Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

[Ints]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Samuti ei oma meie pinnatud teedel rehvi muster nii suurt tähtsust kui mujal valdavalt levinud siledal asfaldil sõites.

Minul on sõites rehv lõhkenud aga see jutt läheb sellest teemast liiga välja.Kui on huvi,siis võiksime kuskil teises alaosas uue teema alustada.

[martk]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Kuna kombeks, et iga tõstatatud teema läheb teemast mööda/läbuks kätte, siis ka mul kummi teemas - sõidu ajal purunenud nii esikumm, siis läks reageerimisega/juhitavusega kiireks/ärevaks , kui läks tagakumm siis oli aega küll ja vaatasid kõrvalaknast et miskid mustad jublakad lendava sust mööda, enne kui auto veljel sõitma hakkas sädemed taga.

[Svago]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Rehviteemasse kah, käsi püsti, kas sellelgi on sõigu ajal rehv lõhkenud ja mis juhtus?.

Vene ajal sai 3 Ladaga maha sõidetud iga ilmaga 0,5milj. km. Tollal ju talverehve polnud - hea kui sai üldse midagi kätte. Esimesel olid diagonaalrehvid. Selle purunemisel kadus igsusgune juhitavus, eriti kui see oli esiratta all. Õnneks juhtus see pärast metsapeatust ja sõitu alustades - auto sõitis teisele poole teed ja siis sain seisma. Radiaalidega oli lugu parem. Ükskord Piiterisse sõites tundus, et auto kisub veidi. Tuul oli ka samast suunast. Kui tegin metsapeatuse, siis oli tagarehvi küljel olnud kirjad ära kulunud. Kõige rohkem on olnud probleeme protirehvidega. Mitmel korral viskas 120 pealt protektori minema. Enne kuulsin korraks, et midagi nagu loperdaks. Ka kasutatult ostetud lääne rehve on läinud 4..5tk. loperguseks ja teinud seejärel paugu. Enam ei osta kunagi proti ega teiste kasutatud rehve. Õnneks pole oma pika sõiduaja ja üle 1milj, km jooksul teistele pihta sõitnud, isegi Piiterist või veelgi kaugemalt kiilasjääga kulunud vene suverehvidega koju sõites. Kogemusi on ka firma MB bussiga sõites. Omanik ei tahtnud lubada kuidagi korralikke uusi talverehve mul osta. Bussis oli terve töökoda-ladu alates automaatikast, põllumajandustehnikast ja lõpetades gaasikeevituse ja külmutite freoonipumbaga. Lõpuks kasutasin remondifirma bossi abi. Probleeme oli juba esilaternate H7 lampidega. Küsiti, et kas paned neid oma autole. Mul oli vanem auto ja näitasin, et mul käivad hoopis H4 ja H7 ma ei söö ka. Tean veelgi hullematest ettevõtjetest, kes hoiavad veelgi rohkem kokku ja autojuhid loobuvad tööst, kuna on liiga ohtlik sõita ...

Rehvide kohta on olnud SAT peal päris palju huvitavaid ja harivaid saateid. Tehti puust ja punaselt selgeks rehvimaterjalide käitumise, rehvimustrite füüsika jne. Räägiti ka telgitagustest - näiteks mida tähendab uus ja palju parem rehvimuster. Tegemist on reklaamiga ja rahva mäluga. Füüsikaga pole seal midagi pistmist - mustrit joonistavad kunstnikud ja 20 aasta pärast tuleb jälle sama muster ja ikka eelmisest parema pidamisega

[klemmikas]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Mina tean, et kõige ohtlikum on just tagarehvi lõhkemine sõiduautol.
Galileo saates testiti ka seda ja auto tegi teel pirueti ära, kui tagarehv pauguga lendas, ei mäleta kas kiirus oli 130 või vähem.
Olen ka ise tundnud, kuidas taga tühjaks läinud rehviga muutus auto väga vedelaks, aga mul läks veel tasapisi rehv tühjaks, tagaveoline auto.
Svago mustri kuju on siiski muutunud paremaks, seda on näha, kuid asi ei ole ainult mustri kujus, vaid rehvisegus, mis on ilmselgelt paremaks muutunud ja kindlasti ka rehvisisene karkass ja üldse ehitus, selle materjalid üleüldse jne on ikkagi arenenud.
Ilmselgelt on ajaga tõusnud ka rehvide kiirusindeksid.


Kuid teemasse ka, küsiks kaabli kohta.
Mul on 2,2 kw boiler, kas seda 1,5mm ristlõikega vaskkaabliga toita on ok?
Kas on mingid nõuded, mis keelavad selle ette panna näiteks 16A kaitsme ja peab kasutama näiteks 10A?
Kas 10A automaatkaitse oleks ok 2,2kw elektriboileri ette panna?
Kaablipikkus on võibolla 5m.

[Ints]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Kas on mingid nõuded, mis keelavad selle ette panna näiteks 16A kaitsme ja peab kasutama näiteks 10A?

Sellised nõuded on täiesti olemas.1,5mm2 ristlõikega kaabli kaitseks on ette nähtud 10A kaitse.Erandjuhtudel,rõhun veelkord ERANDJUHTUDEL on lubatud 13A kaitse,aga need on sellised paigaldused,mida praktikas väga harva ette tuleb.
Rusikareegel:1,5mm2 kaabli ette max 10A kaitse ja 2,5mm2 kaabli ette max 16A kaitse.

[klemmikas]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Õnneks ma panen sinna nüüd 2,5mm2 kaabli.
Isa väidab, et sellist seadust ei ole, mis keelab 16A automaadi panna 1,5mm2 kaabli ette, ütleb, et rikkevool peab välja andma ja et lühikese jupi korral võib.
Kas on kindlalt teada, et konkreetne seadus keelab igal juhul üle 13A panna 1,5mm2 kaablile?
Mind lihtsalt huvitab, kas mu isa eksib, ta muidu jagab elektriasju, aga ta ei ole enam nii terav.
Räägib, kuidas ta tööjuures teinud on erinevate kaablitega ja väidab, et mõõtmised peavad välja andma, kui kontroll on peale tulnud.
Siis tõi näite, kus olid kuskil pannud 2,5mm2 kaabli, mis pidi muidu olema võimas ja igati piisav, aga rikkevoolu mingi mõõtmine ei andnud mõõtes välja, kuna pikk kaabel oli ja siis pidid jämedama kaabli panna.
Mul boileril hakkab mingi 5-6m kaabel olema ehk.
Ühesõnaga ta väidab, et kaabli mõõtmised peavad välja andma, mitte ei otsita kaabli pindala.

Sellepärast küsingi, ehk oskavad siin mitmed targad vastata? Tahaks väga teada, kas mu isa eksib või mitte.

[dumb_user]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

See on väga õige lahendus. Samuti pole selle kaabli hind (1,5 vs 2,5) mitte mingi näitaja võrreldes võimalusega, et saad mingeid põlemisjälgi peitma hakata. Tegelikult tuleb aga leida kaabli takistus ja seejärel leida kaitsme parameetrid ning võrrelda neid. Kaitse peab suutma katkestada ahela enne kui tekkiv lühisvool suudab kaablit kahjustada. Ehk siis kaitse peab nii kiirelt tegutsema, et kaabli isoaltsion ei sulaks/põleks. Lisaks on veel olemas kaitsme parameetrid mille põhjal saad teada, et kas ta suudab üleüldse sellist voolu katkestada ilma, et ise maha põleks. Edasi läheb asi selliselt, et kas kaablis tekkiv soojusvõimsuse eraldamine ei kahjusta kaablit. Siinkohal jõutakse selliste asjadeni nagu kaabli paigaldamine nii suletud kui avatud kohas. Kas ta läheb läbi puuseina jne. Kõik see asi on tekkinud praktikast kuigi võib esmapilgul ilma tausta teadmata tunduda täieliku jurana. Kui nüüd hakkad arvutama siis jõuad jällegi üsna ruttu sinna, et kaabel ja kaabel on erinevad, isegi kui tähistus on sama. Kunagi korjati mingid kaablid müügilt sest kaablis olnud vask polnud piisavalt vask (mingi muu metall oli ka hulgas) ja kaabli takistus ei olnud enam selline mis tolle tähistusega kaablil peaks olema. Loomulikult tekivad siis kaablis suuremad temperatuuriga seotud jamad kuigi arvutuste põhjal on kõik õige. Kui nüüd oletada, et jutt käib sadadest meetritest mingi eramajas siis vast saab natuke aimu, et see kaabeldusega tegelemine pole päris lihtne. Kui aga võtta mingid tehased, kus on kümnete või isegi sadade kilomeetrite kaupa igasugu erinevaid "elektrinööre" siis läheb asi juba väga lihtsalt käest ära. Seal tulevad mängu kas sellised asjad nagu kaablite jätkamiseks kasutada olevate ühenduste takistused. Kaablite vahekaugus üksteisest. Igasugu seadmete poolt tekkivad häired jne. Nii on paljude projektide juures kirjas, et kaabel peab olema ühes tükis ilma ükskõik millise jätkamiseta. Osadel juhtudel on ka kaabliking keelatud.

[marcor1]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Mõõtmised käivad niimoodi, et mõõdetakse kaitserakendust.
Ehk üks nõue on, et kaabel vastaks töövoolule, teine on see, et kaitse rakenduks lühise korral, piisavalt kiiresti.
Kui pikk liin, trafo väike ja kaugel siis tekivad probleemid. Näiteks härra soovib metsa sisse lossi teha aga kui Elektrilevi trafo on väga kaugel siis vea või 240 ruudused tema maja juurde kuid 40A ikka ei saa tarbida. Tuleb tellida kõrgepingeliini ehitus.
"Sinine raamat" lubab 13A küll 1,5 ruudusele. Kui oleks näiteks tehases, kaabliredelil siis oluliselt rohkem. Samas kui juhtmed on kimbus ja kõigist läheb nimivool läbi siis jälle oluliselt vähem. Kodus vast ei ole 10 kaablit kimbus, mis kõik tarbivad samaaegselt ~3kW.

Aga elu lon lihtsam ja tulevikukindlam kui järgida rusikareeglit - 10A ja 1.5mm2 ja 16A ja 2.5mm2. Rikkevoolud ette ja kilbi võiks(peab) koostama pädev isik.

[vanemleitnant]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Rikkevoolud ette ja kilbi võiks(peab) koostama pädev isik.

Kui ei ole pistikühendust ei pea boileril olema rikkevoolukaitset. Ja kui pädevusest rääkida, siis mitte ainult kilbi vaid kogu selle teemaga, mida siin arutame, ei tohiks tavaisikud tegeleda.

[A.R.]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

vea või 240 ruudused tema maja juurde kuid 40A ikka ei saa tarbida.
- 10A ja 1.5mm2 ja 16A ja 2.5mm2.
pädev isik

Kui meil on 240 mm2 kaabel siis selle pindala on 1,5 mm2 kaablist 160 korda suurem
ja 2,5 mm2 kaablist 96 korda suurem.

Siis võiks ju sealt 240 mm2 läbi minna kuni 160x10 A või 96x16=1536 A

Olgu, välispinda on vähem, jahutus halvem, aga mõni km 240 mm2 kaablit vast ikka peab 40 A vastu.
tavaisik

[A.S.]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

aga mõni km 240 mm2 kaablit vast ikka peab 40 A vastu.

Küsimus pole vastu pidamises, vaid selles, palju pinget kohale jõuab.

[A.R.]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Küsimus pole vastu pidamises, vaid selles, palju pinget kohale jõuab.

Katsusin arvutada ja tundub et 240 mm2 ja 40 A puhul on 1km kohta kahes soones pingelang ca 5,5 V.
10 kW trafo lõpus ajaks pinge paika aga 10 km (55V) kütab kaablit 2 kW
tavaisik (metsapoole)

[vanemleitnant]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Küsimus pole vastu pidamises, vaid selles, palju pinget kohale jõuab.

Enamasti ei ole ka pingekadu probleemiks, vaid lühisvool. Kui alajaamas on vana vene trafo Y/Yn lülituses ja pikad liinid, siis võib juhtuda, et liini lõpus ka C10 A kaitse ei rakendu lühise korral.

[rainadov]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Enamasti ei ole ka pingekadu probleemiks, vaid lühisvool. Kui alajaamas on vana vene trafo Y/Yn lülituses ja pikad liinid, siis võib juhtuda, et liini lõpus ka C10 A kaitse ei rakendu lühise korral.

; Aga mis juhtub tarbijaga kui kiini üks faasidest juhtumisi teekonnal tarbijani, saab maaga kokku ja tarbijal puudub korralik kordusmaandus? Kes siis kannatajaks on?

[klemmikas]

Vs: Elektri lülitamise nõuded ja ohutus

Ma täpsustan, et kaabli pikkus on maksimum 7 meetrit ja hakkab olema plastiktoru sees, plastik klambrite peal plastikvitstega kinni peamiselt seina küles lae all ja osaliselt ka lae küljes.
See asub katlamajas, laeks ja seinteks on betoon.
Täpsustan veel, et igaks juhuks panen sinna ikka 2,5mm2 kaabli, aga lihtsalt huvipärast ütlesin need andmed, ehk, mis juhtuks seal 1,5 mm2 kaabliga ja 16A kaitsmega.
Või kas 10A automaatkaitse kannataaks ka 2,2 kw välja?