PEN ja N

[A.R.]

Tuleb kilbist sisse 3 faasi ja kollaroheline PEN.
Kas sellest PENist võiks saada peale RVK N kontaktide läbimist NULL?

Elektriliselt on see nii aga kas ka paberite järgi?

[A.S.]

Vs: PEN ja N

PEN RVK-st läbi ei lähe ja "nulli" pole ametlikult juba mitu aastat enam olemaski.

[A.R.]

Vs: PEN ja N

PEN RVK-st läbi ei lähe ja "nulli" pole ametlikult juba mitu aastat enam olemaski.

RVK peaks arvestama et Faasist(dest) tulev-minev ja NULList minev ei erineks rohkem kui xx mA.

Nimi võib ju olla ükskõik mis aga funktsioonid on ikka samad.
Või äkki enam pole?

On ju midagi sellist kasutusel ?
L1 --> RVK >>F1 -Obj-|
L2 --> RVK >>F1 -Obj-|
L3 --> RVK >>F3 -Obj-|
RoKo<-RVK<< NULL----|

Maa=PEN----------Null

[vanemleitnant]

Vs: PEN ja N

Kas sellest PENist võiks saada peale RVK N kontaktide läbimist NULL

Sinu terminoloogia järgi NULL tekitatakse juba enne RVK-d, kui PEN lahutatakse neutraaliks (N) ja kaitsejuhiks (PE). Faasid ja N lastakse läbi RVK. PEN juht ei tohi kunagi katkeda, seepärast ei saa seda läbi RVK lasta. PEN-i katkemisest on siin ennegi õuduslugusid räägitud.

[A.R.]

Vs: PEN ja N

Sinu terminoloogia järgi NULL tekitatakse juba enne RVK-d, kui PEN lahutatakse neutraaliks (N) ja kaitsejuhiks (PE). Faasid ja N lastakse läbi RVK. PEN juht ei tohi kunagi katkeda, seepärast ei saa seda läbi RVK lasta. PEN-i katkemisest on siin ennegi õuduslugusid räägitud.

Minu arust on NULL see mis on SEESPOOL RVK sisemist N klemmi.
PEN oleks seal voolumõõtja kilbis, sisenevas kollarohelises ja RVK välimises N klemmis.
Kena, see rohekollane on sõrmejämedune 10A jaoks. Pe ja N koos.


Kui prohvid veavad maija sisse 4 juhet -faasid ja kollarohelise siis mis teha edasi?
Paberite moodi.

Kui panna vahele RVK siis leke maha selle rakendab.

Kui katkeb SEE rohekollane siis on sellise süsteemiga kõik faaside all.
Oli mingi (Itaalia?) standard kus kontrolliti "NULLi" potentsiaali ja selle tõusul maa suhtes
süsteem rakendus.

[Starfish]

Vs: PEN ja N

See oleks siis maapotensiaali ja neutraali potensiaali võrdlemine ?

[A.R.]

Vs: PEN ja N

See oleks siis maapotensiaali ja neutraali potensiaali võrdlemine ?

Jah. Kõrgoomiline võrdlus ja teatud pingest rakenduv nt seesama RVK.

[vanemleitnant]

Vs: PEN ja N

Kõrgoomiline võrdlus ja teatud pingest rakenduv nt seesama RVK.

Mis hirmud või põhjus on mitte usaldada meil kasutatavaid kaitseviise (toite kiire väljalülitamine, potentsiaaliühtlustus, rikkevoolukaitse)?

[A.R.]

Vs: PEN ja N

Tahaks teha NII NAGU PEAB.
Siiani olen näinud sisenemas 5 juhet. Kena.
Kohaliku maanduse juures said neist 2 kokku.

Nüüd on PROHVIDE-l toodud sisse 4 juhet.
Nagu vanasti.
Mis edasi?

Ei tahaks et sellest probleem kerkiks.
Sealt maanduse juurest tuleb ju ÜKS juhe, mis võib katkeda.
Aga ka kaks soont kaablis võivad katkeda, seega vahe pole eriti suur.
Kas see erinevus võib olla probleemiks?

[Arvi]

Vs: PEN ja N

Samahästi võivad katkeda kasvõi 38 soont. Mõnda asja lihtsalt peab usaldama, tuginedes inimkonna läbikäidud parimale praktikale ja kogemustele. Sa võid ju mistahes olukorras välja mõelda miski poolulmelise stsenaariumi, mille tagajärjel toimub lokaalne katastroof. Ja kui uskuda teooriat et "kui millegi toimumise tõenäosus on 1 miljonist, siis see toimub 100%-liselt", siis ilmselt inimkond tervikuna sellest pisiasjast end segada ei lase ja jätkab oma eksistentsi, tõdedes et "näe, lihtsalt ei vedanud....."

[M.L]

Vs: PEN ja N

teemaväline

... Ja kui uskuda teooriat et "kui millegi toimumise tõenäosus on 1 miljonist, siis see toimub 100%-liselt" ...

Siis see sündmus ka 100% toimub tõenäosusega 1/10⁶, aga me ei tea, millal see juhtub (kuigi ka seda saab teatud sündmuste puhul teoreetiliselt mingi tõenäosusega ennustada). Kui öelda, et mõni asi on 100% kindel, siis tuleb arvestada riskiga (kasvõi üks miljondik ), et me võime tegelikult eksida.

[dumb_user]

Vs: PEN ja N

Tore on näha, et ka siin on tegelased, kes ei usalda isega enda tehtud tööd. Ehitusfoorumis oli sama teema ja ka seal ei jõutud ära imestada, et mis imemoodi need kaablid muudkui katkevad.

[A.R.]

PEN ja N

Tõenäosusteooria on tore ja saame arvutada välja kõik tõenäosused.
Kui suur võiks olla tõenäosus et keegi oskab öelda kas 4 sisendjuhet on
aktsepteeritav või mitte Elektriinspektsiooni jaoks.

Kui ka üks miljonist siis võiks ju üks Inimene vastata, inimlikult.
Isegi rohkem, lausa 1,3 inimest.
Vaatame, ootame - saame teada.
***
Panna kaks 6 sendist zenerit kontrollima kas kogu süsteem töötab nagu peab
on muidugi liiga kallis lõbu. (See oleks Nulli pingestumise teema lahendus)
Aga mõelda selliste elektrooniliste lahenduste üle on nii tobe et on lausa lõbus.

Tore on näha, et ka siin on tegelased, kes ei usalda isega enda tehtud tööd. Ehitusfoorumis oli sama teema ja ka seal ei jõutud ära imestada, et mis imemoodi need kaablid muudkui katkevad.

Isiklikult olen sellise katkemise üle elanud 1983. a kui Füüsika Instituudi kaabel tänava kaevamisel purustati.
Kuna inimesed jäid lifti kinni siis omandasime kiirkorras nende kättesaamise oskuse.
Oskate lifti korrusele toimetada ja väljaspoolt lifti ust avada kui nupp ei tööta?
ca 20 füüsikul kulus selleks ligi pool tundi. Aga ära tegime.

Kui tahad näha terastorus olnud katkenud juhtme otsa siis mul on selline suvilas olemas.
(Juhus 2)

Katkemiste koha pealt on sobiv ka see foorum.
Mitu ühenduse katkemise juhtu siin nädalas ette tuleb?

Mitu katkenud ühendust tuleb ühe tormiga?

[vanemleitnant]

Vs: PEN ja N

kas 4 sisendjuhet on aktsepteeritav või mitte Elektriinspektsiooni jaoks

Meil kasutatav juhistikusüsteem TN-C-S ongi selline, et ülekandeliinid on 4-juhtmelised, kus on ühendatud kaitse- ja neutraaljuht PEN. See lahutatakse tarbijate sisestustel neutraaliks N ja kaitsejuhiks PE. Viimane ühendatakse tavaliselt ka kordusmaandusega.

[A.R.]

Vs: PEN ja N

Jah.
Ja nüüd sinna L1, L2, L2 ja N järele läheb RVK.
Ja ühe traadi ühte otsa nimetatakse N ja teist otsa PE. kena.

Kui nüüd seda PE traati ei ole sisse veetud mis siis teha?
Kas sellest kerkib probleem vastuvõtul-kontrollil?

Selline tobe küsimus.