Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

[vanemleitnant]

mille poolest tänapäevale ei vasta

Kaasaegsetel seadmetel prognoositakse tööiga 50 a, seega võiks juba välja vahetada 50 a vanad N-Liidus toodetud lülitid ja kaitseaparaadid. Isolatsioon vananeb, kontaktid kuluvad jne.

[erku]

Kaasaegsetel seadmetel prognoositakse tööiga 50 a..

Saad ehk mõne näite tuua, millistest komponentidest või seadmetest jutt, et tehase andmetes oleks see iseärasus ära toodud.

[urmas78]

50 aastat on ikka päris palju. Pesumasin kui 5 aastat peaks vastu on suur asi.

[vanemleitnant]

50 aastat on ikka päris palju. Pesumasin kui 5 aastat peaks vastu on suur asi.

Ma pean silmas kaableid, juhtmeid, elektrikilpe, kilbiaparatuuri , kaitselüliteid, st hoone elektripaigaldist. Kuigi minul on UPO külmkapp ka 20 aastane ja Electrolux pesumasin ligi 10.

[erku]

Kõige suurema ajavälbaga antakse materjalid püsipaigaldusse; kas siis maa sisse kaevatuna vms.
Näiteks, kaabli-termomuhvid mis lähevad maa sisse, annavad osad tootjad kesvusgarantii 25 aastat (eeldusel et olen nende poolt sertifitseeritud/koolitatud paigaldaja ja pole eksinud ühegi nõude vastu).
Ja kui osaled koolitusel, kus valmistajatehase välismaine koolitaja osaleb ja esitad küsimuse: mis saab peale 25 aastat, siis vastuseks on "laenatud aeg" ja eeldavasti kestab see jätkuvalt edasi, aga valmistajatehas seda enam ei taga.
Kui küsid projekteerija käest aru, et kus ta võttis need numbrid sinna projekti sisse ja mis on tegelikult nende EN numbrite taga, siis alul tuleb juttu nagu saeveskist; aga kui hakkad faktidele otsa vaatama ja asju tegelikult lugema- siis on mök-mök ja näost punane.
Pesumasin Siemens, on releed sees toiteahelas, mille tehasepoolne nominaal on 20k korda. Teeb ca 80 lülitust 2-tunnise programmi korral. Kui pesed korra nädalas, peaks kestma ca 5,2 aastat ja kui kestab rohkem, on samuti "laenatud aeg" ja ei midagi enamat.

[klemmikas]

Tänan vastuste eest.
Seda osa ma tean, et kõrgema pingega on madalamad amprid, kuid 3 faasi puhul ajab mind see pinge natuke segadusse, sest, kui võtta igast faasist eraldi on ju 220/230V.
Selle lülitiga ma ei kavatse suuri voolusid lülitada, mingit tavatarbimist võibolla jah vahel harva, aga muud mitte.
Seda lülitit pole mitu aastat ilmselt keeratud.
Mulle just see oligi kõige olulisem, et võin sealt voolu läbi lasta, sisselülitatud asendis.
See õnneks on lihtsalt lüliti, mitte automaat ja isa omal ajal taolisi vene asju kiitis, kuna nendes oli korralikult metalli sees, mis elektrit juhib.
Loomulikult ei tea ma antud lüliti kvaliteeti ja kestvust öelda, see on kasutusel olnud mingi 32 aastat.


Jäi muidugi küsimus peakaitsme kohta, mis on tänapäevane, aga võimalik, et vahetatud mingi 20 aastat tagasi.
3x32A, kas võin sellest 3x32A võtta või on seal mingid mööndused? Kilp asub toas.
Ma küll ei kavatse seda üljuhul piiri peal kasutada, aga tahaksin siiski teada, kas on mingid nüansid.
Vahel võib muidugi juhtuda, et mõnest faasist 32A läbi lasen.

Otsisin majas faase välja ning tahan tarbimist ära jaotada faaside peale, sellepärast küsingi seda koormamist.

Kas keegi oskaks pakkuda, palju ma pesumasina tippvõimsuseks võiksin arvestada, 2kW?

[Tikk]

Vana pakettlüliti vaheta kindlasti välja. Kui peakaitse on 32A, siis st 3x32A. Ehk siis igast faasist saad tarbida 32A ulatuses voolu. Kunagi kuskil kirjutati, et pesumasin tarbib u 2,2kW.

[vanemleitnant]

Jäi muidugi küsimus peakaitsme kohta

Mis küsimus siis veel jäi?
Mitu korda on siin juba vastatud, aga veelkord - Kaitselüliti nimvool ei tähenda sugugi, et selle voolu puhul ta hetkeliselt välja lülituks (nagu tihti arvatakse) - vastupidi - see PEAB vähemalt tund aega TALUMA 1,13 kordset ülekoormust ja KINDLASTI PEAB VÄLJA lülitama alles tunniajase 1,45 kordse ülekoormuse korral. Seega sinu peakaitse puhul 36 A - 46 A.

[klemmikas]

Üldjuhul üritan 32A tarbimist mitte lasta, ilmselt nüüd hakkangi faase ringi jagama, sest ühe peale jääb liiga palju asju.

[radiotehnika35]

Lihtsalt üks mõttekäik sellest "50 aastat vastu pidavast ""ülikvaliteetsest"" eurotehnoloogiast ".
Huvitav, et kas see näiteks ka on üks tänapäeva kvaliteedistandardile klassifitseeruv: https://tartu.postimees.ee/7637466/t...i-on-elektrita
Või see: https://tartu.postimees.ee/7234987/t...alt-kaugemalgi või samas kohas natuke varem toimunud sama asjade käik: https://www.delfi.ee/artikkel/932587...mest-elektrita

Ikka sitt mis sitt on see piiripeale projekteeritud eurokola, keegi soetab uue triikraua ja ongi vajadus jälle pool elektrivõrku välja vahetada. Krt, mäletan veel ca 15a tagasi oli mul siin maal 4 betoonposti otsas alajaam, üsna kolakas trafogi seal, mõõtude järgi vast 1500kVA vms, oli teine siin olnud oma pool sajandit, halva aja jooksul oli selle taga suur farm+mitmed sealaudad jne, pidev valgustus igal pool suurte hoonete juures, suured elektritarbijad, 22kW kaloriiferid heinahoidlates mis töötasid nädalaid jutti, sügiseti 2-3 kuivatit jne. Korda-ka ei mäleta selles alajaamas ühti riket, no ainus vahe, et seal see 1500kVA mõõtudes trafo nimetatakse tänapäeval ilmselt 6300kVA võimsuseks, see ammu teadatuntud "PMPO" standardiseering

[vanemleitnant]

4 betoonposti otsas alajaam, üsna kolakas trafogi seal, mõõtude järgi vast 1500kVA ... nimetatakse tänapäeval ilmselt 6300kVA võimsuseks

Mastalajaamad on meil tänapäevalgi max 250 kVA trafoga ja viimane väide jõutrafode kohta on täielik jama.

[radiotehnika35]

Ma ei räägi neist veeämbritest mida tänasel päeval postideotsa topitakse ja mis tänu materjalidega koonerdamisele sealt tuulega minema võivad lennata vaid rääkisin alajaamast mis seisis neljal, umbes 30x30cm ristlõikega betoonpostil-jalal, põhjaga maapinnast umbes 2 meetri kõrgusel, vanemad inimesed teadsid rääkida, et see oli seal seisnud millalgi 60.-test peale, kuni umbes 10a tagasi see "nõuka jäänuk" enam ei kõlvanud ja vahetati iga teise eramaja juurde mineva liini alguses postiotsas olevate veeämbrite vastu. Tuttav elektrik kõrgepingevõrguehitustest rääkis huvitavaid lugusid kuidas mehed neid üksvahe väljavahetatud suuri trafosid rappisid, soetati vanad pannid milles andis kasutada isegi nende vanade trafode õli, kütusena+metsikud kogused utiliseeritud värvilist metalli.
Mis arvad, mida ta praegustest "kvaliteetsetest" ja "50a tööeaga" toodetest tegelikult arvab? Need väited jutumärkidest, muuseas on täielik jama!
Ja väide nõukaajal a la 1500kVA jõutrafo ja tänapäevase 6300kVA füüsiliselt samadest mõõtudest, massidest jne peab vägagi paika. See muide tingib ka suure tõenäosusega asjaolu, et iga uue võrku lülitava triikraua korral on tarvis "alajaamu ja elektrivõrke ümber ehitada" ja loomulikult on selles süüdi klient, kel tuleb maksta mingid müstilised, kümnetesse tuhandetesse ulatuvad arved kuna idioodid ei suuda ette mõtelda.
Veelkord - huvitav, kui ühel hetkel need (palju neid autosid eestimaa teedel oligi? Miski 700 000 sõiduautot?) "rohelised" elektriautod võrku lülitakse? Kogu see riik põleb ju tagajärjel ülekoormuse tõttu lihtsalt maha sest "rohelise" ajuollusega ei ole suudetud ette mõtelda.
Ja no debiilsus kuubis - alajaam põleb lahtise leegiga ja tuletõrjemeeskond sunnitud ootama ca tund aega kuni kaka ex vaevub elektri põlevast monstrumist välja lülitama...tra...anna abi, elektrivõrgud või asjad...

[erku]

Küsimused ikka lahtised..
Millise konkreetse tehnilise parameetri alusel see nõukaaegne "põrklüliti" ei vasta nõuetele (kui jätta CE märgistus kõrvale)?
Millises standardis millises punktis on ära toodud nõue siin väidetud "KINDLASTI PEAB VÄLJA lülitama alles tunniajase 1,45 kordse ülekoormuse korral" ja teised sarnased argumedid?
Mis see elektrivõrgu komponent siis konkreetselt on, millele on valmistajatehas andnud 50 aastase kestvusgarantii ja seda saab ka nii eksponeerida?
(PVC, Silicone, . jms baasil tooted seda kindlasti ei ole, tulenevalt ainete keemilisest ja füüsikalistest omadustest)
30 aastat on seda juttu räägitud (koolitused ja seminarid ja..), et ei vasta ja peab nii olema jne. Aga mille alusel konkreetselt..
..
Mõelda vaid, kui need samad 28 korterit panevad kõik oma ühe elektriauto ööseks keldriparklasse laadima. Tänase seisuga ca 32A per pistik eeldab 300A kaitse lisaks. Aga maja mis on 158 korterit..
See on rohekommu komöödia, et arvata, paar elektrijaama ja mõned tuulikupargid suudavad 2032 ära toita elektriautode vajaduse. Hetkel on sõidukeid 946k. Kui korrutada need asjad läbi ja vaadata mis on aastane tootmine täna, siis tundub nagu kalamehe aerupaadist on vaja ehitada suurim parvlaev mis siiani olnud.

[klemmikas]

Paljusid selliseid vene elektriasju, mu isa kiitis, kuna neis oli kõvasti metalli sees ja mitmetel asjadel ka tugevad vedrud, kus neid vaja on.
Nagu siin praegu materjali hulgast juttu on.
Samas nagu aru saan, vanad nõukaaegsed automaadid on vähe kehvem teema tänapäeval.

Mulle ei tundu ka mitte kuidagi loogiline, et ma peaksin selle pealüliti omal välja vahetama, sest mitte mingeid probleeme pole kuskilt paistnud, pigem mind huvitaski, kas saan sealt 3x32A ohutult läbi lasta.
Nagu aru saan võin, loomulikult ma mõistan, et ootamatuid defekte ei tea keegi.

Nagu ma ka eespool ütlesin, ei hakka ma suure voolu all sellega lülitama, hoian seda on asendis.
Tänapäevaste asjade kohta rääkis ka mu isa sama juttu, et metalli on vähem sees ja töötavad tihti piiri peal.
Seda ma usun, et asjade hind ka kindlasti mängib rolli, kuid ma isiklikult eelistangi võimalusel mingit varu hoida erinevatel seadmetel ja asjadel.

[radiotehnika35]

Millises standardis millises punktis on ära toodud nõue siin väidetud "KINDLASTI PEAB VÄLJA lülitama alles tunniajase 1,45 kordse ülekoormuse korral" ja teised sarnased argumedid?

////////
..
Mõelda vaid, kui need samad 28 korterit panevad kõik oma ühe elektriauto ööseks keldriparklasse laadima. Tänase seisuga ca 32A per pistik eeldab 300A kaitse lisaks. Aga maja mis on 158 korterit..
See on rohekommu komöödia, et arvata, paar elektrijaama ja mõned tuulikupargid suudavad 2032 ära toita elektriautode vajaduse. Hetkel on sõidukeid 946k. Kui korrutada need asjad läbi ja vaadata mis on aastane tootmine täna, siis tundub nagu kalamehe aerupaadist on vaja ehitada suurim parvlaev mis siiani olnud.

See 1,45x on C grupi lülitite aja-voolu karakteristik. Iseküsimus, et selleks küll ei ole mingit nõuet, et pealüliti just peab C gruppi kuuluma. Pane kasvõi A kui arvad, et tahad väga tundlikku lahtiühendust. Ka on olemas D grupp mida ka kasutatakse. Võibolla euronõue ei luba pooleks eluks laenuga ostetavat korterit laenuga osta kui peakaitse on üle C grupi karakteristikuga. Võibolla on mõned "asjatundjad" kuhugile oma "reeglitesse" üritanud omatehtud seadusi sisse kirjutada (umbes nii nagu selle kasiinoreeglistiku alusel elektrihinna automatiseeritud jälgimise keeluga ), mine tea, ühtki seadus aga mis nõuaks, et kodune peakaitse just tingimata PEAB olema C-grupi karakteristikuga ma küll näinud ei ole.


See õhinapõhine elektriautondus on üks huvitav asi, aastaid on see teemaks olnud inimestega, kes ise jämeelektriga tegelevad ja kõik on päid vangutanud aga nentinud, et otsustajad ju istuvad mäepeal.. Pidasin sõidukitena silmas eelkõige sõiduautosid - need ju on pinnuks silmas eelkõige.
Pool suve saanud jälgida kuidas teevad maakonnapiiril Balti-Tartu kõrgepingeliini "rekonstrueerimistöid" on olnud lausa lust vaadata - meestel kulus 2 kuud, et üks terasmast kokku monteerida ja püsti ajada. Mõne päeva eest muidugi oli ime juhtunud ja 10 tunnise ajavahemiku sees oli üks mast täitsa ilusti suudetud püsti saada.
Neid töid vaadates ükshommiku jäin mõtlema, et kui meil ei oleks seda va "halba" nõuka aega olnud siis krt, istuksime täna ilmselt kõige täiega siin lõunapool pimeduses - 0st 330kV liine sadu ja sadu km-id ehitada...ma vaid kujutan ette millist kiunu kuuleks: "pole raha". Samalajal on totakusteks (rahapesuks) pappi nagu putru: https://tartu.ee/et/uudised/elering-...nmasti-sookurg
Naabrimees kurtis, et neil automaatik seal, vana mees, pensionil aga ei lasta puhata, et polevat asemele kedagi võtta, suuremad bossed ei teadvat mis peale hakkavad kui ühelpäeval teda enam ei ole, polevat uusi kusagilt võtta kes peenemaid asju teha mõistaks. Rääkis, et äkki huvi, et võiks ju...ma ainult baaskoolitusega jämeelektrialal, kuid isegi see ei olevat takistuseks...niikaugele oleme jõudnud, natu vähem kui 20a tagasi ei olnud elektrivõrgutööd küll nii, et hommikul tänavalt leitud mees õpetati lõunaks välja ja saadeti peale pausi liinile. Täna on see lähim reaalsus. Aga imestada pole ka midagi, terasteenus jne firmad kust paari vanderit tean, ei tea düüdid elektrist halli tilligi ega tee alalis ja vahelduval vahet, need seltskonnad aga tegelevad ka allhanke korras liinide rajamisega. Pole siis ka imestada, et alajaamad põlevad ja päris elektrikke, kes oskaks ja võiksid alajaamadevahelisi lülitamisi lülida, võtta kusagilt ei ole sest ollakse harjunud allhanke korras kõike sisse ostma ja suured ninad ju puhkepäevadel ei lüli isegi oma telefoni sisse, et hädakorral operatiivselt tegutseda saaks.

-----------

Ilmselt on 20-30 või rohkem aastat kasutuses olnud nõukaaegsed kaitselülitid tegelikult tehniliselt mitte enam parimas seisukorras, vedrud, kruvid jne metallosad ajajooksul väsivad ja oksüdeeruvad. Ka ei antud ju nõukaajal neile AB jne asjadele vist üle 3 aasta või 25000 lülitustsükli garantiid. Eks iga asi aja ja kasutuse jooksul kulub ja vananeb ja päris reaalsest olukorrast saab ülevaate ainult ju mõõtes ja testides. Võib ka olla, et need vanad lülitid on lähedaste näitajatega kui nad olid tehasest tulles. Endal praktilisest elust kogemused, et aja jooksul nende nõuka kaitselülititega olukord kus nad rakenduvad oluliselt varem kui peaks ja kui sai vahetatud uute tänapäevaste vastu siis kordagi ei ole samasuguseid anomaaliaid enam kogenud.