Sagedusmuundur vahele

[jenkki]

Tere, küsimus: Kas on võimalik ühendada sagedusmuundur mitte otse elektri mootoriga, vaid oleks vahel ka nupplüliti kontaktoriga? Tegemist siis lintsaeraamiga, mida juhiks nupplülitiga. Edaspidi liiguks läbi sagedusmuunduri ja saaks kiirust reguleerida, tagasi liiguks ilma sagedusmuundurita, üks ja kindel püsiv kiirus (edaspidi:sagedusmuundur-kontaktor nupplülitiga-mootor/ tagasi:kontaktor nupplülitiga-mootor).

[Wedru]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Kas sagedusmuundurit ple lihtsam juhtida. Võimaldab ju reverseerida.

[klm]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Võid ju teha edasi / tagasi kiiruste reguleerimiseks kahe potekaga süsteemi - koos reverseerimis sisendisse pinge andmisega komuteerid ka kiiruste potekaid.
Kui tagasiliikumisel ainult täiskiirust vaja, annad analoog sisendisse lihtsalt 10 V (või 20 mA).
Põhimõtteliselt saad tagasiliikumise veel kiiremaks ja reversi käivitusvoolud väiksemaks.
Mõned mootorid töötavad ka 100 Hz juures päris hästi, samas kui teised suurt üle 60 Hz ei jookse.
10 kilooomisele kiiruse potekale lisad 5 kilooomise eeltakisti, millega võimaldad väljundit ainult osaliselt reguleerida (0...50 Hz) maksimumsageduseks programmeerid 75 Hz

[vasaraonu]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Tere, küsimus: Kas on võimalik ühendada sagedusmuundur mitte otse elektri mootoriga, vaid oleks vahel ka nupplüliti kontaktoriga? Tegemist siis lintsaeraamiga, mida juhiks nupplülitiga. Edaspidi liiguks läbi sagedusmuunduri ja saaks kiirust reguleerida, tagasi liiguks ilma sagedusmuundurita, üks ja kindel püsiv kiirus (edaspidi:sagedusmuundur-kontaktor nupplülitiga-mootor/ tagasi:kontaktor nupplülitiga-mootor).

Kas see "edaspidi-tagaspidi" käib mootori pöörlemissuuna kohta? Kui mootori ja SM vahel on veel mingi lüliti, siis võib see olla ainult ohutuse tagamiseks vajalik avariiseiskamise lüliti. SM kontrollib mootorit ja kui leiab, et midagi on valesti, siis SM seiskub vastava häireteatega. Kuid kogu see lülitamise funktsionaalsus peaks olema lahendatav SM programmiliste vahenditega. RTFM.

[A.R.]

Vs: Sagedusmuundur vahele

edaspidi:sagedusmuundur-kontaktor nupplülitiga-mootor/
tagasi:kontaktor nupplülitiga-mootor.

Kui seal oleks KAKS kontaktorit, mis koos ei saa sees olla (üks väljas lubab toita teist)
ja üks edasi-, üks tagasi- ning 1-2 stoppnuppu.
siis saaks täpselt nii teha.
Kui JUST NII see seade käima peab.
_____
Kunagi ühes "saekeskuses" oli juhtimine tehtud üle arvuti.
Niikui üks suurem mootor käivitus, oli kõik segamini.
UPS ka ei aidanud. Lõpuks kuidagi ikka sai käima.

[erku]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Tere, küsimus: Kas on võimalik ühendada sagedusmuundur mitte otse elektri mootoriga, vaid oleks vahel ka nupplüliti kontaktoriga? Tegemist siis lintsaeraamiga, mida juhiks nupplülitiga. Edaspidi liiguks läbi sagedusmuunduri ja saaks kiirust reguleerida, tagasi liiguks ilma sagedusmuundurita, üks ja kindel püsiv kiirus (edaspidi:sagedusmuundur-kontaktor nupplülitiga-mootor/ tagasi:kontaktor nupplülitiga-mootor).

Sellel pole mitte mingisugust mõtet ja nii ei teostata ka kunagi sellisele vajadusele lahendit.
Kõik tavarakendustesse mõeldud sagedusmuundurid võimaldavad pöörlemissuuna muutust edasi ja tagasi suunal (FW / RW).
Kõik tavarakendustesse mõeldud inverterid omavad AI1 sujuva reguleerimise võimalust ja lisaks sellele I/O sisendeid, millel võimalik määrata ise igale sisendile kindlat sagedust.
Kõigepealt tuleb lugeda inverteri kasutusjuhendit ja tehasemanuali ning kui aru ei saa, tuleb teostus lasta teha inimesel, kes teab, oskab, on pädev ja omab kogemusi.

Turul on saadaval sadades erinevates variatsioonides nuppe ja lüliteid nii suuruse, värvi kui omaduste poolest; arvan et vaid maitse ja fantaasia võib mõned piirid ette tuua, mitte tehniline pool inverteri juhtimises.

Hoopis tähtsam on, et sellelsamal inverteril oleks ees lekke/rikkevoolukaitse ja käiviti, mis ühendatud Start/Stop nupu ja kindlalt ka Avariistopp lülitiga (sest IE/IEC seadus, hea tava ja inimeste kümnete aastased kogemused ütlevad, et avariistopp peab eemaldama ajami peatoite ohu korral mille võib esile kutsuda ka kaasa arvatult viga ajami elektroonilises ahelas (antud juhul siis inverteri sisemine juhtimissüsteem) jne.)

Kõik inverteri tootjad soovitavad "reaktorit/filtrit" ette iverterile või on see lausa tehnilises dokumentatsioonis nõutav või on see juba integreeritud inverteriga jne.

Vahepeal on üle 30 aasta olnud tehnilist revolutiooni ajast, mil selline ülalkirjeldatud rats võibolla et oleks olnud aktuaalne; tänasel päeval enam kindlasti mitte.

[klm]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Kui mootori käitab suure inertsmassiga objekti, siis käivitiga ahelat katkestades jätkub pöörlev liikumine inertsi tõttu päris kaua.
Sagedust vähendades jääb ajam päris ruttu seisma.
Kui pidurdamine ja reverseerimine toimub päris tihti, tuleks kasutada inverterile täiendavalt lisatavat pidurdustakistit, siis saab eralduv võimsus seal hajuda, mitte ei kuumuta mootorit või inverterit. Kui just regeneratiiv oskustega inverterit ei kasutata, milles aga kahtlen.
Eraldi kas enne või peale inverterit käivitit olen näinud peamiselt 10...15 a ja vanemates seadmetes. Usun, et tänapäevaste sagedusmuundurite töökindlus ületab käiviti töökindlust.
Käiviti nüüd küll kaitselahutust ei taga, selleks on teised lülitid.

[erku]

Vs: Sagedusmuundur vahele

.. Käiviti nüüd küll kaitselahutust ei taga, selleks on teised lülitid.

Ehk nimetad siis juba ära ka, mis nimelt tagab sellisel masinal kaitselahutuse avariiolukorral.

[klm]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Ehk nimetad siis juba ära ka, mis nimelt tagab sellisel masinal kaitselahutuse avariiolukorral.

näiteks annab Google esimeseks vasteks selle : http://elektrik.pri.ee/modules/newbb...d=842&forum=16

[erku]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Me räägime siin teemas masinaehitusest, mitte eramu toiteahelatest. Masinaehitus standardid, reeglistik ja komponendid on täiesti erinev maailm.
Teema algas lintsae-raamist. Kahjuks pole teada selle raami suurust ja otstarvet. Eeldame, et tegemist keskmise suurusega ja tööstusliku seadmega, siis:
Avariistopp, mis peab asetsema operaatorpaneelil ja peab käivitama lahutusahela näeb välja selline:

http://www.elfadistrelec.ee/search?q=emergency+stop+button&page=1&pageSize=100

Avarii- ja peatoite lülitid, mis võivad asetseda ka suurematel masinatel mitte operaatori teeninduspiirkonnas (näiteks teisel pool seadet peakilbil või toitekilbil) näevad välja sellised:

https://www.elfa.se/en/automation/switching-metering-counting-monitoring-command-signalling-devices/cam-type-switches/cam-type-switch/master-and-emergency-stop-switches/c/cat-DC-48595

Ohutus relee- ja lülitusajamid näevad välja sellised:

http://www.elfadistrelec.ee/et/automaatika/luelitid-arvestid-seireseadmed-juhtseadmed-indikaatorid/ohutuskomponendid/ohuluelitusseadmed/c/cat-DC-58359?q=*&filter_Category3=Ohutuskomponendid&filter_Category4=Ohulülitusseadmed

Aga, kuna hind on erinevatel avarii-lülitusahelatel väga soolane, siis kasutatakse tihti arendajate poolt pea-lülitusahelas väiksemat turvareleed ja lülitusahelas käivitit või toite lülitusreleed , mille valmistajatehase poolt etteantud elektrilised ja füüsikalised omadused vastavad antud ahelatele kehtestatud normidele. Ehk, lahutuskiirus, lahutusvõime kV-des, ja teised omadused on antud kindlasse keskkonda sobilikud.
Näiteks nüansidest:
Avariistopi lüliti deaktiveerimisel ei tohi seade taaskäivituda automaatselt, ka mitte üksik väljalülitatud jõuahel, selleks peab olema ahelas Start nupp, kus operaator kinnitab Start käsuga süsteemi taaskäivituse või käivituse...

Kui teema algataja on huvitatud antud teema arendamisest, siis kindlasti tuleb ka masina mark, pildid, olemasolev elektriskeem jne. Siis saab sel teemal arendada diskussiooni..

[klm]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Me räägime siin teemas masinaehitusest, mitte eramu toiteahelatest. Masinaehitus standardid, reeglistik ja komponendid on täiesti erinev maailm.
Teema algas lintsae-raamist. Kahjuks pole teada selle raami suurust ja otstarvet. Eeldame, et tegemist keskmise suurusega ja tööstusliku seadmega, siis:
Avariistopp, mis peab asetsema operaatorpaneelil ja peab käivitama lahutusahela näeb välja selline:

http://www.elfadistrelec.ee/search?q=emergency+stop+button&page=1&pageSize=100

Avarii- ja peatoite lülitid, mis võivad asetseda ka suurematel masinatel mitte operaatori teeninduspiirkonnas (näiteks teisel pool seadet peakilbil või toitekilbil) näevad välja sellised:

https://www.elfa.se/en/automation/switching-metering-counting-monitoring-command-signalling-devices/cam-type-switches/cam-type-switch/master-and-emergency-stop-switches/c/cat-DC-48595

Ohutus relee- ja lülitusajamid näevad välja sellised:

http://www.elfadistrelec.ee/et/automaatika/luelitid-arvestid-seireseadmed-juhtseadmed-indikaatorid/ohutuskomponendid/ohuluelitusseadmed/c/cat-DC-58359?q=*&filter_Category3=Ohutuskomponendid&filter_Category4=Ohulülitusseadmed

Aga, kuna hind on erinevatel avarii-lülitusahelatel väga soolane, siis kasutatakse tihti arendajate poolt pea-lülitusahelas väiksemat turvareleed ja lülitusahelas käivitit või toite lülitusreleed , mille valmistajatehase poolt etteantud elektrilised ja füüsikalised omadused vastavad antud ahelatele kehtestatud normidele. Ehk, lahutuskiirus, lahutusvõime kV-des, ja teised omadused on antud kindlasse keskkonda sobilikud.
Näiteks nüansidest:
Avariistopi lüliti deaktiveerimisel ei tohi seade taaskäivituda automaatselt, ka mitte üksik väljalülitatud jõuahel, selleks peab olema ahelas Start nupp, kus operaator kinnitab Start käsuga süsteemi taaskäivituse või käivituse...

Kui teema algataja on huvitatud antud teema arendamisest, siis kindlasti tuleb ka masina mark, pildid, olemasolev elektriskeem jne. Siis saab sel teemal arendada diskussiooni..

Täitsa nõus, oled asjast õieti aru saanud
Aga ega saa ju "seenekesega" otse mootori jõuahelaid lülita, ikka läbi safety relee ning jõu või juhtimisahelate kaudu.
Olen lihtsalt näinud kuidas läbi "seenekese" lülitati välja ka Solbrake 'e toide, ning avariistoppi vajutades pöörles höövli rootor veel poolteist minutid, samas kui tööstopiga jäi rootor seisma sekundite jooksul.

[jenkki]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Tegemist siis oma ehitatud lintsaeraamiga, mis siiamaani pärishästi toiminud. Nüüd tahaks aga natuke täiendada ja elektriliselt liikuma panna. Juhtimiseks on 0,75 kw elektrimootor mille otsas reduktor. Reduktor tõmbab juba niipalju pöördeid maha, et saeraami tagasi liikumiseks ongi ainult mootori sisse ja välja lülitamine. Kui aga saeraam edaspidi liikuma panna oleks vaja mootori pöördeid reguleerida ja vähendada, et saagimise hetkel raam aeglasemalt liiguks. Mootori juhtimine oleks hea ühe lülitiga, liigutad lihtsalt hooba edasi ja tagasi. Nüüd on aga vaja edaspidi liikumiseks ka mingi sagedusmuundur vahele panna, et pöördeid timmida, vastavalt palgi jämedusele.

[klm]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Oskad sa sagudusmuunduri margi öelda?
Siis võin (või teeb seda äkki keegi teine kaasfoorumlane) täpsema skeemi ja settingud postitada, kui muundur tuttav on.

[jenkki]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Oskad sa sagudusmuunduri margi öelda?
Siis võin (või teeb seda äkki keegi teine kaasfoorumlane) täpsema skeemi ja settingud postitada, kui muundur tuttav on.

Sagedusmuundurit veel ei ole. Teema eesmärgiks oli küsida, et kas saaks ühendada sagedusmuundur+magnetkäiviti+mootor. Suuremate nuppudega oleks parem juhtida, mitte ei pea väikseid nuppe taga ajama.

[kirilind]

Vs: Sagedusmuundur vahele

Olen näinud sellist lintsaagi millel oli selline väike kangike.Kangil oli fikseeritud kesk asend ja saeraami kelk seisis selles asendis,kui kangi liigutasid ettpoole, liikus ka lindi raam edasi.Mida rohkem ettepoole lükata seda kiiremini liikus.Kangi tagasi tõmbamisel oli vahepeal keskasend ja kui sellest asendist tahapoole liigutasid liikus ka lindi raam tahapoole kangi asendist sõltuva kiirusega.Kusjuures suuna muutust enne ei toimunud kui mootor oli seiskunud vahepeal.Boonuseks oli saeraamil peal ka tabloo mis näitas lindi raami liikumise kiirust.