Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

PEN ja N

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: PEN ja N

    Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
    Kui nüüd seda PE traati ei ole sisse veetud mis siis teha? Kas sellest kerkib probleem vastuvõtul-kontrollil?
    Tekib kindlasti probleem. Ja kui sa räägid juba vastuvõtust-kontrollist st. nõuetekohasuse tunnistusest, siis on vaja lisaks PEN lahutusele ja kordusmaandusele veel nii mõndagi.

    Comment


      #17
      Vs: PEN ja N

      Esmalt postitatud vanemleitnant poolt Vaata postitust
      on vaja lisaks PEN lahutusele ja kordusmaandusele veel nii mõndagi.
      Kelle probleem see on?
      Kas kaabli vedanud, kilbi paigaldanud ja maanduse ehitanud firma või
      sisendil ühendaja probleem?
      Tõenäoliselt läheb "vastuvõtt" nagu tavaliselt aga huvitav on ikkagi teada.

      Comment


        #18
        Vs: PEN ja N

        Vanades ehitustes ju nii asi käibki. Kui PE pole mööda maja laiali veetud siis PEN tuleb kilpi ja edasi jookseb N. Mingu siis läbi rikke või mitte.
        Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

        Comment


          #19
          Vs: PEN ja N

          Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
          ...Kui nüüd seda PE traati ei ole sisse veetud mis siis teha?
          Kas sellest kerkib probleem vastuvõtul-kontrollil?..
          Seda ei tea kunagi, mis kellegil peas mõlgub ja mis keski millegist arvab.
          Ikka nii, nagu tuleks "alajaamast" (postiotsast, või jaotuskilbist) ning kaabel peab ka vastama samadele parameetritele nagu sisendkaabel ikka. Kui on 4 soont, siis ongi 3 faasi ja KoRo-PEN ning N-i pole. See, et PEN vahepeal miskist eelmistest kilpidest ka maandatud, on ainult tervislik.
          Nagu eelnevalt öeldi, siis peab see PEN ja hiljem PE olema katkematu ahel kogu ulatuses. Ja kui sellest eelmisest kilbist "rubilnik" välja lülitatakse, lülitatakse välja see konkreetne kilp ja ka kõik väljuvad kaablid kaasa arvatult (olgu nende otsas lisakilbid või mistahes), sama asi ka järgnevate kilpidega. Iga liini ette käib muidugi nõuetekohane liinikaitse jne-jne.
          Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

          Comment


            #20
            Vs: PEN ja N

            Lugemist.



            Veel lugemist.
            Keegi pole targemaks muutunud sellest, et mind lolliks peab.

            Comment


              #21
              Vs: PEN ja N

              Selle PEN ja N valguses; huvitav, et kas tulevikus, kui tahad üldse eesti keeles suhelda, hakkabki nii olema: IT juht (ja siis lisad lausesse "informaatika mõistes" või "TTÜ mõistes" jne), juht (lisad "liiklusseaduse", "TTÜ", "äriseadustiku mõistes" jne); juhistik (täpsustad: "õigekeelsussõnaraamatu järgi"). See meenutab eilset telesaadet planeet Pluutost, kus üks maailma kuulsamaid astronoome suurel kongressil karjus, et kui midagi normaalset ei tule, siis hakatakse kõiki pidama idiootideks.
              Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

              Comment


                #22
                Vs: PEN ja N

                Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                Kelle probleem see on?
                PEN lahutust ei tehta tavaliselt Elektrilevi liitumiskilbis vaid maja kilbis, st. liitumiskilbist, kus on arvesti ja peakaitse tuleb majja ikka 4-sooneline kaabel. Majakilbis tehakse kordusmaandus ja lahutatakse PEN. See on juba liituja mure.

                Comment


                  #23
                  Vs: PEN ja N

                  Esmalt postitatud vanemleitnant poolt Vaata postitust
                  PEN lahutust ei tehta tavaliselt Elektrilevi liitumiskilbis vaid maja kilbis, st. liitumiskilbist, kus on arvesti ja peakaitse tuleb majja ikka 4-sooneline kaabel. Majakilbis tehakse kordusmaandus ja lahutatakse PEN. See on juba liituja mure.
                  5x10m suvila otsas on sissesõidutee lõpp.

                  Liitumiskilp ja elektrilevi maandus on teisel pool teed, nii 3-6 m eemal.
                  4 soont, a 75 mm2, tuleb tee alt läbi ja nüüd ehitame siia tee äärde uue kordusmaa.

                  5 oomi, et 10A ei annaks pinget üle 50 V. Liivakivi sisse?

                  Kunagi oli Füüsika instituudi maandus ka 5 oomi. Paberil oli nii kirjas.
                  Ungarlased ei saanud seetõttu loobuda arvuti garantiist. Olid väga pahased.

                  Oma maandus on ilus ja arukas idee.
                  Aga kas NULLI potentsiaali kontrolli ja RVK-d lubatakse kasutada?

                  Elati ju ilma selle kaitseta pikka aega aga samas on see ka huvitav probleem.

                  Comment


                    #24
                    Vs: PEN ja N

                    Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                    4 soont, a 75 mm2 ... 5 oomi, et 10A ei annaks pinget üle 50 V ... kas NULLI potentsiaali kontrolli ja RVK-d lubatakse kasutada
                    1. 75mm2 ristlõiget ei tea olevat, on küll 70 ja järgmine on 95, aga milleks nii jäme kaabel? 16 alumiinium on küll, või 10mm2 vask.
                    2. 5 oomist maandust ei ole vaja ega mõtet ehitada, kaitse tagatakse toite kiire väljalülitamisega.
                    3. Nulli potentsiaali kontrollimist keegi küll keelanud ei ole, aga milleks, kui on teised nö. lollikindlamad kaitseviisid kasutusel.

                    Comment


                      #25
                      Vs: PEN ja N

                      Esmalt postitatud vanemleitnant poolt Vaata postitust
                      1. 75mm2 ristlõiget ei tea olevat, on küll 70 ja järgmine on 95, aga milleks nii jäme kaabel? 16 alumiinium on küll, või 10mm2 vask.
                      Hindasin silmajärgi et see paljusooneline alumiinium oli ca 1 cm diam.
                      Miks nad seda kasutasid ei tea aga see oli majas otsaga sees.
                      2. 5 oomist maandust ei ole vaja ega mõtet ehitada, kaitse tagatakse toite kiire väljalülitamisega.
                      Vast oleks õigem öelda et ega ei ehita kah niilihtsalt.
                      Aga seda arvutust soovitavad targad raamatud.

                      Veel küsimus - mis põhjustab kaitse kiire väljalülitamise? Kas kontaktor, mis on faasi-nulli vahel rakendunud ning neist ühe kadumisel avab kontaktid. Nii lollilt võib muidugi küsida ainult täielik võhik või elektroonik aga ikkagi.
                      3. Nulli potentsiaali kontrollimist keegi küll keelanud ei ole, aga milleks, kui on teised nö. lollikindlamad kaitseviisid kasutusel.
                      Mis neist mittelollidest kaitseb korpuste pingestumise juhul?
                      Põhjuseks nt liinile langenud puu, mis purustas selle NULLI aga jättis terveks faasid.

                      Comment


                        #26
                        Vs: PEN ja N

                        TN-S juhistiku puhul kujutab kereühendus endast 1-faasilist lühist. Kaitse kiire väljalülitumise põhjustab piisav lühisvool. B tunnusjoonega kaitselüliti lülitub välja 0,4s jooksul, kui vool on vähemalt 5-kordne tema nimivool.
                        Selle vastu, kui 4-juhtmelise toiteliini NULL katki ja faasid terved ei ole head kaitset. Kuid see on siiski küllalt väikese tõenäosusega rike ja järjest väiksemaks jääb, kuna kasutatakse maa- ja õhukaableid.

                        Comment


                          #27
                          Vs: PEN ja N

                          Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                          ..Veel küsimus - mis põhjustab kaitse kiire väljalülitamise?..
                          Mis neist mittelollidest kaitseb korpuste pingestumise juhul?
                          Põhjuseks nt liinile langenud puu, mis purustas selle NULLI aga jättis terveks faasid.
                          Nipiga küsimused sul..
                          Kiireima väljalülitamise põhjustab ettenähtud maksimaalparameetrite ületamine, vastavale kaitsmetüübile etteantud andmete järgi (mitte lühisvool).
                          Korpust kaitseb väljaehitatud abimaandus mis on ühendatud vastavat tüüpi kaitsmega sisendkilbis või on toodud abimaandus eraldi latile ja lekkevoolukaitsme väljuva N juhtme ning abimaanduslati vahele on ühendatud vastav varistorplokk.
                          Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

                          Comment


                            #28
                            Vs: PEN ja N

                            Kui teha sellised väikesed muudatused

                            kas siis see süsteem võiks töötada?

                            Seal koormuste ees on muidugi ka kaitsed ja zenerid on kuskil ca 20V.

                            Selline kilp on monteeritud aga katsetada, nagu teeks üks õige füüsik, ei saa.
                            Pole seal veel seda 230 V tulemas.
                            ***
                            Küsimus. Miks nii ei saa?

                            Comment


                              #29
                              Vs: PEN ja N

                              Ja miks ei peaks saama, ikka saab. Kui PEN katkeb, siis RVK rakendub ja lambikesed kustuvad. Juhul muidugi kui koormus täiesti sümmeetriline pole ja PEN juhis ikka pinge tekib. Tavaliselt tekib.

                              Comment

                              Working...
                              X