Gaasikatla automaatika jupsib

[moi]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Jah, K2 on 8A/250VA. Vent on korras, sellega pole muret.

Kas see 8A/250V on resistiivse või induktiivse koormuse jaoks antud number? Täpsemat pilti sellest releest saaks? Kui suure võimsusega ventikas on?

[A.R.]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

8A/250V

Selle relee kontaktid või ventilaatori toite otsad võiks välja vedada ja
üks analoog tester panna pinget jälgima.
(Induktiivne koormus võib digile pahasti mõjuda.)

Siis saaks hinnata mis sealt tegelikult välja antakse.

[erku]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Tellid aga uue relee ja lased selle plaadil ära vahetada; kogulugu. Kui tahad, et enam vahetada ei tule siis paned 230V ahelasse lisafiltri ja kontaktidele summutuslüli.
Kas seal on margi järgi peal seesamune: https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/init.do?item=37-211-08&toc=0

[elukaz]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Kas midagi halba võib juhtuda kui mõneks ajaks vent otse seina torgata?

[A.R.]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Kuidas ta teada saab et ventilaator ei tööta?
Äkki mõõdab õhuvoolu?

Kui ma oma "gaasi" lammutasin siis oli seal sees
mitu aukudega toru gaasi ja leegi vahel
seal tuli ikka omajagu sodi välja.
Vast tasuks vaadata.

[Svago]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Sellel veesoojendil on gaasiregulaator (membraanidega töötav). Vastavalt õhukogusele segatakse gaasikogus.
Kui gaasi tuleb millegipärast ettenähtust vähem, lülitab süsteem ventilaatori (hetkeks) välja.
See on vajalik põlemise optimeerimiseks ja gaasi plahvatuse vältimiseks (optimaalne leegilevi kiirus).
Millegipärast on sellel veesoojendil olemas lisana ventilaatori relee kontaktide väline blokeering
(pistik 157 – faas otse ventilaatorisse ).
Otsi netist venekeelne montaaži ja hoolduse juhend.

Keerulisematel süsteemidel (mitte sellel) reguleeritakse õhukogust ventilaatori sagedusmuunduriga sõltuvalt temperatuurist. Gaasiregulaator segab õige koguse gaasi vastavalt õhukogusele. Gaasisegu kontrollitakse lisaks hapnikuanduriga korstnas.

[lehtse]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Tere

Mul pistab olema katlamaja automaatikal sama viga mis teema algatajal. Kaltaks sama mark, Vitopend 100
Restardiga saan leegi alla ja see kestab umbes 5-10 min. ja siis jälle punane tuluke vilkuma.
Täna käis ka katlaabi ja tegid hoolduse. Pakkusid uut automaatikat 280€ ja ütlesid, et viga selles, et ei lükka ventikat tööle.
Hooldusmees oli tore kuju ja ütles, et ta on kuulnud juhustest kus inimesed on vahetanud ringi mingi relee ja asi töötab.

[lehtse]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Suur tänu kõigile kas abistasid!

Katlamaja automaatka sai korda ja vaja oli välja vahetada ainult kaks 2 eurost releed.

Kui kellelgi kunag sama jama, siis mine osta kaks releed:
http://www.serigo.eu/jq1p-24v-f.html
või
https://www.elfadistrelec.ee/et/pcb-power-relay-24-vdc-400-mw-panasonic-jq1p24ft/p/13711052?q=JQ1A-24V&page=7&origPos=7&origPageSize=10&simi=81.97

kutsu appi näiteks selline tore mees nagu
maxfox04@gmail.com
ma ise viisin talle atomaatika töö juurde (kuna seda oli imelihtne katlamja küljest eemaldada) ootasin 10min ja kõik korras. Aga sain ka aru, et ta oli nõus seda töö ise kohapeal tegema.

katlamaja töötab ja mul läks kõik kokku 14€, natuke parem kui 280€

[vasaraonu]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Lugemist gaasikatla ohtudest. LINK

Tarbija
Kuidas vältida gaasiboileriga seotud õnnetusi?
12. mai 2016 15:00

Eleen Laasner, reporter

Viimastel kuudel toimunud traagiliste tagajärgedega gaasiboileritega seotud õnnetused on tekitanud mitmeid küsimusi.

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) sõnul on sel aastal aset leidnud õnnetuste põhjuseks omavoliline ventilatsiooni
ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri.
Sarnaseid hrušovka tüüpi elamuid, kus on kasutusel gaasiboilerid, on aga tuhandeid. Kuidas olla kindel, et
selliseid õnnetusi uuesti ei juhtuks? Colliers International elukondliku kinnisvara juhi Maia Daljajevi sõnul on
suureks probleemiks inimeste teadmatus, milliseid ohte pisikeses vannitoas asuv boiler kaasa võib tuua: «Korteri
ostmisel vaadatakse tihti vaid vannitoa üldpilti ja oluline on vaid vannitoa väline ilu. Tegelikult peaks aga
sellist tüüpi renoveeritud korterite puhu ostuprotsessi kindlasti kaasama spetsialisti, kes vaatab üle kas ja
kuidas on teostatud ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine.»
Eestis puudub üleüldiselt trend kasutada korteri või maja ostu puhul spetsialistide abi, kelle ülesandeks on
leida üles kõik võimalikud puudused. Tihti võetakse küll kaasa n-ö ekspert ehk ehitusega mingil määral kokku
puutunud tuttav või sugulane, kuid oluliste probleemide puhul võib sellest väheks jääda. «Eesti inimestel puudub
veel harjumus investeerida spetsialisti, kes oskab juhtida tähelepanu olulistele ehituslikele detailidele. Targem
on alati juba enne ostu kaubas veenduda ja vajaduse korral ka avastatud puudused kõrvaldada sest kogemused
näitavad, et hilisemad vaidlused võivad kesta pikalt. Tellitud spetsialist peaks väljastama ülevaatuse tulemused
ja hiljem antud hinnangu eest ka vastutama. Tihti kasutavad ehitus-, tuleohutus- ja
elektrispetsialistide välismaalastest ostjad. » sõnas Daljajev.
TJA kinnitusel vastutab gaasiseadmetele ja -paigaldistele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest alati
omanik. Kuid just vanemat tüüpi kortermajade elanikud on tihti eakamad inimesed, kes ei ole kontrolli
vajalikkusest teadlikud ning ei oska seda ka korraldada.
Seetõttu võiksid ühistud võtta juhi rolli enda peale. «Kortermajades elab väga kirju seltskond ja siinkohal peaks
ikka ühistu olema see, kes tagab, et maja elanike tervis ja elu kuidagi ohus ei ole. Ei piisa sellest, et
kontrolli tehakse oma äranägemise järgi, vaid see peab olema ka seaduses sätestatud. Kahjuks näen ma oma töös
väga palju renoveeritud ja ümberehitatud vannitubasid, millest kõik ei pruugi sugugi ohutud olla,» lisas ta.
Daljajev toob võrdlusena välja suitsuandurid ja pika teavitustöö: «Me kõik teame, et eluruumi peab olema
paigaldatud suitsuandur. Selles vallas on teavitustööd juba pikalt tehtud ja statistika näitab, et iga aastaga
läheb olukord ka järjest paremaks. Samasugune teavituskampaania tuleks teha ka gaasiboilerite teemal, kuna antud
valdkonnas on väga palju teadmatust ning selle tagajärjed võivad olla väga traagilised.»

TarbijaKodu

[Svago]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Aitaks CO (vingugaasi ) andur. Kahjuks niiskuskindalaid pole kohanud, kuid ilmselt toodetakse.

[moi]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Ei toodeta niiskuskindlaid aga mõistlikum on panna mitteniiskusindel kui lämbuda.

[A.R.]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Eelmisel pühapäeval hakkas CO andur piiksuma.
Aken oli korraks lahti olnud ja naabrid ca 100 m eemal põletasid prahti.
Piiksus ja jäi vait. Avasime uuesti akna, jälle piik-piiks.
Nina tundis ka natuke suitsulõhna. Aga natuke.

Aga kas CO andur küttegaasile reageerib?

[Scott]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Aga kas CO andur küttegaasile reageerib?

Ei. Gaasile on eraldi andurid. Ka ballooni- ja torugaasil on erinev andur.

[A.R.]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Ei. Gaasile on eraldi andurid. Ka ballooni- ja torugaasil on erinev andur.

Kui gaasmass kromatograaf kasutusele võtta saaks kõik korraga kätte.
Ainult kallivõitu.

Kui ainult massi mõõta, siis saaks teada et mingi jama on peale O, N ja CO2 tekkinud.
Oleks natuke odavam ja saaks ka kõik korraga.

[Svago]

Vs: Gaasikatla automaatika jupsib

Ei toodeta niiskuskindlaid aga mõistlikum on panna mitteniiskusindel kui lämbuda.

Niiskus 10..95%

Technical data sheet Carbon Monoxide (CO) gas detector GCO-series.pdf