Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

    Tere, tahaksin saada targemalt, natuke kinnitust oma teadmistele.
    Minu teada käivad asjad nii, et kui me räägime elektrilisest küttekehast, mille eesmärk on anda välja sooja, näiteks puhur või elektriradikas või muu säärane.
    Siis annab see asi sooja välja kas 98% või 100% sellest, mis ta tarbib.
    Ning minu teada kehtib see iga küttekeha kohta, olgu see 50 aastat vana või tutikas.

    Kuidas targemad kommenteerivad?

    Siis küsiksin väga konkreetse küsimuse, kui palju annab 100W hõõgpirn soojust? Kas 95W või 100W ? Kuna väidetavalt pidavat valguse peale kuluma 5%, kuid kas see 5% läheb valguse peale või annab annab see valgus ka sooja? Siis oleks väljaantav soojushulk igatahes 100W.


    Minu küsimus on ajendatud sellest, kuna leidub inimesi, minu arvates mitte eletkri alal just eriti tarku, kes räägivad, kuidas üks elektri kütteseade tarbib vähem, kui teine, aga annab samas erineva soojushulga välja.

    Toonitan, et jutt on pelgalt elektri küttekehadest, mis töötavad puhtalt elektri peal ja mingit muud asja juures ei ole.
    Ehk siis õliradikad, puhurid ja muud sellised ehtsad elektri kütteseadmed.

    #2
    Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

    Kardetavasti unustavad need tarkpead mainida effektiivsust. Ehk et sama sooja saamiseks võib kätte panna kindad, või kõrtsi põlema pista, õigel kaugusel on point sama.
    100W pirn kiirgab oma soojuse ümberringi laiali, suunatud puhur mõjub isegi 10W korral vbl mõjusamalt.
    Või läks teemast mööda, ei tea.
    Erilahendused.
    PS või mail.

    Comment


      #3
      Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

      Esmalt postitatud klemmikas poolt Vaata postitust
      räägivad, kuidas üks elektri kütteseade tarbib vähem, kui teine, aga annab samas erineva soojushulga välja.
      Aga sõnasõnalt võttes ju ongi nii. Annavadki erinevalt soojust välja, nagu ka tarbivad erinevalt.

      Et asjast tekiks tegelikult võrdlusmoment, tuleb valida kuidagi nn referentspunkt, mille suhtes kasutegurit vaatlema hakatakse. Näiteks, kaks kuupmeetrit ruumala, millise ajaühiku jooksul tõstab kütteseade selles õhumahus kraadi ütleme +20C pealt +30C'ni. Kui selleks vajaminev kulunud energiahulk ja aeg mõõdetud, saab ka kasuteguri välja arvutada.
      Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
      Konfutsius

      Comment


        #4
        Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

        Näide elust enesest:
        Mingi sigaodav käkk-õliradikas, nt 1,5kW, mõneribiline, on 2h termostaat põhjas, tuba külm ja radikas kuum kui kurat.
        8x kallim, kubatuurilt tunduvalt suurem, rohkemate ribidega, sama võimsusega: pool tundi, tuba soe, radikas püsivalt leige.
        Arvestit vahele ei pannud, aga tipphetkel olid mõlemad kindlasti oma 1.5kW ära ka ja väike radikas oli täisküttel kindlasti tihemalt, kui suurem.
        Vot õliradikad. Kasutegur...
        Erilahendused.
        PS või mail.

        Comment


          #5
          Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

          Midagi on teil ikka sassis mõistetega.
          Kui elektrienergia soojusenergiaks muundamise kasutegurist rääkida, siis on see elektriküttekehadel, ükskõik milline ta ka ei oleks, ikka 100% (no võibolla ka 99,99%).
          Hoopis teine küsimus on paigaldatud soojusvõimsuse vajadus, et saada vajalik toatemperatuur ja toatemperatuuri muutumise kiiruse sõltuvus küttekeha tüübist aga neid kumbagi mõistet ei saa kuidagi nimetada kasuteguriks.

          Comment


            #6
            Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

            See küttekeha kasuteguri küsimus on tegelikult väga oluline küsimus. Kui eeldada et tavaline elektriline kiirgur misiganes põhimõttel töötav on 100% kasuteguriga. Kui keegi vastu vaidleb et näiteks 90% siis küsiks kas 10% läheb kosmosesse kosmilise energia soojenduseks? Kuhu läheb see soojus mis ei soojenda tuba?
            Samas elektriboiler millel palju katlakivi peal, seda teavad kõik et kasutegur väike. aga kuhu läheb siis see energia mis ei lähe soojuseks? Ise küsin, ise pakun vastuse, ehk katkakivi tekitamiseks kulub energia mis siis ei lähe soojuseks?

            Nüüd ioonküte. Sellel on elektroodid otse vees ja vesi soojeneb sest vesi juhib elektrit. Selle kasutegur pidi olema 30% või isegi paremad reklaamjad ütlevad 50% parem kui teni küte. Kuidas see on võimalik? Kas ioonkütte kasutegur on 150%. Või siis on ten kütte kasutegur 60% ja ioonküttel 100% aga kuhu läheb ten küttel 40% energiat? Jälle kosmose musta augu soojendamisse?

            Ioonkütte müügimehed ei taha sellele küsimusele vastata, saavad väga vihaseks kui selline argument visata õhku, peavad seda elementaarseks et nende asi on parem ja kahelda ei tohi.

            Comment


              #7
              Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

              Tegelikult ju soojuse saamiseks kasutatav energia muutub kõik soojuseks, sellega peaks kasutegur kui selline, olema 100%.
              Välja arvata võib selle osa, mis kiirgub aknast välja kas soojusena või valgusena, kuid see ei puutu küttekeha kasutegurisse.

              Tegelikult on kasutegur isegi suurem; kuna juhtmestik, mis pole küttekeha osa, annab ka soojust. (Kaablid seinas ja pikendused).

              Teine küsimus on muidugi see, kas mingi seade on efektiivsem või mitte - see sõltub paljudest asjaoludest.
              Head susserdamist !

              Comment


                #8
                Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                Esmalt postitatud urmas78 poolt Vaata postitust
                Samas elektriboiler millel palju katlakivi peal, seda teavad kõik et kasutegur väike. aga kuhu läheb siis see energia mis ei lähe soojuseks? Ise küsin, ise pakun vastuse, ehk katkakivi tekitamiseks kulub energia mis siis ei lähe soojuseks?
                Elektrienergia soojusenergiaks muundamise kasutegur on ka sellel katlakiviga küttekehal 100%, katlakivi moodustamiseks kulub väga vähe energiat. Lihtsalt soojusvahetus vee ja küttekaha vahel tänu katlakivile halveneb, küttekeha temperatuur tõuseb, temperetuuri tõusuga suureneb küttekeha takistus ja väheneb elektriline võimsus. Vesi hakkab aeglasemalt soojenema aga ka tarbitav võimsus väheneb, kasutegur jääb ikka 100% juurde.
                viimati muutis kasutaja moi; 05 m 2019, 11:05.

                Comment


                  #9
                  Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                  Esmalt postitatud moi poolt Vaata postitust
                  kasutegur on ka sellel katlakiviga küttekehal 100%, katlakivi moodustamiseks kulub väga vähe energiat.
                  Kas nii vähe et ei ole võimalik mõõta või väljendada?
                  Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                  Konfutsius

                  Comment


                    #10
                    Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                    Mõlemat pidi.
                    Minu mäletamist mööda peaks katlakivi tekkimine olema lausa eksotermiline protsess.

                    Comment


                      #11
                      Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                      How do you, as a consumer, know what’s really efficient and what’s not? Looking at forums can be a good place to start – as a general rule, the most reliable source of information on household products are people who

                      Comment


                        #12
                        Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                        Esmalt postitatud moi poolt Vaata postitust
                        Mõlemat pidi.
                        Minu mäletamist mööda peaks katlakivi tekkimine olema lausa eksotermiline protsess.
                        No aga eksotermiat saab ju mõõta, seega saab ka efektiivsust nagu sulle meeldib, fikseerida.

                        Võtame seadmele antud koguenergia (mis on 100%) ja liidame eksotermiliselt vallandunud energia ja saame mis? Peaksime saama kasuliku energia, mis siis mahuks kasutegurit mõjutama.
                        Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                        Konfutsius

                        Comment


                          #13
                          Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                          Saaks ju igasuguseid asju teha aga saadavad numbrid on nii väiksed, et midagi sisuliselt ei mõjuta.

                          Comment


                            #14
                            Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                            Kui hinnata tunnetatavat soojust siis küttekehad on väga erinevad. Nt 500W prose töökoha kõrval on ökom kui mingi super soojuspump.

                            Kui ruumi kütmise efektiivsust mõõta siis peab olema pikem ajavahemik mis sisaldab ka küttekeha täielikku jahtumist et ka salvestunud soojus jõuaks ruumi lahkuda. Ja siis saavad eelise madalama temperatuuriga ja madalal asetsevad küttekehad. Kõrge puhul köetakse konvektsiooniga lage ja tänu lae suuremale tempile on ka soojuskadu sealkaudu suurem ja kütteefektiivsus madalam. Sama põhjus miks 100W pirn lae all annab ruumi kütmisse vähem panust kui 100W keskmisega töötav õliradikas. Soe õhk lihtsalt ei jõua diivani kõrgusele.

                            Aga kui majal on kaks korrust ja täiselektriküte siis mistahes elektritarbija esimesel korrusel annab 100% panust kogu maja küttebilanssi.

                            Kui välja jätta erijuhud nagu pesumasin mis saadab sooja vee majast välja.
                            Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.

                            Comment


                              #15
                              Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

                              Kogu elektrienergia ei lähe küll 100% soojuseks. Kehtib energia jäävuse seadus.

                              Tekkiv energia on olenevalt kütteelemendist laia spektriga, milline mõjub erinevatele objektidele soojuse mõttes erinevalt (neeldumine, peegeldumine jne.).
                              Elektri puhul täheldame lisaks elektri- ja magnetväljasid. Ka katlakivi tekkeks vajame energiat – osa soojust tekitab vees reaktsiooni, kus kuumutamisel lagunevad selles sisalduvad soolad süsinikdioksiidiks ja lahustumatuks sademeks ( soolaks). See sade ladestub küttekehale ja seadmete sisepindadele, muutes need kasutuskõlbmatuks. jne.

                              Comment

                              Working...
                              X