Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Elektrimootorite käivitamine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Elektrimootorite käivitamine

    100A sular peab läbi põlema 200A suuruse voolu juures 10s jooksul. Niimoodi on sularid reeglina kirjeldatud.
    Kui saad endale D karga kaitsme, siis vb isegi kannatab mootori käima panna ja ka lühiajalisi suuremaid koormusi, aga C karaga tõenäoliselt ei saa kettaga ühendatud mootorit käimagi.
    Mul nt puudesaagimis saele sai toide võetud naabri käest, kui endal 3f ei olnud. Kaitsmeks oli vahel 8A AP, mis oli seest võimalikult tuimaks keeratud. Sael on vahel 5,5kW 1000 pööret mootor - hea vaikne ja jõudu jagub. Arvutuste järgi peaks 8A kaise sellele mootorile piisav olema, aga reaalsuses vedasin nööriga võllile hoo sisse, et kaitse lülimisel välja ei lööks. Saagimisel probleeme ei esinenud.
    Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

    Comment


      #17
      Vs: Elektrimootorite käivitamine

      Mootorite kaitsmiseks on mootorikaitselülitid, millelt paned paika mootori nimivoolu ning lubab käivitada, kui mootor korras. Kui mootor kokku jookseb, lülitab välja.
      Ja 100A nimivooluga 160kW mootori käivitusvoolu tipp on 1,4kA pehmekäivitiga.
      Täna kahe 160kW mootori käivitamisel lülitas 10kV alajaamast kaitsme välja. EE helistas kiirelt ning lülitati kaugjuhtimisega sisse tagasi. Sel objektil selektiivsus väga vale. Peaks enne kohaliku alajaama välja lükkama. Samas EE alajaam võib niigi suurel koormusel käia...
      Tegu oli veskiga, kus materjal sees, mootorid ei jõudnud käima minna ning käivitusvool läks üle 4kA.
      Ei ole nalja nende mootoritega ning kaitsta tuleb õigesti.

      Comment


        #18
        Vs: Elektrimootorite käivitamine

        Esmalt postitatud jenkki poolt Vaata postitust
        Tervist ! Sooviks natuke abi saada. Nimelt oleks mul vaja kaks 15 kw elektrimootorit ükshaaval käivitada, nii et nad korraga töötaksid. Kuid kilbil on 25 A ja sellest jääb kindlasti väheks. Kuid on ka ju olemas mingid käivitid, mis leevendavad seda käivitus momenti ? Kas siis 15 kw elektrimootorid töötavad üldse korraga 25 A, mulle on sellist juttu räägitud, et pidavat töötama aga käivitus momendiga on ainult probleeme. Nii et, mida peaks tegema, et need kaks mootorit ükshaaval tööle saada, ilma ampreid juurde ostmata ?
        Vastaks siis küsimusele kah:
        Kas kasutad käivitades kolmnurk - täht lülitust.
        Kasutad käivitamiseks sujuvkäivitit näiteks ASTAT
        Kasutad sagedusmuundurit.

        Kusjuures sujuvkäiviti ja sagedusmuundur võib kahe mootori peale olla ka üks. Kui raha napib, siis äkki keegi müüb mõnda kasutatut?

        Kolmnurk - täht lülituse kasutamiseks peaks mootoril olema 6 klemmi (kõigi mähiste algused ja lõpud tavaliselt tähistusega U1, V1, W1, V2, W2, U2)
        kõigepealt käivitad ühe mootori kolmnurgas, siis kui pöörded on saavitatud lülitad ümber tähte.
        Lisaks on käivitusvoolude vähendamiseks olemas veel spetsiaalsed reaktorid, aga mina olen neid näinud ainult megavatistel mootoritel.
        MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
        KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

        Comment


          #19
          Vs: Elektrimootorite käivitamine

          Ega mitte tähest kolmnurka ei pea lülitama? Algul madalam pinge ja pärast täispinge. Sellisel juhul mootor peaks olema pingele 380/660V.

          Comment


            #20
            Vs: Elektrimootorite käivitamine

            Esmalt postitatud Pläsku poolt Vaata postitust
            Ega mitte tähest kolmnurka ei pea lülitama? Algul madalam pinge ja pärast täispinge. Sellisel juhul mootor peaks olema pingele 380/660V.
            võimalik
            MINULE EI MEELDI KUI MÕNINGAD ISIKUD MINU POSTITUSI MUUDAVAD,
            KUI POSTITUS EI SOBI SIIS PALUKS SEE KUSTUTADA !

            Comment


              #21
              Vs: Elektrimootorite käivitamine

              Kolmnurgas on käivitusvool palju suurem, kui tähes.

              Comment


                #22
                Vs: Elektrimootorite käivitamine

                Esmalt postitatud raxz poolt Vaata postitust
                Kolmnurgas on käivitusvool palju suurem, kui tähes.
                Täpsustan, mõtlesin klm postitusele vastates, et käivitamine tähes, mootori normaalne tööpinge sel juhul peaks olema 660V, aga võrgupinge on ju 380V, töötamine kolmnurgas, mootori normaalne tööpinge sel juhul 380V ja võrgupinge ka 380V.

                Comment


                  #23
                  Vs: Elektrimootorite käivitamine

                  Ma proovisin ka klm'le vastata, et tal loogika valetpidi. Käivitus tähes ja siis kolmnurka.

                  Aga 15kW mootori vool täiskoormusel ning 400V pingel on 21A.

                  Comment


                    #24
                    Vs: Elektrimootorite käivitamine

                    15000/3/400=12,5 võiks nagu enam sobida. Kuidas see 21A tuleb?
                    Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                    Comment


                      #25
                      Vs: Elektrimootorite käivitamine

                      Arvutuses on lihtsalt väike viga, peaks olema 15000/3/230=?
                      Kolmnurkühenduse korral on pinge küll jah 400V, siis aga ei liigu juhtmesoont mööda mitte mootori ühe mähise vool (12.5A), vaid ka osa teise mähise omast (ruutjuur kolme mäletad?)
                      Tegelik vool on paraku niiviisi arvutatust mõnevõrra suurem, tulevad mängu veel võimsustegur ja kasutegur.

                      Comment


                        #26
                        Vs: Elektrimootorite käivitamine

                        I=15000/3/400**cosφ*η

                        Comment


                          #27
                          Vs: Elektrimootorite käivitamine

                          Esmalt postitatud raxz poolt Vaata postitust
                          I=15000/3/400**cosφ*η
                          Päris nii see nüüd ka ei ole, kolmefaasilise vahelduvvoolu valem on:
                          I=P/(*U*cosφ)

                          Comment


                            #28
                            Vs: Elektrimootorite käivitamine

                            Ei tulnud valem kohe meelde ja tuletasin natuke...
                            Aga ma sain päris lähedale tulemuse poolest.

                            Comment


                              #29
                              Vs: Elektrimootorite käivitamine

                              Foorumi liikmed tõeliste elektroonikutena asusid kohe probleemi lahendama, aga mina arvan, et kogu Teie konseptsioon on natuke vale. Kui eesmärgiks on suhteliselt jämeda palgi saagimine, siis soovitaks ikka lindi poole vaadata. Vajalik mootorivõimsus kordades väiksem ja saepuru tekib ka tublisti vähem.
                              Kunagi 90-date alguses sai oma silmaga nähtud sarnasel põhimõttel töötavat rootslaste palgisaagi mis pidi soomlaste Laimet-ile konkurentsi pakkuma. Mäletan üsna hästi, et nii kui jämedam palk peale pandi nii saetee ka metsa jooksis. Jämedama palgi puhul on ketastele mõjuvad jõud sedavõrd suured, et saeteed ei jookse kohakuti.

                              Comment


                                #30
                                Vs: Elektrimootorite käivitamine

                                Etteande kiirus ja saetee laius mängivad omajagu rolli. Laia saetee ja aeglase etteande puhul ei jookse terav saag kuskile ära. ei loe, kas tegemist lindi, ketta, raami vms süsteemiga. Tormamisel aga jooksevad kõik viltu ja suuremat osa on võimalik ka sedasi päris pikaks ajaks rivist välja saada.
                                Lint tahab kvaliteetset materjali. Meie metsades kõik jämedamad palgid on pommikilde, kuule jms metallsodi täis. Pehmema jama peale lendab halvemal juhul kettal paar hammast, karmimal asjal laseb ketta puhtaks, aga uus ketas ja töö jätkub. Lindi ja raami puhul võib ka väiksem metalliibrakas lõikeinstrumendi rikkuda, selle puusse kinni kiiluda ja koguni masinat ennast vigastada. Teisalt lindi tootlikkus on suurem ja lõiketäpsus parem. Samuti on reeglina lõigatud materjal siledam. Seade muidugi tuntavalt kallim ja ise teritamine ei ole nii lihtne, kui ketta puhul
                                Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                                Comment

                                Working...
                                X