (Keemilised ja fyysikalised protsessid paluks mis kaasnevad voolul2bimisega kohast kus tina ja vask on yhenduses)
Kas saab lugeda tugevvooluks majapidamisvoolu, v6ttes arvesse seda, et p2rispalju j6uyhendusi elektroonikas mida l2bib palju suurem vool kui lambijuhtmetes v6i seinakontaktis on joodetud. R2nkadel juhtudel ka veel needitud.
Tehke nyyd palun lollile selgeks ja puust punaselt ette palun Siiani on k6ik asjad(seletused) tinglikeks j22nud ainult ilma seletustega kahjuks.... nagu briti saarte liiklus

Üldjuhul on niiskus see, mis pääseb ühendusele ligi! See aga teeb igasugust kurja!

[matsu]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligip22s juhtmete yhendustele.

Aga mis siin ikka heietada, kuna jutt on kindlustusest, siis tuleb teha nii nagu nad tahavad. Muidu on 2 varjanti.
1. teevad kindlustuse, aga õnnetuse(elektri) korral saadavad su tagumiste põskede vahele.
2. ei tee sinuga kindlustust.

Olen hiljute nendega kokku puutunud ja lollid nad sellel teemal ei ole.

[ttr]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

Peab optimaalselt otsustama. Teha nii nagu nemad tahavad vms - ei tule k6ne allagi.
Elektrikahjustuse korral kindlustus null. M6ledav, sest pole kohanud juhust kus korralikult tehtud kaabeldus oleks k2rssama hakanud v6i m6nd 6nnetust p6hjustanud.
Vaielda nendega insener-tehnilisel tasemel ja vaadata mis v2lja kukub.
(tuli just meelde j6ukaabli j2tkamine maasees. Huvitav kuidas seda aksepteeritakse? Niiskust tajooba seal.)

Muide niiskusest niipalju, et kus tekib sul niiskus kui yhendused asuvad vana lae(teiskorruse p6randa) ja ehitatava lae vahepeal.?
Minuarust igati jama on soust mingist niiskusest, mikro-ja makropragudest jne.

[Tikk]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

Ei ole mõtet aretada teemat, mis kuhugi ei vii. Kindlustus tahab pabereid. Elektripaigaldise kohta väljastatakse nõuetekohasuse tunnistus. Kui elektripaigaldise juhistik on omavahel ühendatud, kasutades jootmist ning ühendused kuskil ligipääsetamatus kohas, siis ei vasta ta nõuetele ja paberit selle kohta ei väljastata. Kui pole paberit, siis ei võta ka kindlustus omale mingisugust lisariski, tõesta palju tahad jooteühenduse headust.
Kui pole võimalik teha lülitite/pistikupesade taha harukarpe, kuna kaablipikkused on "liiga täpselt arvestatud", siis tekib küsimus, kas selle liiga "täpse" arvestusega üritati kokku hoida või keerati hoopis omale käkk kokku? Kaabel ei maksa ju nii meeletut hinda ja alati paigaldatakse seda varuga, et hiljem oleks mänguruumi. Samas kui need mõned meetrid kaablit, mis juppide näol hiljem prügikasti rändavad, on lubamatu raiskamine, siis oleks pidanud enne paigaldamist veel täpsemalt arvestama ja kalkuleerima ja konsulteerima. Siis pole vaja hiljem mingeid ratse nuputama hakata.

[raxz]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

Kindlustus on erafirma ja võib mõelda mis iganes lisatingimusi välja, kui tahab.
Kui ma hakkaks elektri- ja automaatikasüsteemides jooteühendusi tegema, ei jätkuks tööd vist eriti kauaks.
Nõrkvoolu asjad tulevad kilpi näiteks riviklemmidega. Kui kaablit pikenda vaja, siis on olemas spetsiaalsed jätkuhülsid.
Jõukaablid jätkatakse spetsiaalsete kaablikingadega. Pressitavad või poltidega. Ja need kõik termokahanevaga kinni.
Kui jooteühendus nii kindel on, siis miks ei ole ma näinud tööstuslikes seadmetes ühtegi sellist ühendust?

[matsu]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

Peab optimaalselt otsustama. Teha nii nagu nemad tahavad vms - ei tule k6ne allagi.

Kindlustus on erafirma ja võib mõelda mis iganes lisatingimusi välja, kui tahab.

Nagu ma mainisin pole nad lollid, kindlustus tahab seda mis PEAB olema, mitte, et nad sinu kiusamiseks midagi ise ekstra soovivad.
Ja mis siin vaielda, on sul õigus, siis sul poliis juba taskus, aga on mul õigus...sul poliisi netu. M.O.T.T.

Edit:

Elektrikahjustuse korral kindlustus null. M6ledav, sest pole kohanud juhust kus korralikult tehtud kaabeldus oleks k2rssama hakanud v6i m6nd 6nnetust p6hjustanud.

Püha lihtsameelsus.
Stsenaarium: Torm lõhkus katuse, praost hakkas vett sisse jooksma, mingi ime teed pidi jõudis see kilbini...tulekahju...
Ja võid kindel olla, et tatipeal elektrimontaazi puhul kindlustus naerab sellepeale ja leiab 1001 põhjust, et sulle mitte maksta.

[ttr]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

Püha lihtsameelsus.
Stsenaarium: Torm lõhkus katuse, praost hakkas vett sisse jooksma, mingi ime teed pidi jõudis see kilbini...tulekahju...
Ja võid kindel olla, et tatipeal elektrimontaazi puhul kindlustus naerab sellepeale ja leiab 1001 põhjust, et sulle mitte maksta.


Niihaledat n2idet pole veel kohanud. Ja kui see on t6si siis lubage naerda. Antud juhul peaks k6ik maapealsed liitumispunktid leekides olema, need ka ju nn. tatipeal ))
Ja paraku ei r22gi me mingit tatipeal olevast el. montaashist.

[Tikk]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

...
Jõukaablid jätkatakse spetsiaalsete kaablikingadega. Pressitavad või poltidega. Ja need kõik termokahanevaga kinni...

Kaablikingadega kohe kindlasti kaableid ei jätkata. Olgu nad nii spetsiaalsed kui tahes.

[ttr]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

Paneks teema lukku, see nokk-kinni saba-lahti vaidlus millele ei ole 2 lehekylje jooksul yhtegi ammendavat selgitust tulnud. Kui standardid k2sevad nii teha siis tuleb teha aga siin puudub igasugu loogika ja selgitus asjale. Las hobused m6tlevad, neil suurem pea )

Yhes6naga aitab kyll, paneme p2evale stambi ja l2heme nyyd jooma 2ra N6upidamine l2bi.

[murphy]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

Nõuka telekates oli teine teema, terastraadist galvaniseeritud komponendid kus vasekiht difundeerus ja alles jäänud terase küljes ei hoidnud enam miski eriti kinni. Õnneks enamus oli siiski vask. Elektronlambid mis tõesti kuumenesid. Lambil ka pesade probleem. Kuumeneb ja oksydeerub, liigub veidi ja polegi ühendust, oksiidid pole üldiselt head juhid.
Tinatatud kontaktidega pesad olid ja on praegugi ühenduse teema. Kullatud pesad on hoopis lollikindlamad.
Niiskuse vastu aitab liimiga termokahanev, sellise yhenduse võib isegi veealla panna ajutiselt.
Aga jh kiiruse osas on vahe sees, ise ei jooda yldiselt yhendusi va impuls seadmed kus ei saa eriti muidu. Paraku tööstuses pole see eriti kasutatav. Seepärast ka näinud palju seadmeid kus PCb peal kruviklemm ja seal all juhe. Suured voolu impulsid ja tulemus et klemm aurustub, eriti kui veel alumiinium. Joode otse plaadile ja yle pole pidanud yhtegi tegema.

[alax]

Vs: Harukarbi olemasolu ja ligipääs juhtmete ühendustele

Pädevusega elektrispetsialist kinnitas mulle, et euronõuetele vastavad elektritööde eeskirjad ei luba juhtmete jootmist. Kogu lugu, mida siin veel vaielda.