Kas rikkevoolukaitse tahab tavalist lisaks?

[vanemleitnant]

Vs: Kas rikkevoolukaitse tahab tavalist lisaks?

Faasi siiski käega katsuma ei hakanud

Lasnamäe paneelmaja 5. korrusel nõuka-aegsel kilpparkett põrandal seistes olen käega faasi katsunud, midagi ei tunne. Indikaator kruvikaga katsudes tuli teine käsi vastu seina hoida, et näitaks.

[Svago]

Vs: Kas rikkevoolukaitse tahab tavalist lisaks?

Ma olen fre kirjutatuga 100% nõus – selline on ka minu arusaamine voolu ohtlikkusest.
Mul on veel meeles vist nõukaaja koolitus

Mul on majas üle 12 aasta tagasi tehtud elektrikilp. Ka mina kasutan 3 faasilist 25A ja 30mA rakendusvooluga rikkevoolukaitset.
Rikkevoolu kaitsmega on haaratud enamus tarbijaid. Elektripliidi ees on lisaks 3 faasiline automaat ja ülejäänud 18 on ühefaasilised. Rikkevoolu kaitsmega on kaitstud kõik pistikupesad, ohtlikus kohas valgustid (pesuruum, dušširuum, liikumisanduriga ukseesine õuevalgusti), boiler, põrandaküte, kraanikausi kohal olev valgusti jne. Kaitstud ei ole tubade, köögi laevalgustus ja need on jagatud ära 3 faasi vahel. Maal ei tea kunagi, milline faas tuulega ära kaob.
Selle aja jooksul on olnud vaid 1 probleem, kui abikaasa kasutas veekeetjat, mille põhjakontakt oli veega täitmisel saanud märjaks.

Lisaks on mul rikkevoolu kaitse garaažis ja töökojas. Vana garaaži kilbis ei ole rikkevoolu kaitset, see on ehitatud 35 aastat tagasi. On kasutusel küll madalamapingeline trafo aku laadimiseks ja kanali valgustuseks. Montaaž on tehtud tolle aja kohaselt enamus Al. Ka seal pole mul olnud ühtegi elektririket, kui mitte arvestada veneaegsete päevavalguslampide ja starterite vahetusi.

Tööl põhjustas küll üks kilp tõelist peavalu. Olin elektroonikafirmas hooldejuht ja mehed ei leidnud viga üles. Kilp oli 2m kõrgune ja sees sajad automaadid ja muu kraam. Enamus tarbijaid oli haaratud rikkevoolu kaitsmega. Selle rakendumisel jäi mitu tootmisliini vooluta. Kõigil muidugi kohe kiire ja tekkis närviline olukord. Siis tuli ükshaaval automaate välja lülitada, voolukaitse sisse, uuesti proovida ja kuni leida vigane koht. Selgus, et trükkplaatide mitmekambriline pesumasin on vigane.
Jäin siis pärast tööd riket otsima. Sain paar insenerist abilist, kes aitasid korpust lahti kruvida. Kruvisid oli sadu Läksin juba üksikute sõlmede kallale, kuni leidsin ühe metallilaastu. Hooldemees oli seadet lahti võtmata täiustanud ja augu puurimisel tekkinud laast, mis leidis „õige“ koha. Seepeale sai hooldemehi veelkord instrueeritud.

Elektroonikafirmas töötades on jalas ESD jalanõud. Kilbi ees tuli kasutada kummimatti või siis teisi jalanõusid.

[marcor1]

Vs: Kas rikkevoolukaitse tahab tavalist lisaks?

https://et.wikipedia.org/wiki/Madalpinge

Täispinge terminit ei leidnud? Parandan siis kõrgepinge meeste tarbeks, et jutt käis "väikepingel töötavast elektrilisest habemeajamisaparaadist".

[Tikk]

Vs: Kas rikkevoolukaitse tahab tavalist lisaks?

Täispinge terminit ei leidnud? Parandan siis kõrgepinge meeste tarbeks, et jutt käis "väikepingel töötavast elektrilisest habemeajamisaparaadist".

Terminoloogia on üksteise ühese mõistmise seisukohalt väga tähtis. Kusagil internetifoorumis loomulikult ei oma see mitte mingisugust tähtsust, kuna kõik teavad, et kirjutusalual oleva lambi pirn tuleb ära vahetada, kui ta läbi põleb. Ok, kõik saavad aru, millest jutt käib, aga siiski võiks hariva eesmärgi nimel asju siiski õigete nimetustega nimetada.

[marcor1]

Vs: Kas rikkevoolukaitse tahab tavalist lisaks?

Ülikoolist välja tulles võib olla uhke tunne kui tead, et pirnid on turul ja valgusallikas on valgustis.
Aga kas Tellijale tuleks, et öelda "luminofoorvalgusti valgusallikate disfunktsionaalsuse tõttu, tuleks need silindrilised madalrõhu-gaaslahenduslambid ära vahetada" võis siis "torud on läbi"? Sama teema on pirnidega - snobism pole mu meelest eraldi väärtus. Aga see läheb juba lingvistika valdkonda ja RVK teemast kaugele.

[dumb_user]

Vs: Kas rikkevoolukaitse tahab tavalist lisaks?

Veel teemast välja. Lollakaim väljend on minu jaoks "võtab voolu sisse" aga mis see vool edasi teeb või kauaks see vool seal sees on seda ei täpsustata kunagi. Pole veel siian kohanud, et keegi oleks oma aparaatusest rääkides maininud, millal vool jälle välja tagasi tuleb.

[Tikk]

Vs: Kas rikkevoolukaitse tahab tavalist lisaks?

Ülikoolist välja tulles võib olla uhke tunne kui tead, et pirnid on turul ja valgusallikas on valgustis.
Aga kas Tellijale tuleks, et öelda "luminofoorvalgusti valgusallikate disfunktsionaalsuse tõttu, tuleks need silindrilised madalrõhu-gaaslahenduslambid ära vahetada" võis siis "torud on läbi"? Sama teema on pirnidega - snobism pole mu meelest eraldi väärtus. Aga see läheb juba lingvistika valdkonda ja RVK teemast kaugele.

Olen täiesti nõus. Kuid ma eeldan, et nt seda foorumit külastavad inimesed, kelledest paljudel on teadmisi rohkem, kui Tellijal, kes vahest on nii tark, et ei pommita internetifoorumeid oma tellimustega. Tänapäeval õpitakse väga palju intenetist, ka foorumitest. Kui käib mingi pirnijutt, siis noor tudeng ei saagi vahest aru, millest jutt käib. Samas, intenet on saatanast ja ei maksa kõike uskuda, mis seal saadaval on. Elekter on oma olemuselt ohtlik. Madalpinge ja väikepinge on kaks väga erinevatesse piiridesse jääva pinge väärtust iseloomustavat terminit. Vastavalt terminitele ka pinge ohtlikkus või ohutus, millele/kellele iganes.

[rainadov]

Vs: Kas rikkevoolukaitse tahab tavalist lisaks?

Veel teemast välja. Lollakaim väljend on minu jaoks "võtab voolu sisse" aga mis see vool edasi teeb või kauaks see vool seal sees on seda ei täpsustata kunagi. Pole veel siian kohanud, et keegi oleks oma aparaatusest rääkides maininud, millal vool jälle välja tagasi tuleb.

; Eesti keelega ja terminitega algab segadus juba sellega, et vool ja pinge on 2 ise asja. Enamus siinses foorumis olijaid saavad aru, tavatarbijad enamuses ei saa kunagi aru. Siis tuleb selgitada ka valgustuslampide ja valgustite erinevusest. Neid "jubedusi"-üllitisi terminitega tuleb aga järjest juurde. Moodi on läinud kolme-neljatähelised lühendid. Ja kõik ikka english või amerikansh. Kui oli vene keel, siis sai nende 3-4 täheliste lühenditega peaaegu kogu tehnika lahti seletada. "XY+arusaamatu hieroglüüf (+lisaks sellest tulenevad sünonüümid) ja nii imelik kui see ka pole, sai enamus asjaosalisi jutust aru!. Samas eesti keele tehnika sõnavaras on samad asjakesed hoopis teiste nimedega. Seega kes tegi ja ütles? Ise ütles ja tegi! Kui me ennast ei austa, ei austa meid keegi! See käib ka tehnika sõnade kasutuse kohta!
Kui nüüd konkreetsele küsimusele vastata, siis rikkevoolu kaitse olemuselt võrdleb ühte traatipidi sisseütlevat voolu ja teist traatipidi väljuvat voolu. Kuna me tuumafüüsikaga ei tegele, peab säilima aine jäävuse seadus. Niipalju kui elektrone tuleb, peab vooluallika poole ka tagasi minema. Kui mingi osa "lippab" kõrvalisi teidpidi tagasi, on kusakil rike, leke. Kuna käige üldisem ja lähim kõrvaline juht on maapind, siis seda kasutataksegi vea olemasolu kindlaks tegemisel ära. Vooluallika juures on üks potentsiaali ots alati maaga ühendatud. Kas see on siis potentsiaalide "0" punkt või kunstlikult tekitatud potensiaalide "0" , ei oma tähtsust, kõik potentsiaalid on selle "0" suhtes pinge all ning see pinge võib ajaliselt olla muutumises! Meie elektrivõrgus muutub (peaks muutuma) ta praegu 50 Hz sagedusega ja sedasi kordamööda sekundis 50 korda "+" poole ja 50 korda "-" poole. Paljudes seadmetes on pinge/voolu "0" läbimise moment eluliselt tähtis, aja mõõtmise alguspunktiks. Seepärast ongi võrgusageduse hoidmine energeetikutele üks tähtsamaid tingimusi elektrijaamas! Seoses igasuguste impulssmuunditega on tihti võrgupinge, "sin" pingest vää...ga kaugel. Veel hullem on see, et ajaliselt muutub ka pinge perioodi pikkus. Siis muutub ka ajalugemise alguspunkt seadmes! Konstruktorid on muidugi ka sellise häbematu muutumisega arvestanud ja kui nüüd teemasse, siis rikkevoolu kaitse on piisava inertsiga. Väiksema inertsiga asjakestel aga käib pauk!
Sai keeruliselt ja segaselt natuke! Kes viitsib täiendagu, parandagu! Aitäh!