Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

    Õliradiaator kiirgab neid küttekeha välju läbi oma metallist korpuse. Mõeldav.
    Boileri küte on metalltorus, see omakorda kahekordses metallpütis.

    Lamp?
    Mõned allikad, https://et.wikipedia.org/wiki/Valguse_neeldumine, räägivad natuke mis ja kuidas.

    Comment


      #32
      Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

      Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
      Keldris olev kilp ja radiaator annavad kõik oma osa ruumi temperatuuri hoidmiseks. Kus on kadu?
      Räägi veel et Sul on boiler. Tulevad koolilapsed - kliimapäästjad ja teevad boilerist mälestuse.
      OT.
      Boiler on üldiselt mõeldud sooja vee valmistamiseks. Mind huvitab rohkem, et palju maksab kuu aega soe vesi, mida kasutan pesuruumides ja köögis. Arvestus algab ju elektriarvestist ja ülejäänud on selles mõttes kadu.
      (Antud boileriruumis pole kütet vaja, kuna puudub ka torustiku külmumise oht – asub põrandaküttega dušširuumi kohal 2. korrusel ja isolatsioonivilla on rohkem kui küll).

      Boileri konstruktsiooni ja arendusega peaks tegelema tootja. Aga nagu näha on, on antud juhul suund hoopis vastupidine ja USA boiler ei vasta suuremate soojuskadude tõttu EL standardile. Sai korra ka üle mõõdetud, millest ma juba varem kirjutasin. See NASA isolatsiooni jutt on müügitrikk või polegi seal paremaid materjale?

      Kunagi sai elektroonikafirma hooldejuhina tellitud lainemasinale NASA isolatsioonimaterjali asbestiga paroniidi asemele. Et oleks ikka keskkonnasõbralikum ja rohi rohelisem. Väikese tüki hind oli kirves ja kolviga kuumutade ning näpuga teiselt poolt proovides, hiljem ka mõõtes, oli sama paks paroniit kordades parem. Täiesti mõttetu, ei vastanud tegelikkusele ka soojustehnilised andmed. Jäi ikkagi paroniit alles.

      Siis on raske uskuda ka seda, et inimene on üldse Kuul käinud. Ühinen skeptikutega - pigem oli see Hollywood, tähelepanu kõrvalejuhtimine ebaõnnestunud Vietnami sõjalt ja venelaste lollitamine ning majanduslik mõjutamine.



      See kõige elektrifitseerimine ja biovärk on väga riskantne. Lõuna-Eestis olnud torm ja väidetavalt alajaama katuse vale konstruktsioon ning vähesed katuse kinnituskruvid näitas selle kätte.

      Näiteks on biokütuste tõttu raskendatud haiglate varugeneraatorite käivitamine. Avarii korral ei saa ka uut kütust osta ja kõik võtab aega. Kui edaspidi kasutada vaid elektriautosid, siis on transport täiesti häiritud. Paljudel on siis avariihetkel akud täis? Lihtsam oleks ju 20l kanister garaažinurgas. Sama probleem on sidega. 5G hakkab sõidukeid jne. juhtima, siis on alles jamad käes. Sama olukord on sõja korral, tasub vaid rivist välja viia mõned kõrgepingeliinid …

      Vanasti oli automaatikasüsteemide projekteerimisel nõue, et avarii korral peab saama käsitsijuhtimisega hakkama.

      Comment


        #33
        Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

        Esmalt postitatud W@ldur poolt Vaata postitust
        Ma arvan, et rõhk oli sellel, et 5W tunnis läks valguseks, peale 100h põlemist ja kustutamist on 0,5kWh kuhugi haitunud. Jälgegi pole.
        Tõmbad kardina ette ja ei kao mingit 5%, kõik kulub ruumi kütmiseks.

        Ja vatti tunnis, see on mingi telegrammi mõõtühik.
        Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

        Comment


          #34
          Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

          Esmalt postitatud elukaz poolt Vaata postitust
          vatti tunnis, see on mingi telegrammi mõõtühik.
          Inimese võimsus on kuskil 100 W,
          Teed pool minutit tööd ja ongi juba 1 Wh sooja toodetud.

          Comment


            #35
            Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

            Kui ma mõtlen meeriklaste elamis- ja ehituskultuurile, ma üldse ei imesta et neil koduenergeetika on leebelt öeldes kaheldav. Tüüpilise maal ja väikelinnas oleva elamu soojuspidavus on piisavalt madal, et iga soojust lekkiv toode on pigem kasuks kui kahjuks. Suurlinnades on reeglina apartmendid üürile võetud, seega ka seal ei huvitu elanik kuigivõrd sellest kuidas on korteri energiabilanss kujunenud (talle loeb vaid asukoht ja/või hind).
            Tüüpiline väikemaja meerikas on seinasoojustusega kuni 10cm villa ja laed/põrandad umbes 5cm. Muidugi on midagi tunda kui keegi nasa-tehnoloogiaga kelkima asub .
            On ka meil, kui keegi suvemajas niisuguseid eksperimente praeguse ilmaga teeks.
            Leidub ka erandeid, kus on nagu nad nimetavad - nn skandinaavia tüüpi ehitus tehtud, aga need ongi erandid. Tegemist on ikkagi suure riigiga mis klimaatiliselt on laia skaalaga, siis paljudes kohtades on "skandinaavia maja" selge ülepakkumine, enamiku aastast on seal põhimure hoopis jahutamine - mis on taas raskem kui kasutada Svago näites jutuks olnud boilereid .
            Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
            Konfutsius

            Comment


              #36
              Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

              Esmalt postitatud elukaz poolt Vaata postitust
              .......
              Ja vatti tunnis, see on mingi telegrammi mõõtühik.
              Siin on lihtsalt eksitud - peaks olema mitte jagamis-, vaid korrutustehe.
              Nagu näiteks km/h öeldakse kilomeetrit tunnis (jagamistehe),
              aga kWh öeldakse kilovatt-tund (korrutustehe).
              Elektroonika töötab suitsu baasil.
              Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
              Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

              Comment


                #37
                Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                Esmalt postitatud fre poolt Vaata postitust
                Siin on lihtsalt eksitud ... kWh öeldakse kilovatt-tund (korrutustehe).
                Võimsuse ja energia ühikute segiminekut tekitab kindlasti ka see, et vananenud ENERGIA ühiku kilokalori (kcal) puhul on seos näiliselt vastupidine:
                Võimsus - 1 kW = 860 kcal/h (kilokalorit tunnis) ja
                energia - 1kWh = 860 kcal.
                Aga kes asja sisust aru saab ei saa minuarust "lihtsalt eksida" ja ajada segi kilovati kilovatt-tunniga.

                Comment


                  #38
                  Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                  Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                  Inimese võimsus on kuskil 100 W,
                  Teed pool minutit tööd ja ongi juba 1 Wh sooja toodetud.
                  100W on siis, kui eriti midagi ei tee. Kui juba tööle ka hakata, läheb number ülespoole, nii 150 peale.
                  Toidan trolle!

                  Comment


                    #39
                    Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                    100W on ikka päeva keskmine, korrutada see ülaltoodud kaloritega saab 2000kcal päevas mis on soovituslik toidunorm.
                    Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

                    Comment


                      #40
                      Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                      Kui boiler asub eluruumis, siis tuleb kõik soe tuppa.
                      Teemast välja rääkides, siis Müüdimurdjad tõestasid, et USA ikkagi käis Kuul, nad nimelt mitmeid selle väiteid, lükkasid ümber, nagu lipu lehvimine ja Kuule jälgede jäämine.
                      viimati muutis kasutaja Scott; 07 November 2019, 22:30. Põhjus: Maa kaaslane Kuu on suure algustähega

                      Comment


                        #41
                        Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                        OT.
                        Ma vaatasin SAT viieseerialist saadet Kuul käimisest. Saates ei vaieldud selle üle, et kas see on tõsi.
                        Saksa vastavate erialade teadlased analüüsisid materjalide omadusi, mida on vaja lennuks kasutada. Lõppjäreldus oli see, et neil ei ole siiani selliseid marjale, et seda lendu isegi nüüd korrata.

                        Seda lendu on korduvalt edasi lükatud – järgmine tähtaeg on 2024.a.

                        Bisher wurde die Strahlungsbelastung anhand von menschenähnlichen Testobjekten lediglich im erdnahen Orbit an Bord der ISS gemessen. Nun sollen Daten jenseits dieser Umlaufbahn gesammelt werden, um das Strahlenrisiko für die bemannten Flüge zum Mond abschätzen zu können. Dazu werden die zwei Phantome Helga und Zohar vom DLR-Institut für Luft- und Raumfahrtmedizin mit zahlreichen Sensoren ausgestattet und im Jahr 2020 zum Mond geschickt. Zohar wird dabei eine neu entwickelte Strahlenschutzweste (AstroRad) tragen, um ihre Daten mit der dagegen schutzlosen Helga vergleichen zu können.

                        Siiani on kiirguskoormust mõõdetud inimesele sarnaste katseobjektide abil ainult Maa lähiümbruse orbiidil ISS-i pardal. Nüüd tuleb koguda andmeid sellest orbiidist kaugemale, et hinnata Kuule mehitatud lendude kiirgusriski. Sel eesmärgil on kaks fantoomi Helga ja Zohar varustatud kosmosemeditsiini instituudi DLR arvukate anduritega ja saadetakse 2020. aastal Kuule. Zohar kannab vastvalminud kiirguskaitsevestit (AstroRad), et võrrelda nende andmeid Helgaga, kes on selle vastu kaitsetu.

                        Comment


                          #42
                          Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                          Eks igaüks usub sellist vandenõuterooiat, mida ta ise tahab.

                          Comment


                            #43
                            Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                            Vandenõu või mitte aga näiteks olen jälginud reaalajas mõnda Kuuretke, näiteks Israeli katset ja Hiina katset sel suvel saata Kuule mehitamata seadet - mõlemad hävisid, kuigi praegu on ju kõik oluliselt parem kui 50 aastat tagasi. Isegi telemeetriat ei suudetud hoida töös kuundumise kõrgustel alla 10km. Israeli katset vaatas kosmosekeskuses pealt nende peaminister, lootused oli väga kõrged, aga ometi luhtusid.
                            Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                            Konfutsius

                            Comment


                              #44
                              Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                              Esmalt postitatud elukaz poolt Vaata postitust
                              Ja vatti tunnis, see on mingi telegrammi mõõtühik.
                              Räägid täpsemalt?
                              Erilahendused.
                              PS või mail.

                              Comment


                                #45
                                Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                                Esmalt postitatud W@ldur poolt Vaata postitust
                                Räägid täpsemalt?
                                Häbene ometigi, sellest tuleb kiirendusühik. Vatt juba sisaldab sekundiga jagamist, veel jagame saame sekund ruudu. Ehk siis võimsuse muutumise kiiruse ajas. 5W tunnis tähendab siis et võimsus muutub iga tunniga 5W võrra. 100W pirn siis nt kustub 20h.

                                Esmalt postitatud OSX poolt Vaata postitust
                                Vandenõu või mitte aga näiteks olen jälginud reaalajas mõnda Kuuretke, näiteks Israeli katset ja Hiina katset sel suvel saata Kuule mehitamata seadet - mõlemad hävisid, kuigi praegu on ju kõik oluliselt parem kui 50 aastat tagasi. Isegi telemeetriat ei suudetud hoida töös kuundumise kõrgustel alla 10km. Israeli katset vaatas kosmosekeskuses pealt nende peaminister, lootused oli väga kõrged, aga ometi luhtusid.
                                Vaatasin ka neist ühte, pole ime et feilisid kui siuksed udud juhtimiskeskuses on. Käib juubeldamine ja kohe-kohe maandub, samas keegi ei märka et viimasel hangunud pildil on vertical speed sama mis kõrgus ehk et sekundi pärast on kontakt mingi 100 või 1000m/s misiganes need numbrid seal siis olid. Ja oh imet siis et vist on kräshind oh no miks küll...
                                viimati muutis kasutaja elukaz; 07 November 2019, 23:15.
                                Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

                                Comment

                                Working...
                                X