Näitude õigsus

[joffe]

Tere! On kaks testrit/multimeetrit ja nende näidud samades tingimustes on erinevad. On mingi võimalus kindlaks teha, missugune näit on õige? Aitäh!

[vanemleitnant]

Vs: Näitude õigsus.

Võta kolmas tester veel, siis need kaks näitu, mis kokku langevad on õiged.

[a1]

Vs: Näitude õigsus.

Aga milline on mõõteriista täpsus?
Neljakohalise näidu korral on üsna tõenäoliselt viimased kaks (või isegi kolm) kohta erinevad, sest need jäävad lubatud vea piiresse.

[A.S.]

Vs: Näitude õigsus.

Ja mida sa mõõdad? Kui vahelduvpinget (-voolu), siis õige on vast selle näit, millele True RMS on peale kirjutatud.

[A.R.]

Vs: Näitude õigsus.

On olemas sellised kontorid kus mõõteriistu kontrollitakse.
nt https://www.metrosert.ee/et/node/5862

[Shele]

Vs: Näitude õigsus.

Digitaalsed, eriti odavad on mõnede asjade mõõtmiseks kõlbmatud: nad võtavad jupikaupa proove(sample) ja muutuvate suuruste juures annab see hüplevaid tulemusi. Hea seieriga analoogriist on üle kõige, kuigi näiliselt ebatäpsem.

[murphy]

Vs: Näitude õigsus.

Ja fluke on on täica ok. See true RMS ei tähenda seal midagi peal, hiinlased löövad misiganes silte peale.

[Starfish]

Vs: Näitude õigsus.

Kui mõõta ideaalset, ok ideaalilähedast siinust siis pole vahet, kas on TrueRMS või mitte, oluline on see mitte-siinuselise vahelduv pinge/voolu mõõtmise jaoks.

Elektroonikaga nikerdaja võiks omada vähemalt kaks pinge referentsi, näiteks 5V, selle jaoks on spets kivid olemas.

[martinr112]

Vs: Näitude õigsus.

Küsimus on kui suur on erinevus. Kui on vähegi asjalik multimeeter, siis on temal olemas juhend, kus on kirjas lubatud veaprotsent. Kui mõlema multimeetri näidud veaprotsentide piires kattuvad on kõik korras.
Kui sellist juhendit ei ole kaasas olnud, siis on tegemist kollast värvi prügiga.

[rainadov]

Vs: Näitude õigsus.

Küsimus on kui suur on erinevus. Kui on vähegi asjalik multimeeter, siis on temal olemas juhend, kus on kirjas lubatud veaprotsent. Kui mõlema multimeetri näidud veaprotsentide piires kattuvad on kõik korras.
Kui sellist juhendit ei ole kaasas olnud, siis on tegemist kollast värvi prügiga.

; Testri värv ei oma üldse tähtsust! Nagu ka juhend, praegu saab selle kiiresti internetist tavaliselt. Korralik tester on see, mis on sobiva sisetakistusega, mida saab usaldada (see on inimese tunnetuslik küsimus), rahuldab oma täpsusega! Pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi, et kiisiu hiiri püüab!
Näide elust! Vaja oli mõõta masstoodangus seadmete tarbimisvoolu. See oli piisavalt väike. 7-9 mikroamprit. Sellise voolu mõõtmiseks harilikud "supiköögist" ostetud multimeetrid ei sobi! On ka kallid digitestrid, anult peale oma suure hinna, "söövad" nad ka patareisid niikui leiba! See pisike mõõdetav vool tuleb ju piisava täpsusega üles võimendada opvõimudega mõõteriistas! Samas korralik osutiga mikroampermeeter, 50 või ka 100 mikroamprine kilbimõõteriist, kõlbab täiesti. Pole mingit sisse-välja lülimist. Kümmetkonda patareid üldse ei vaja! Ka osutiga testri mõõteriist on tavaliselt nii tundlik! Seega sai sobiv kilbimõõteriist, juhtmed külge ja asi oligi kiiresti, kümnekonna euroga lahendatud. Polnud vaja kulutada paarituhandet jewrikut, et valideerida seadet, kas seadme voolutarbimine mahub etteantud piiridesse! või mitte? Vastus oli jah-ei, mitte isegi täpne numbite näit.

[rainadov]

Vs: Näitude õigsus.

Teine näide mõõteriistast. Jällegi masstoodangu testimisel. Seadmete automaatkontrollis oli "loomkatsete" läbiviimsel ka digitaalne ostsillograaf, mis mõõtis faasinihke tekitamist seadmes. Kuna elektrivõrgu sagedus on meil ajas siiski muutuv, algas mõõtmine ühel aja hetkel ja lõppes teisel. Tulemis oli ainult siis programmiliselt digiossis õige, kui ekraanile paigutus 1 täisperiood. Kui aga oss pidi vahetama laotuse diapasooni, tuligi faasinihke aeg vale! Jälle palju ebamäärast "praaki", sest seade, mida katsetati, ise oli OK = täiesti töökorras! Digiossile sai rööbiti ühendatud analoogoss ja see ei näidanud mingitki faasinihke muutust! Seepeale mina usaldan analoogossi rohkem, kui digiossi! Digiossiga oli ka teine juhus. Mõõdetavad seadmed läksid aegajalt võnkuma ja see kajastus ossi sagedusmõõtja lolliks minekus! Mitte sagedus polnud vale, vaid seadme lühiajaline (mõni poolperioodi) võnkumaminek seadme sisselulimisel oli vale, seda kõrgsageduslikku võnkumist poleks tohtinud olla! Digioss näitas numbreid, võnkumist ennast nii pikal perioodil ossi ekraanil praktiliselt ei kajastunudki! Tähelepanelikult ekraani vaadates, oli näha ainult lühiajaline väljalöök (pisikese amplituudiline vertikaalne kriipsuke) signaali juhuslikus osas. Ossi laotus sagedus oli programmiliselt paigas, seda muuta ei saanud! Seega testimise tulemuse pilt oli justkui korras! Jällegi, kes vastutab jah-ei tõe eest? Kas seade on praak või on korras? Tegelik põhjus oli selles, et tarnija oli osa, näpuotsa suuruseid drosseleid, valmistanud vale südamiku materjaliga! Võib rääkida, et nii pole eeskirjade ja lepingutega ette nähtud, aga aeg ei oota ja toodang peab tulema pidevalt ning ühtlaselt. Läkski kogu see drosselite partii Hiinasse tagasi, välja vahetamisele + tehase kulud ja ka praagi eest trahv!

[murphy]

Vs: Näitude õigsus.

Seepärast et keegi ei suvatsenud trigerit seadistada on digi oss praak. Päris hea väide. Ma ei oska lennukit juhtida seepärast on see prügi.
Su teise näite võrdlus. Äike lõi lauta, hobune sai surma lehm jäi ellu. Su loogika alusel on see hobune ikka kehv loom. Ja ka esimesest, äkki oleks pidanud manuali lugema ja oma 1Mhz analoog skoobiga võrdluse puhuks pidanud 1GSPS digi skoobil sisendi filtri menüüst sisse lülitama, siis oleks mitte ette nähtud müra likvideeritud. Pealegi see müra juba viitab sellele et viga oli mõõtmis lahenduses et see müra sinna sai.
Ükski elektroonika ei lähe ise lolliks, kõigel on põhjus. Põhjus tuleb välja selgitada ja fixida.
Kahetsusväärne lugu et inimene kes nimetab digi skoopi sitaks, sest ei oska seda kasutada, lasti testimis seadmete juurde. Sest isegi tehnikateadmatu inimene saab aru et tänu sellele digi värgile saavad sellised ültse siin keskonnas prääksuda üle 4G interneti, katsu seda lampidega teha.

[radiotehnika35]

Vs: Näitude õigsus

Mõttetu vaidlus.
Näiteks proovitud ja võrreldud tavalistest multimeetritest
FLUKE 179 (ca. 400 euri)
FLUKE 110 (pole praegu enam toomises aga hea riista saab ehk alla 100 euri)
Mastech, odav, mõnikümmend (euri 20-30)
Mõned UNI-T, paremad 5 kohalise näiduga, hind netist ostes 50-70€

FLUKE 179 oma 400eurise hinnaga võrrelduna näiteks 110-ga on mahavisatud raha - kui võimalik soetada kasutatult näiteks 10a vana LUKE110 siis patarei ja teadaolev takisti taskusse ja mõõtma, kui näidud on õiged (no ikka leiab kellegi hea inimese kes head riista omab ja enne mõõtmised ära teeb kontrollimaks "kalibreerimisvahendeid").
Võtsin poest riiulist tuttuue 179 ja oma, 2003a toodetud 110 ja võrdlesin mõõdetavaid väärtusi - pingete mõõtmisel on pakendist võetud 179 ja 13a vana, kalibreerimata 110 näitude vahe 6 Voldi piires mõõtes 1-2milli-Volti, suurematel pingetel kus näit on 1/10 voldisena nähtav ei ole visuaalselt nähtavalt mingit erinevust.
Mastech, näit. vana MY64 puudus on suurema täpsuse puhul see, et näiteks mV täpsuseid mõõtmisi saab teha kuni 2V korral, edasi on see visuaalne täpsus 20Vni 10mV jne.
Eraldi teema on UNI-T, näiteks UNI-T UT61E mille maksimumnäit on 5 kohta, "22000" ja niisuguse riista saab ca. 60 rahaga, funktsionaalsus on tal parem kui FLUKEl ja näitude täpsus ka parem ning lisaks saab täpsema visuaalse näidu ka üle "6000" näitude osades piirkondades reaalselt "22000" näiteks 2,1V puhul saab realiseerida näitu 2,1023V, või 210mV puhul 210,03mV (näited!) iseasi on, et mida keskmine tavakasutaja niisuguse teadmisega mõõdetud väärtusest pihta hakkab. Sellega saab täitsa usaldatavalt (hobitaja tarbeks piisaval tasemel) kalibreerida ka konstantvooluallikat näiteks mikro-oomide mõõtmiseks vms..
Lisaks kui riista hoida ja võrgust takistust või voolu pingepiirkondades mõõtma ei tüki siis see teenib aastaid, alati aga peab jälgima, et mõõteriista oma toitepatarei ei oleks ammendumas. Vajadusel asendada ikka enne seda kui indikaator näitab, et tühi.

Veel on korralikumatest OWON-i multimeetrid, ka suht normaalse hinnaga, miski 50 eest juba saab FLUKE110 konkurendi, uue.
Muidugi on veel mitmeid mis on päris ok, on ka niisuguseid mis maksavad mõnisada euri ja täpsus kipub juba sinna 5 1/2 näiduga lauakate klassi, viimased maksavad kusagil 600 alates ja hobitajal ma ei näe erilisi rakendusi sellele riistale.

Ka on võimalik aretada ise LTC2400 ADC kasutades reaalselt 6 1/2 tehaseriista täpsust tagav, seda ca. 100 rahaga, edasi juba hobitaja, kes saab aru misasjast jutt, oskab ka seda voltmeetrit rakendada voolu, pinge, takistuse või muu elektrinäidu mõõtmiseks.
Pole digimultimeeter midagi kehva, ma ei usu, et 100€ korraliku riista vastu samas väärtuses analoogriista saaks - analoognäiduga on seda ju võimalik teha aga korralikud ümberlülitid ise juba on kallid ja jagurid riista sees nõuavad täpseid detaile

Digiasi on jama kui näit on visuaalselt paljude kohtadega koma järel ja sämplikiirus on madal - siis muidugi on mõttetu mõõta võrgupingest ja oodata näitu täpsusega a la 1mV kui ADC võtab võrdlusi kord sekundis
Samas tasuks vaadata tegelikke, reaalseid ADC näitajaid - LTC2400, 24bit delta-sigma millega saab 6 1/2 visuaalse näidu, sel 7+ sämplit/s
samas vaid "1999" näiduga 7106 ja 7107 ADC 2 sämplit/s

Näiteks headel lauamultimeetritel on see sämplikiirus sõltuvalt komakohtade arvust mõnestkümnest (20-50sämplit/s tavaline 7 1/2 või ka 8 1/2 näidul [nano-voldiste resolutsioonidega!] kuni mitmete tuhandeteni näiteks 4 1/2 või 5 1/2 puhul.
Need adc ka üldiselt on custom ja bitikiirus päris tihti üle 24.
Kodusnokitsejal aga üldiselt 99% ei ole niisugust riista vaja. LTC2400 on suht hea alternatiiv, reaalselt on ta parem kui tehasemultimeetrid kuskil tonniste hindadega. Oskuslik ja tahtejõuline hobitaja teeb ise isegi parema täpsusega riista. Pingeetalonid jne saab üpris lihtsa vaevaga veel näit. 6 1/2 puhul, isegi ehk 7 1/2 puhul aga küsimus on - milleks seda vaja kodusnokitsejal?

BTW - 10 eurised kõige odavamad COB ADCga multimeetrid on tihtilugu 10st 2 juba uutena praagid aga mõnekümneste hulgas ei ole kohanud, samas odavatel on kogemus, et tuttuued karbist võetud siis 10st vähemalt 1 on vigane või ei tööta üldse

E 2: Üks tähelepanek veel näiteks HoldPeak võrreldes UNI-Tga on viimane reaalsel kokkupuutel oluliselt parem.
Kõige odavamad UNI-T multimeetrid, tavalised need "DT-830" tüübi analoogid, UNI-T näiteks UT33, nendest mitmestkümnest millega kokkupuude siis tutikatest mitte ainsat ei ole praagid olnud, samas HoldPeak HP-33 mis ka sama analoog, oluliselt nigelama kvaliteediga olnud ja kohanud paar uut pakendist, millel uuena kas näit ei ilmunud displeile või ka mõõtetulemus oli lamp ehk siis vigane riist ise.

Veel on sama HoldPeaki kallimatega probleeme - HP-760C on miskipärast ka nigel, 760 (H) on näiteks parem ja umbes veerandijagu odavam kui 760C aga mõned funktsioonid vähem. Kokkupuuted HP-760C mis samuti uuest peast andsid lambiseid mõõtetulemusi ja näiteks pingete mõõtmisel ei olnud mingit vahet kas mõõta alalist-vahelduvat ja 1V või 100V , näit oli ikka sama, ujuv ja mitte-midagiütlev kümnendarvu kaootiliselt kuvav.

BTW, meenus veel UNI-T UT71D - kodukasutajale umbes 200eurise hinnaga ilmselt parim mida selle raha eest saab.

[rainadov]

Vs: Näitude õigsus.

Seepärast et keegi ei suvatsenud trigerit seadistada on digi oss praak. Päris hea väide. Ma ei oska lennukit juhtida seepärast on see prügi.
Su teise näite võrdlus. Äike lõi lauta, hobune sai surma lehm jäi ellu. Su loogika alusel on see hobune ikka kehv loom. Ja ka esimesest, äkki oleks pidanud manuali lugema ja oma 1Mhz analoog skoobiga võrdluse puhuks pidanud 1GSPS digi skoobil sisendi filtri menüüst sisse lülitama, siis oleks mitte ette nähtud müra likvideeritud. Pealegi see müra juba viitab sellele et viga oli mõõtmis lahenduses et see müra sinna sai.
Ükski elektroonika ei lähe ise lolliks, kõigel on põhjus. Põhjus tuleb välja selgitada ja fixida.
Kahetsusväärne lugu et inimene kes nimetab digi skoopi sitaks, sest ei oska seda kasutada, lasti testimis seadmete juurde. Sest isegi tehnikateadmatu inimene saab aru et tänu sellele digi värgile saavad sellised ültse siin keskonnas prääksuda üle 4G interneti, katsu seda lampidega teha.

; See mõõtev riist oli ossi põhimõttel, ilma ekraanita, testimispinki sisse ehitatud ja näppima sellesse ei saanud! Programmi muutmise õigusi tehasel polnud! Eraldiseisev digioss tegi samu tükke aja näitamisel, kui vahetasid niinimetatud laotuse sagedust. Signaal ju samas ei muutunud! Sellega sai selgeks ka see, et põhjus on programmiline. Lühidalt selgituseks!

[radiotehnika35]

Vs: Näitude õigsus.

Programmi muutmise õigusi tehasel polnud!

Seega - mida see näitab? Mõõteriista süüdistada siinkohal ei kannata

Sellega sai selgeks ka see, et põhjus on programmiline.

Nagu ülemine - BTW - pole ühtegi IT-ossi kohanud, kes jagaks mõõteriistast samal tasemel nagu riista looja, eks vastupidine kehtib ka ja seega pigem ei peaks seda IT kama igale poole toppima kus selle koht ei ole, asju saab teha ka teisiti