PEN lahutatud liitumiskilbis

[A.R.]

Vs: PEN lahutatud liitumiskilbis

Et ei tekiks 200V kasutatakse potentsiaaliühtlustust.

Ja oleme tagasi viiekümnendates kus oli faas ja oli null koos maaga.

See, et teha vahet voolujuhil ja korpustel, pole ilmselt energeetikas vastuvõetav.

Ohutustehnika raamatutes jahutakse lühenditega siia ja sinna ning lõpuks on ikka kõik üks punt.

Ühes raamatus kirjeldati siiski süsteemi kus null ja korpus olid lahus ning
kontrolliti korpuse potentsiaali maa suhtes.
Kuna maanduse kontroll on praktiliselt voolvaba siis on sellise kaitsva maanduse ehitus teostatav
Korpuse pingestumisel rakendus rikkevoolukaitsega analoogiline relee.
Võiks olla mõistlik.

[vanemleitnant]

Vs: PEN lahutatud liitumiskilbis

Ühes raamatus kirjeldati siiski süsteemi kus null ja korpus olid lahus ... Korpuse pingestumisel rakendus rikkevoolukaitsega analoogiline relee

Null ja korpus ongi ju lahus meil kasutatava TN-S süsteemi puhul. Küsimus on ainult selles, et mitte alajaamast alates vaid hoonete sisestuskilpidest alates. Korpuse pingestumisel rakendub lühisekaitse, kuna see on võrdne ühefaasilise lühisega ja ei sõltu sugugi maandustakistusest.

[A.R.]

Vs: PEN lahutatud liitumiskilbis

Korpuse pingestumisel rakendub lühisekaitse, kuna see on võrdne ühefaasilise lühisega ja ei sõltu sugugi maandustakistusest.

Siseneva NULLi katkemine kaugemal kui NULLI ja KAITSEMAA ühendus pingestab kõik korpused.
(nt puu kukub liinile ja katkestab nulli, ekskavaator purustab osaliselt kaabli)

Faas tuleb sisse, läbib koormuse, NULList välja ja kaitsemaad pidi tagasi sisse korpustesse.
Kohalik maa ei suuda tavaliselt karanteerida alla 50 V pinget.
Rikkekaitsel ka ei ole põhjust rakenduda.

Selles ongi probleem.

Rikkekaitse päästab meid meie sisemistest hädadest.
Kui kontrollida potentsiaali ja selle kaudu rakendada vajadusel rikkekaitse pääseme ka EE probleemidest.

Kas see on paha?

[erku]

Vs: PEN lahutatud liitumiskilbis

...Korpuse pingestumisel rakendus rikkevoolukaitsega analoogiline relee.
Võiks olla mõistlik.

Jah, see paneb muretsema mõnda, aga neid kes selle vastu huvi tunnevad, on siiski väga vähe.

On vaikimisi lahend, kus peaahelas on lekkevoolukaitse ja kõik ehitatud nagu "tavaliselt". Lisa, pisike konks on selles, et kilpi tuleb ka abimaanduse ots ja läheb näiteks lekkevoolust väljuva N lati kõrvallatile ja kahe lati vahel on vaid üks tühine sinine plönn, 30V varistor, ei midagi rohkemat. Asi on testitud ja toimiv, kui kvaliteetne RCD ja varistor.
Kui "elektrionu" teeb kilbi lahti, siis ülevaatust lõpetades küsib, et kõik nagu korras aga, mis traat see sinna tühjale latile läheb ja miks on nende kahe lati vahel kondekas. Kuuldes et see on varistor, võib ehk näha tema näost pisku kahtlust ning ta paneb kilbiukse kõhklevalt taas kinni..

[prelude]

Vs: PEN lahutatud liitumiskilbis

Üldiselt oli viimati praktikas ja projektides nõutud maandustakistus 30 või vähem oomi ja üha enam kohtab ülepingekaitsmeid e. teisisõnu varistore aga nad on viisakalt Din liistule kinnituvad ja voolukammiga ühendatavad vahetatavate elementidega seadmed. See elektrionu oleks pidanud teadma mis see on

[vanemleitnant]

Vs: PEN lahutatud liitumiskilbis

Siseneva NULLi katkemine kaugemal kui NULLI ja KAITSEMAA ühendus pingestab kõik korpused.
(nt puu kukub liinile ja katkestab nulli, ekskavaator purustab osaliselt kaabli) ... Selles ongi probleem

Tõlgime selle tänapäeva terminitesse, et nooremad huvilised ka aru saaks:

Siseneva PEN (kaitse)juhi katkemine kaugemal kui NEUTRAALI ja KAITSEJUHI lahutus pingestab kõik korpused.

Probleem on loomulikult arusaadav, aga ei tea küll statistikat, kas keegi on justnimelt PEN-i katkemise tõttu viga saanud. Viimasel ajal enamasti kõik II-kaitseklassi seadmed. Aga seadmete riknemine, kuna jäävad sel juhul liinipinge alla, on küll probleem.

Õhuliine ehitatakse järjest ümber AMKA-le, seal ei kujuta küll ette kuidas saab kandetross üksi katkeda, diversant võib muidugi masti otsas jätkuklemmi lahti kruvida.
Seda enam maakaablis - mismoodi ekskavaator tõmbab välise kesta seest ainult PEN-i puruks ja jätab faasid terveks?

[A.R.]

Vs: PEN lahutatud liitumiskilbis

Siseneva PEN (kaitse)juhi katkemine kaugemal kui NEUTRAALI ja KAITSEJUHI lahutus pingestab kõik korpused.

Seda enam maakaablis - mismoodi ekskavaator tõmbab välise kesta seest ainult PEN-i puruks ja jätab faasid terveks?

Aitähh tõlkimast.
Need arutlused on mitte niivõrd suremise vastu vaid rohkem aju harjutuseks.
Mis juhtub siis kui...
Aga kui ei ühenda NEUTRAALI ja kohalikku maad?
***
Kuidas puruneb maakaabli null võin ma oma kogemusest rääkida. Vast on kasuks isikliku lolluse vastu.

Kuskil 80 algul tegin ringi suvila elektrit. Maja ees oli õhuliin ja sealt toodud õhuühendus majja.
Õnnestus saada 4 sooneda alumiiniumkaablit. Kolm jämedat, üks peen keskel.
Painutasin tollise raudtoru, tõmbasin kaabli torusse, ronisin posti otsa ühedasin liiniga.
(Oli suvilate sisemine - MEIE liin). Edasi toru posti külge ja ca 1m maa alla.
Lükkasin teise 6 m toru ka peale ja jõudsin majani.
Kilp, kohalik voolumõõtja. Korras.

Käis ca 25 aastat. Siis kadus NULL (NEUTRAAL).
Lambid põlesid kohaliku maa suhtes.
Elektripliit käis koos kohvikeetjaga kahe faasi vahelt.
Siis kadus ka üks faas.
Kaevasin kaabli lahti. Kahe raudtoru ühenduskohal oli kaabel kergemalt painduv.
Lõikasin lahti. Kõik 4 alumiiniumsoont olid katki ja nägid välja nagu teritatud pliiatsid.

Ilmselt külmunud vesi kiskus katki ja elektrolüüs teritas otsad.
Ekskavaatorit polnud vajagi.

Läks uus vaskkaabel asemele. Plastikust voldilises kaitsetorus. Vaatame mis saab.

EE võttis liini omale, pani lüliti ja mõõtja postile.
Nüüd saab OMA maakaabli isolatsiooni aegajalt kontrollida.
Et ei peaks leket kinni maksma.
***
Kilp on seest huvitav.
Faasid on samasugused jämedad mustad nagu siin pildil oli.
Aga NEUTRAAL on sinine.
Ja kummas kaabli otsas on see NEUTRAALI ja KAITSEJUHI ühendus pole vist oluline kui
nad just PEAVAD koos olema. Nii võiks ka ju kirju neutraalne olla.

[vanemleitnant]

Vs: PEN lahutatud liitumiskilbis

Aga kui ei ühenda NEUTRAALI ja kohalikku maad?

Suurt vahet ei ole, kuna kordusmaandusega tavaliselt alla 50V puutepinget ei saa. Seepärast ei olegi maandustakistus normeeritud. See 30Ω on legendaarne suurus EEE ajast.

Aga NEUTRAAL on sinine. Ja kummas kaabli otsas on see NEUTRAALI ja KAITSEJUHI ühendus pole vist oluline kui
nad just PEAVAD koos olema. Nii võiks ka ju kirju neutraalne olla.

Selle kilbi sisust võiks pildi teha. Sinine on N tähis, mis on juba LAHUTATUD ühisest kaitse- ja neutraaljuhist. Selles kilbis peaks nad veel koos olema. Kuigi sa nimetad järjekindlalt N ja PE lahutamist ühendamiseks, on loomulikult tähtis et see punkt oleks võimalikult toite pool. Ideaalis juba alajaamas.

[A.R.]

Vs: PEN lahutatud liitumiskilbis

Kuigi sa nimetad järjekindlalt N ja PE lahutamist ühendamiseks,
on loomulikult tähtis et see punkt oleks võimalikult toite pool. Ideaalis juba alajaamas.

Meil on vist erinevad vaatepunktid.
Minu jaoks algab elekter seinakontakti kahest august ja kahest plekiribast.
Sealt lähevad kolm juhet kuskile kaugele ja lõpuks pannaks kuskil need kaks KOKKU.

Vanemleitnant on kuskil kaugel, temal on seal 4 traati
Need lähevad ka kuskile kaugele ja seal silmapiiri taga läheb üks traat äkki kaheks LAHKU.

Oleks väga ilus kui see KOKKUsaamise punkt oleks mu elamise juure ja need kaks traati kokku ei saakski.
Üks läheks sinna kaugele ja teine suunduks sügavale kodumaa mulda.

Rikkevoolukaitse ja kodune muld kaitseks mind ja mu peret.
Selleks et rikke eest kaitsta piisab 30 mA või veel väiksema voolu maase juhtimisest ja
sellega saab hakkama šašlõkivarras kaitsekilbi all keldris.
(Kaks sellist varrast 2 m kaugusel teineteisest maasse torgatuna annavad takistuseks 1,4 koomi.)


Ja kui see punkt oleks elamise juures vast ei peaks siis
EE võtma traatide eest kaks korda rohkem raha kui elektri eest.