Teade

**ci139** · 20 m 2019, 23:29

Vs: Reguleeritav toiteplokk

http://sound.whsites.net/articles/vi-regulators.html (← üldist)

http://circuit-zone.com/?electronic_project=204 (← see ei ole originaal allikas)

... aga nüüd ma vaatasin ise ka seda videot

https://www.analog.com/media/en/tech...ets/3080fc.pdf ← seda pole kasutanud aga tuleb arvestada et võib hakata genereerima talle soodsatel tingimustel ... ja need op võimendid on ka toodud põhimõtte skeemina mitte mingis reaalses lülituses . . .

. . . teiste sõnadega läheb voolu piiramise kontroll läbi '3080 ja 1kΩ -- kui seal tekkib (?10µA) piisav viide tuleb selle vastu midagi ette võtta . . .

jne.

**Starfish** · 21 m 2019, 19:56

Vs: Reguleeritav toiteplokk

Esmalt postitatud ci139 poolt Vaata postitust

...ja loodame et need kondekad seda voolupiiramist uimaseks ei tee.

**ci139** · 22 m 2019, 01:22

Vs: Reguleeritav toiteplokk

videos toodud skeemi kiirkontroll ::

versus

**Starfish** · 22 m 2019, 09:53

Vs: Reguleeritav toiteplokk

(Skeem videost)

Märkisin C1 ja C2
C1 tuli välja 3. videost 470n, seda võib ignoreerida...
C2 on 22uF ja voolupiiramisel tühjeneb läbi 1k takisti.

22uF ja 1k kindlasti suudab midagi läbi põletada, sedasi on see voolupiiramine kahtlane ja küsitav miks seda sinna üldse vaja on.
Näide oleks kui väljundpinge on maksimumi reguleeritud ja voolupiir on väga madal, näiteks 5mA, et LEDe testida, võib juhtuda et pinge ei jõua piisavalt kiiresti langeda kui LED toiteplokiga ühendatakse.

Videos on juba tegelikult vihje sellele ja ossi ekraanil näide ja katse teistsuguste R ja C väärtustega.

*
Oleks mul samapalju usku et SPICE usaldada.
Nagu üks vana legend kunagi ütles:
I prefer to turn off the SPICE before simulation, then it wont lie to me!

**ci139** · 22 m 2019, 15:44

Vs: Reguleeritav toiteplokk

Spice'i usaldatavus ongi 2% , kui sellega arvestada siis saab 100x aega kokku hoida -- jagades ära simulatsioonilt et mõnda skeemi ei olegi mõistlik kokku panema hakata

Me võime siin umbkaudselt öelda et sama suur vahe kui on (töö-)põhimõtte skeemi ja reaalse skeemi vahel on ka simulatsiooni ja tegeliku skeemi vahel , e.g. -- kontroll voolud tuleb võtta mõnevõrra suuremad ja arvestada et transistoride parameetrid µ-voolude (ja ka lubatud maksimum väärtuste lähedal) võivad oluliselt erineda andmelehtedel toodud tööpiirkonna keskväärtustest . . .

**ci139** · 25 m 2019, 02:40

Vs: Reguleeritav toiteplokk

Lihtne (ülevoolukaitseta s.t. mitte lühisekindel) reguleeritava väljundpingega aladus plokk

src :: Circuit Simulator version 2.2.2js (pfalstad).

Circuit ::

______________________________________

Järgmist skeemi ei ole mõttet kasutada suure väljundvoolu tarbeks sest suur osa võimsusest hajub reguleer transistoril !!!

see on toodud illustreerimaks palju sellisest trafost võimsust välja tuleb

______________________________________

Alternatiiv eelmisele (Ti ajas mind närvi oma mitte töötava --ja/või-- süntaksi veaga LM2673 mudeliga) LT1076 õige skeemi koostamiseks tuleb selle andmeleht peaaegu et otsast otsani hoolikalt läbi lugeda jne. ...

skeem on toodud illustratiivseks võrdluseks eelmisega -- sellise skeemi valmistamine ja tööle häälestamine nõuab eksperdi oskusi ja (üldjuhul kalli) mõõte aparatuuri olemasolu või võimalust (ja oskust) selle kasutamiseks (mitte üle koormamiseks) . . . ehk siis on nii ajaliselt kui rahaliselt soodsam osta selline vidin poest /!\ kui on piisavalt alust usaldada et ta vastab tema kohta toodud tehnilistele parameetritele /!\

Hall joon on impulss toite-kontrolleril (LT1076) hajuva võimsuse hetkväärtus
_________________

**ci139** · 01 m 2019, 18:54

Vs: Reguleeritav toiteplokk

Esmalt postitatud ci139 poolt Vaata postitust

... originaal allikas ...

src. (Level-2) :: https://radiowiki.ru/index.php?title...4.djvu&page=63
src. (Level-1) :: http://www.qrzcq.com/mirrors/www.ame...ld-1980-01.pdf (pg.73)

**ci139** · 01 m 2019, 23:58

Vs: Reguleeritav toiteplokk

mis kaasneb pingemadaldustrafo kasutamisega on ::

alaldusild + suure mahtuvusega silukondensaatorid tõstavad väljundpinge trafo väljundmähise ~AC amplituudiväärtusest kõrgemale -- vastav korrutustegur jääb tavaliselt vahemikku 1.2x ... 1.8x /// simulatsioonis kasutatav trafo on umbkaudu spetsifitseeritud 28V amplituudiväärtusele -- aga nagu simulatsioonist ilmneb tuleb kasutada 39V pingele vastupidavaid komponente (soovitavalt sellest 1.5 kuni 3x suuremaid - et tagada piisav hajuvvõimsusvaru) !!! . . . e. siis väljunpinge peale alaldusilda tõuseb peaaegu 1.4x /!\
suurtel väljundkoormustel transformaatori võimsusülekanne alguses suureneb ja seejärel kiiresti langeb ←← see tähendab seda et ei saa lähtuda https://et.wikipedia.org/wiki/Elektromotoorjõud ¹ toodud valemist -- ja võib arvestada et parima koormusülekande olukorras Z_OUTP = Z_KOORMUS (s.o. kui trafo väljuntakistus on võrne koormustakistusega vt. https://et.wikipedia.org/wiki/Näivtakistus) käitub trafo selliselt nagu oleks ta väljundvõimsus ka peaaegu 2x suurem /!\ ←← mis omakorda nõuab et komponendid peaksid vastu ja suudaksid hajutada 2x suuremat võimsust kui lihtsustatud vooluallika valemi ¹ järgi arvutatult

↑see jutt on selleks↑ et alguses on soovitav "riputada" oma skeem mingi standardse juba alaldatud toiteallika taha (näit 12V USB laadija vmt.)
millele võiks enne enda lülitust lisada veel sulavkaitsme ja termistori vmt. et kaitsta ennast pnkroti ja tuleohu eest

**Starfish** · 02 m 2019, 12:31

Vs: Reguleeritav toiteplokk

Esmalt postitatud ci139 poolt Vaata postitust

alaldusild + suure mahtuvusega silukondensaatorid tõstavad väljundpinge trafo väljundmähise ~AC amplituudiväärtusest kõrgemale -- vastav korrutustegur jääb tavaliselt vahemikku 1.2x ... 1.8x

Ikka efektiivväärtusest.
Vrms*1.4-(n*Vd)

n=dioodide arv
Vd=pinge alaldusdioodil.

**ci139** · 02 m 2019, 17:37

Vs: Reguleeritav toiteplokk

kas on vaja õppevideo teha sinu jaoks eraldi või teed ise selle eksperimendi ära?

**urmas78** · 02 m 2019, 18:00

Vs: Reguleeritav toiteplokk

Seni on ikka kehtinud valem 1,4 korda pinge tõus ja sellest dioodide pinge maha.

**Svago** · 02 m 2019, 19:30

Vs: Reguleeritav toiteplokk

Voolust sõltuv pingelang tekib nii dioodides kui ka mähises. Lisaks sõltub silutud pinge keskväärtus lüütide mahtuvusest.
1,41X kõrgem pinge tekib vaid pingekordistus lülituste korral.

**Starfish** · 02 m 2019, 20:12

Vs: Reguleeritav toiteplokk

Esmalt postitatud ci139 poolt Vaata postitust

kas on vaja õppevideo teha sinu jaoks eraldi või teed ise selle eksperimendi ära?

Eksperimente ma tegin 25 aastat tagasi, füüsika käitub samamoodi, ma loodan.
Õppevideo tasub sul teha omaenda harimise tarbeks kindlasti.
Trafo, alaldi, kondensaator, üks voltmeeter või isegi kaks, üks mõõtma AC ja teine DC.

Sa ajad segamini Vp ja Vrms. äki selles on asi ?
Kui sa voltmeetriga mõõdad siis see kuvab vahelduvpinge efektiivväätrust, mitte tippväärtust (amplituud).
See on siinuse!!! puhul ruutjuur 2 =1.414 korda tipupingest väiksem.
Pinge tippväätrus miinus dioodi(de) pinge on saadav alalispinge, koormusega langeb.

**ci139** · 03 m 2019, 15:51

Vs: Reguleeritav toiteplokk

Esmalt postitatud Starfish poolt Vaata postitust

. . . Kui sa voltmeetriga mõõdad siis see kuvab vahelduvpinge efektiivväätrust, mitte tippväärtust (amplituud). . . .

tester on https://www.elfafoorum.eu/threads/71...000-multimeter . . . e. siis kui sind uskuda on meil euroopas võrgupinge √2×240V amplituudiga ???

wiki ei täpsusta kas tegu on RMS või muu väärtusega https://en.wikipedia.org/wiki/Mains_electricity_by_country

EE andmed ... https://www.energia.ee/et/elekter/avaleht . . . puuduvad (vanades tüüptingimustes oli see vist sees , kui ma õieti mäletan)

. . . ! näed ! , midagi on ka kellelegi teada → https://www.elektrilevi.ee/et/otsing (võrgupinge) → https://www.elektrilevi.ee/-/doc/630...ingevorgus.pdf sisaldab 230V ilma RMS täpsustuseta millest /!\ nagu /!\ võiks järeldada et ta ei ole seda