Türistorjuhtimisega traatkeevitus

[Wiki432]

Eesti vabariigi alul oli Võrus tegevad mitu gruppi, kes ehitasid üpris hästi keevitavaid aparaate. Üks selline sattus ka mu sõbrale. Aparaat on valmistatud üpris kultuurselt ja keevitus oli kvaliteetne. Ühel heal momendil hakkas sõber kurtma, et aparaat jukerdab. Proovisin - õige jutt. Pudrutab ja justkui voolu tuleb puudu. Sai üle kontrollitud Narva poolt sissetulev elekter ja otsitud mingit sisemist kontaktipuudust, aga viga ei leidnud. Nüüd said üle kontrollitud ka türistorid - töötavad. Kokkupanekul pudenes ühe türistori tüürelektroodi juhe juhtploki küljest lahti. See sai tagasi joodetud (kindlasti õigesse kohta) ja aparaat hakkas tööle. Ju see juhe oligi rikke põhjustaja olles katkestuses, ega ei kukkund varem pihku. Kuigi kahtlus jäi, et justkui ennem oli voolu rohḱem. Olen ka ise 10 mm raudplaate sellega 1,2 mm traadiga kokku lasknud ja seega on umbestäpselt meeles, milleks aparaat võimeline on/oli.

Asja skeem:

Türistore kasutatakse on/off lülititena, voolutugevust reguleeritakse primaarmähise väljavõtteid ümberlülitades. Jõudioodid/türistorid on 150 amprised, juhtelektroodile viivad dioodid olid (vist?) D226 tüüpi. RL1 Sulgub päästikule vajutades, L2 ei ole lihtsalt pool, vaid Vaz-klassikutelt pärit gaasi kummuteeriv klapp. Takistus klapil on umbes 30 oomi, aga töös lisandub ka mingi induktiivtakistus, mida ma ei oska hinnata. Kuidas antud skeemiga türistorid üldse avanevad, sellest aru ma ei saa, aga toimib!
Minu probleem: kuidas/mil viisil hinnata/välja mõõta, kas türistorid on maksimaalselt avatud? Sest mingi kahtlus närib hinges, et ei ole. Mõõtsin testriga nii keevituse kui tühijooksu ajal erinevaid pingeid, kuid siin on niipalju uitvoolusid, et ükski tulem ei tundu tõene.

[a1]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

said üle kontrollitud ka türistorid

Kas dioodid on ka kõik kontrollitud?
Peaks mähistele tekitama šundid, et hinnata voolude võrdsust.

[Wiki432]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

Jajah dioodid on muidugi ka kontrollitud. See tundus nii elementaarne, et ei taibanud lisadagi.
Šunt. Oli idee, et keevituse kaarleegi asemele panna mingi koormustakisti. Leek tekitab nii hüpliku voolu-pinge, et eri punktide vaheline pinge mõõtmine ei vii kuhugi. Asi seisab ainult sellise koormuse väljamõtlemise taga, mis kannataks kümmekond minutit ca 100A välja ilma süttimata. Tegelikult tekkis praegu mõte, et sellisel juhul saaks ju ostilloskoobiga väljuvat pinget vaadata. Osa poolperioodist mitteläbilaskev türistor peaks mingi anomaalia alalispinges tekitama ju.

[a1]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

Kunagi ühe eksperimendi käigus riputasin käppade vahele 4x2 esilaterna pirni. Ca 10A. Parema tulemuse saaks mingi küttekeha veeämbrisse uputamisega. Ehk näeb vigase alalduse ära ka väiksema koormuse juures?

[Wiki432]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

Jah, okei. 55w pirn jõuaks ära kulutada miskit 4,5 amprit. Kümme tükki 45 amprit. Tõenäoliselt ostsilloskoobi eksperimendiks jätkuks. Karta on ainult, et 12 v pirn ei kesta kuigi kaua. Ega ma tegelikult ei mõõtnud ka, milline väljundpinge esimeses vooluastmes käpale antakse, aga tõenäoliselt 16-17 v. Kütteelemendi suhtes tuleb pead murda. 220v elemendid nii väikese pingega eriti vist ei tohiks tarbida. Aga mõtteainet on, muidugi.
Kuskil kultuurikihtide sügavuses peab olema mingi vana elektroodkeevituse eeltakisti või vähemalt olen arvanud, et see on see detail. Antud jupi otsimine võib (tegelikult juba ongi võtnud) väga pikka aega võtta. Kultuurikiht on paks ja ei paista läbi.

[a1]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

Ühefaasilisel oli pinge ca 50V, neli pirni jadas, 2 jada paralleelselt. Igas pirnis töötas 1 niit, teine oli juba tava eksplutatsioonis kustunud.

[Svago]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

Türistoride kontrolliks ossiga piisab ca 1A...2A voolust. Vastavalt väljundpingele otsid koormuse.

[Wiki432]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

Eks tegelen asjaga, üks veneaegne ostsillograaf on olemas, aga sellel tuleb enne töölepanekut kõiki nuppe seitsekümmend korda läbi klõpsutada, siis hakkab tööle. Tegelikult täiesti peaaegu uus asi, aga aastaid seisnud ja lülitid oksüdeerunud. Kõik elektrolüütkondekad vahetasin uute vastu välja ja nii ta pool aastat tagasi seisma jäi. Aga see selleks.
Äkki on veel kellegi mõni hea vihje, kuidas olla kindel, et türistorid on kindlalt lahti? Selle mõttes, et milline peaks olema juhtelektroodi pinge anoodi ja katoodi suhtes. Või nii ei saa?

Edit: Vabandust, kodanik Svago oli jõudnud vahepeal postitada. Kas nii: annan vooluahelale mingi koormuse ja hakkan muutma tüürelektroodile mineva voolu ballasti, ise jälgides väljundpinget? Loogiline. Kui väikeks võib minna see takistus, või õigemini, kui suureks tohib juhtelektroodi voolu lasta? Hetkel on veel isegi nii, et kõigi kolme türistori peale on üks koormustakisti, kas tegelikult peaks neil eraldi takistid olema. Üleüldse võrreldes skeeme, mis ma mujalt netist olen leidnud, ei ole mitte kellelgi sellist, kus juhtelektroodi avamisvool oleks võetud sildalaldi plussilt. Näpuga skeemil voolu taga ajades ei saanud mina küll aru, kuidas need türistorid üldse suvatsevad lahti minna.

[A.S.]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

Ampertange pole, et ükshaaval türistoridest läbiminevat voolu mõõta?

[Wiki432]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

Ampertangid saaks hankida, ainult et kahtlen, kas neist kasu on. Nad võivad ka kõik kolm osaliselt kinni olla. Selles mõttes, et mõõdan küll, aga mida selle teadmisega peale hakata, et tulem on näiteks 40A kõigil võrdselt. Lisaks on kõik suht kompaktselt kokku pakitud ja kõrvalt võib häireid anda. Igatahes on nõuanne salvestatud ja arutlemisel.

[A.S.]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

...aga mida selle teadmisega peale hakata, et tulem on näiteks 40A kõigil võrdselt.

Siis pole see ilmselt mitte ühe üksiku türistori probleem, vaid tüürahela ühise osa takistust võib olla kusagil suurem (oksüdeerunud kontakt vms.) ja ükski türistor korralikult ei avane.

[rainadov]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

Eks tegelen asjaga, üks veneaegne ostsillograaf on olemas, aga sellel tuleb enne töölepanekut kõiki nuppe seitsekümmend korda läbi klõpsutada, siis hakkab tööle. Tegelikult täiesti peaaegu uus asi, aga aastaid seisnud ja lülitid oksüdeerunud. Kõik elektrolüütkondekad vahetasin uute vastu välja ja nii ta pool aastat tagasi seisma jäi. Aga see selleks.
Äkki on veel kellegi mõni hea vihje, kuidas olla kindel, et türistorid on kindlalt lahti? Selle mõttes, et milline peaks olema juhtelektroodi pinge anoodi ja katoodi suhtes. Või nii ei saa?

Edit: Vabandust, kodanik Svago oli jõudnud vahepeal postitada. Kas nii: annan vooluahelale mingi koormuse ja hakkan muutma tüürelektroodile mineva voolu ballasti, ise jälgides väljundpinget? Loogiline. Kui väikeks võib minna see takistus, või õigemini, kui suureks tohib juhtelektroodi voolu lasta? Hetkel on veel isegi nii, et kõigi kolme türistori peale on üks koormustakisti, kas tegelikult peaks neil eraldi takistid olema. Üleüldse võrreldes skeeme, mis ma mujalt netist olen leidnud, ei ole mitte kellelgi sellist, kus juhtelektroodi avamisvool oleks võetud sildalaldi plussilt. Näpuga skeemil voolu taga ajades ei saanud mina küll aru, kuidas need türistorid üldse suvatsevad lahti minna.

; Ostsillograaf ongi sellisteks asjadeks mõeldud. Nagu iga teinegi mõõteriist peab ta olema mõõtmisteks usaldusväärne! Iseennast on kõige tobedam petta! Ka on soovitav enne selgeks teha, mis mida ja kuidas mõõdetavas traktis asjad (pinged, voolud jne.) muutuvad ja jubinad elektriliselt toimivad!

[Wiki432]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

;Ka on soovitav enne selgeks teha, mis mida ja kuidas mõõdetavas traktis asjad (pinged, voolud jne.) muutuvad ja jubinad elektriliselt toimivad!

Täpselt nii Selleks ma teema algatasingi, et mitte hakata jalgratast leiutama. Ehk siis antud situlatsioonis vigase süsteemi maketti ehitama ja sellelt vigu välja mõõtma. Siis võrrelda seda perfektse süsteemiga, mida mul vist nagu ei ole, ning vahe järgi mingeid järeldusi tegema.
Järsku on kellegi kogemused juba olemas ja raatsib neid jagada ka? Eks ma ise ka ikka ponnistan...

[rainadov]

Vs: Türistorjuhtimisega traadikeevitus

Täpselt nii Selleks ma teema algatasingi, et mitte hakata jalgratast leiutama. Ehk siis antud situlatsioonis vigase süsteemi maketti ehitama ja sellelt vigu välja mõõtma. Siis võrrelda seda perfektse süsteemiga, mida mul vist nagu ei ole, ning vahe järgi mingeid järeldusi tegema.
Järsku on kellegi kogemused juba olemas ja raatsib neid jagada ka? Eks ma ise ka ikka ponnistan...

; Türistor kijutab endast lülitatavat dioodi. Võid ka nii arutleda, et sel on Sul on 3 poolperiood alaldit, millised ajaliselt nihutatud, 3 iseseisvat ahelat= 3 turistorit. Lulita 2 neist välja,/anoodid või katoodid ja juhtelektroodi füüsiliselt lahti Jääb kolme rööbiti töötava lüliti asemele 1. Nii saad kõik ahelad ükshaaval üle mõõta! Kuna on seal olemas ka eraldustrafo (sama keevitustrafo oma mähistega. Loodetavasti korras ja ilma lühiskeerdudeta!!!), oled eraldatud ka galvaaniliselt elektrivõrgust. Seda soovitan füüsiliselt testriga kontrollida!Tavaliselt on ossi üks sisendi klemm massis, praktiliselt maa. Ei usu, et oleks mõistlik võrgu faas lasta otse ossi keresse! Suguvõsa saab istuda pika laua taha, mustade lintidega küünalde valguses, kui sitasti läheb! Galvaanilisest eraldatusest on siin foorumis jahvatatud küll ja veel! Ossi tehnilistes andmetes peab olema lubatud anda selle keevitustrafo väljundpinge! Keevituselektroodide vahele paned mingiks koormuseks küttekeha, kasvõi mingi vastava pingega hõõglampi järjestikku, mis kannatab ära ka keevitustrafo väljundpinget (näteks 5x12V=60V), aga on piisavalt suure takistusega, et ei tuleks keevitamiseks vajatavat voolu! Vaatad ja mõõdad pinget, mitte voolu! Keevituseks üldjuhul suuripingeid ei kasutata, see 60-70V peks olema "söödav" igale ossile. NB! Sa vaatad ju trafo tühijooksupingeid, s.o. ilma koormuseta praktiliselt. Nüüd vaatadki koormuse peal pinge muutumist ossiga! Nii teed seda igal faasil eraldi! Need peaksid olema ossi pildi järgi ühesugused! Tegelikuses on nad ajaliselt nihutatud 120 kraadi! Siin on kraadi mõõt ajaline! Peale iga faasi üksikut kontriolli, saad järjest ka türistoreid külge ühendada süsteemi. !! Täisperiood on 360 kraadi. Edasine on aritmeetika 50Hz ja 1 periood sekundis! Faaside pinged tulevad ajalises järjestuses vastavalt elektrijaama rootori pööretele! Türistore lülitatakse sisse vastavalt juhtskeemile antud käskudele ja see toimub sünkroonis võrgu sagedusega. Sellega reguleeritakse keevitusele minevate elektronide hulka. (voolu, võimsust, pinget) Need hetkemuutused toimuvad koguaeg! See oleks lühiselgitus (miitepõhjalik), mida oleks võinud ka ise lugeda internetist. Muudes küsimustes juba foorumi seltskond vastas piisava põhjalikusega ja heatahtlikult eelnevalt! Seal olid öeldud kõik võimalikud, esmalt kontrollimist vajavad põhjused! Ka türistorid vajavad kontrollimist. Kõigepealt pinge- ja ühendustevabalt hariliku testriga, siis alles ossiga! Jällegi internet aitab! Ära karda raamatuid lugeda!Ü Üldjuhul elus ei hakka keegi Sulle lusikaga teadmisi sisse toppima!

[Svago]

Vs: Türistorjuhtimisega traatkeevitus

CO2 keevitus ei vaja 60V..70V pinget. Tavaliselt on 20V..30V. Erinevalt dioodalaldist peab koormama üle türistori hoidevoolu.

http://kovka-eysk.ru/vybor-rezhimov-svarki-v-srede-uglek

http://electronics.stackexchange.com/questions/12453/if-a-standard-three-phase-400v-ac-connection-is-rectified-what-dc-voltage-comes