Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
Mis seal uurida. Kui inimene inverteri eest maksmisel nutma ei hakanud, siis siinus seal väljundis kindlasti pole. Ja väljundpinge kohta saab guuglist infot ka inverteri markeeringu järgi, mingid kirjad ju ikka peal on.
Pealegi mootor läheb käima ka ristkülikpinge korral, teeb teine aga töötades üsna naljakat häält.
Võimalus on proovida mingit pisikest mootorit. Näiteks pesumasina tühjenduspump või vana lintmakimootor või mõni muu harjadeta mootor. mõni lahjem tsirkulatsiooni pump näiteks. Selliseid jubinaid vähe lihtsam leida kui ossi. Mootor võib isegi käivituda, aga kui siinus vale siis läheb kuumaks.
aku on 2X105 Ah, pakun välja, et see ei ole liiga nõrguke. Juhtmed on 4mm...ei tea, kas need on liiga peened. Inverteri tüübi teen nädalavahetusel selgeks kui suvilasse läheb. Samalla testin, mis juhtub kui kasutan auto käivitamise krokodille....
Mis seal uurida. Kui inimene inverteri eest maksmisel nutma ei hakanud, siis siinus seal väljundis kindlasti pole. Ja väljundpinge kohta saab guuglist infot ka inverteri markeeringu järgi, mingid kirjad ju ikka peal on.
Inverteri ostin talvel Bangkokist, maksin 7000 bahti.
viimati muutis kasutaja Scott; 16 m 2013, 22:22.
Põhjus: järjestikpostitused kokku
Juhtmed on 4mm...ei tea, kas need on liiga peened.
Mõtled ikka millimeetrit, mitte ruutmillimeetrit? Kui juhtmed on piisavalt lühikesed, siis ei tohiks probleeme põhjustada. Vist?
Pingelang juhtmetel on ju võimalik arvutada/mõõta ja siis uurida, millise pinge korral inverter enam käivituma nõus ei ole (see on aku kaitseks liigtühjenemise eest).
Kirjutasin varem:"Inverter ei anna nõutavat käivitusvoolu lihtsalt välja ja kõik."
Ju jäi lugemata milles asi. Tüüpne mootor vajab käivitamiseks 4-7 kordset nimivoolu ja tüüpinverterid ei jäksa rohkem voolu välja anda kui sildil nimivool kirjas. Või kui annavad, kukub pinge olematuks, jällegi ei saa mootor vajalikku. Tänastel inverteritel on tüüpselt geelakud, nende vool on samamoodi nõrk. starterite akudena kasutatakse ikkagi klassikalisi vedela elektrolüüdiga akusi justnimelt sellepärast. Teine piirav koht on inverteril jõupooljuhttehnika. Need on just nimivoolule tehtud ja piisavalt suure takistusega, mistõttu jälle voolu ei saa rohkem kui sildil kirjas. Samas nimiparameetrite juures töötaks ja toimetaks mootor suurepäraselt.
Üks võimalus on kasutada sellisel juhtumil veel sujuvkäivitit, see modib omakorda voolu ja pinget nii ringi, et mootori saab nimivooluga ilma käivitusmomenti kaotamata käima.
Kirjutasin varem:"Inverter ei anna nõutavat käivitusvoolu lihtsalt välja ja kõik."
Ju jäi lugemata milles asi. Tüüpne mootor vajab käivitamiseks 4-7 kordset nimivoolu ja tüüpinverterid ei jäksa rohkem voolu välja anda kui sildil nimivool kirjas. Või kui annavad, kukub pinge olematuks, jällegi ei saa mootor vajalikku. Tänastel inverteritel on tüüpselt geelakud, nende vool on samamoodi nõrk. starterite akudena kasutatakse ikkagi klassikalisi vedela elektrolüüdiga akusi justnimelt sellepärast. Teine piirav koht on inverteril jõupooljuhttehnika. Need on just nimivoolule tehtud ja piisavalt suure takistusega, mistõttu jälle voolu ei saa rohkem kui sildil kirjas. Samas nimiparameetrite juures töötaks ja toimetaks mootor suurepäraselt.
Ja et siis kalvise kalkulaator arvutab 60W korda 7 ja saab kokku 2000W. Soovitaks uue osta! Minu oma saab ainult 420W ja inverteri nimivõimsus on 1000W. Hetke võimsus 2000W isegi kui külmik on 100W ja käivitus korda 10, peab ta selle ära kandma. Minui külmik näiteks on 120W ja käivituse mõõtsin ise ajaviiteks ära ja tuli u. 900W. Ometi ei vea teda käima kandilise siinusega inverter.
Miks ei peaks geelaku suutma voolu välja anda?
Mismoodi peaks olema tänapäevastel inverteritel geelakud? Aku ju ostab inimene ise juurde mitte ei ole inverteriga kaasas ja kasutatakse tihedamalt hoopis AGM mitte geeli.
Palju moodsam on Li ja Ni akud
Kui sa paned paljudele tsiklitele klassikalise happeaku peale, siis pead sa leppima paratamatusega, et hape on maas ja tsikkel käima enam ei lähe(aku paigutatud lapppi, viltu jne). Ometi on neil starter peal ja tihti on akul mahtuvust vaid 8Ah. Veab liitrise mootori käima nagu kolin ja seda ilma klassikalise vedel happeakuta.
Ja miks siis ei võiks teha ise kodus kandilise siinusega inverterit saia raha eest, vaid peaks ostma siga kalli puhassiinuse kui see kõik nii lihtne on? Paned ju mosfetile takti ette 50Hz ja trafo vahele ja peab meeldima. Aga vot ei ole.
Tahtsin veel seda öelda, et kui kaabel on 4mm läbimõõduga ja u. 2m pikk siis on pingelang 100A juures miski 0,7V. Kui kaabel 4 ruutu siis pingelang juba 2V 2m peale ja ei ole enam kindlasti sobiv. 2V ja 100A teeb kokku juba 200W kaablijupi soojendamiseks.
Hr kalvis paneb ikka päris segast, tee endale selgeks mis on inverter. See ei ole kindlasti UPS nagu ette kujutad et akud sisse ehitatud. Klassikaline elektrolüüt on mingi kaubamärk? Kui mõtled väävelhapet siis geelakudes see ka sees.
Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.
murphy, mine käi akude koolitusel siis tead mis on geelaku ja happeaku vahe. Mina olen akutehases käinud lausa tootmist vaatamas ja lepingutele alla kirjutamas...(juhtumisi on tööks ka akusi osta)
Võin sulle saladuskatte all öelda, et geelaku geeli eripärast sealt ei liigu nii palju elektrone ajaühikus välja kui vedelal elektrolüüdil. Teadupärast elektronide kiirus ajaühikus on vool. Akude kataloogis on see suurus ilusasti leitav ja vahe silmaga näha sama Ah vedela elektrolüüdiga akul ja geelakul.
Mul oli kunagi IZ Jupiter nimeline mootorratas ja sellel oli vedela elektrolüüdiga happeaku. Ei voolanud seda kuhugi tavakasutusel, kui aga kummuli keerasid siis küll... (selles viimases oli muidugi kasutaja süüdi)
Ka Inverterist tean rohkem kui tavaline elektroonik ja seal skeemides on teatud probleemsed voolu piiravad elemendid sees. Ka tean mis parameetrit tuleb inverteri passist vaadata, et ta annaks 2 kW juures ka piisavat käivitusvoolu välja, isegi tava trafol on selline parameeter olemas. Algab eesti keeles "Lühis..." ja usu mind, inverteril on see üsna kehvake võrreldes elektrivõrgu trafoga.
Comment