Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

[olevtoom]

Re: Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

OT.
Ma vaatasin SAT viieseerialist saadet Kuul käimisest. ...

Mina sain juba vene ajal aru, et televiisoris võib karistamatult ajada igas't jama, kuni see kohalikku poliitikat ei puuduta. Mistõttu olen reegliks võtnud videomaterjali teadmiste allikana mitte usaldada.
Ming Kesk-Saksamaa televisioon võib leida oma "sõltumatuid eksperte" palju tahes, Apollo programmi olemasolu see ikka ümber ei lükka.
Mis kuradi materjalid meil olemata on, mis Kuule minekut takistavad? Üks tõesti on. Raha. Kuid isegi seda oleks jätkunud, kui pärast Apollot poleks NASA ümber korraldatud eesmärgipäraselt tegutsemiselt vahendipärasele tegutsemisele.
Olgu, Shuttle oli enam-vähem kenasti mõeldud, kuid halvasti realiseeritud. Kuid edasi läks veel hullemaks, alles viimastel aastatel on NASA justkui mõistuspäraselt tegutsema hakanud. Kuid et nüüd (USA presidendi) toetust enam pole, venivad tähtajad kurat teab kuhu. Hullem veel: alates Bushidest on kõik presidendid sõnades kosmoseprogrammi igati tähtsaks pidanud. Tegudes aga: a) püstitanud mingi pisut ebamäärase eesmärgi ja b) seadnud selle täitmise tähtaja kenasti tahapoole oma Valges Majas istumise aega.
Apollo saigi teoks seetõttu, et Kennedy kuulutas välja vähem kui kümneaastase tähtaja. L. B. Johnson toetas programmi, mistõttu siis, kui Nixon võimule sai, ei saanud ta enam ettevõtmist kinni panna. No oma rõõmuks ta sai vähemalt kolm viimast missiooni ära jätta.
Aga olgu... mõni kaudne tõestus ka selle kohta, et inimesed on Kuul käinud.
1. Tippajal töötas Apollo heaks 400 000 inimest. Kuidas nende suud oleks kinni pandud? (Jah, ma tean, ühe kirjutatud raamat suuresti sellele vandenõuteooriale aluse pani, kuid miks kõik teised sellega kaasa ei läinud?).
2. Kindlasti mäletavad paljud kaasfoorumlased, mismoodi käis 50 aastat tagasi fotode tegemine, filmimisest rääkimata. Olemasolevat materjali ei oleks saanud tolleaegsete vahenditega võltsida.
3. (Usutavasti kõige tõsisem). Venelased oleksid võltsingust kindlasti teadlikud olnud ja kujutage ette, missugune võit olnuks ameeriklastele nende sohi nina alla määrimine. Ometi piirdus ametlik hääletoru "Pravda" pisikese sõnumiga, kus mokaotsast õnnitleti ameeriklasi suure teadussaavutuse puhul.

Ah et Hiina ja Iisraeli aparaadid kukkusid puruks? Aga mitmes ameeriklaste Kuule suunatud aparaat sinna jõudis? Kui mul nüüd mõni vahele ei jäänud, siis kaheteistkümnes.
Peab muidugi ütlema, et Apollo programmis oli palju ohtlikke kohti, Apollo 13 polnud sugugi ainus. Mille kohta võib ainult öelda, et õnn soosib julgeid.

Kiirgusest. Üldiselt -- ma ei tea, kuskohast see ettekujutus pärit on, ka ollivuudi filmidest? -- arvatakse, et niipea kui inimene radioaktiivse (ioniseeriva) kiirgusega kokku puutu, nii ta kohe kärvab. Päris nii see ei ole. Esiteks elame me pidevalt radioaktiivse kiirguse sees ja on uurimusi, mis ütlevad, et ilma selle foonita meie immuunsussüsteem ei püsikski korras. Teiseks kannatab inimorganism nimetatud foonist tublisti suuremaid annuseid. Sellealaseid katseid on tehtud väga suures ulatuses (1945. aastal Jaapanis, aga vähedokumenteeritult ka hiljem N. Venemaal). Üsna ümardatult hinnatakse, et lühikese aja jooksul saadud kiiritusdoos kuni 75 rem (0,75 Sv) ei tekita kiiritustõbe.
Ja nüüd siis sellest, et radiatsiooni polevat mujal kui Maa-lähedasel orbiidil uuritud. Ilmselt peaksid Kesk-Saksamaa teadlased algallikatega tutvuma. Sest loomulikult mõõdeti igal Apollo lennul kõige muu kõrval ka radiatsioonitaset ning ka saadud kiiritusdoosi. See oli lendude järgi selline:
Apollo 8: 0,16 rad; A9: 0,20; A10: 0,48; A11: 0,18; A12: 0,58; A13: 0,24; A14: 1,14; A15: 0,30
Ligikaudu võib võtta rad = rem, kuigi tegelikult tuleks arvestada ka kiirguse liikide osakaalu. Ikkagi jääb saadud kiiritushulk lubatust kaugele.

Öeldakse, et meil on nüüd kõik palju parem ja ikkagi ei saa Kuule? Mis siis parem on? Ainsa suure hüppe on teinud elektroonika ja arvutustehnika. Kuid taevamehaanika on jällegi nii lihtne asi, et tolleaegsed arvutid said Apollode trajektoori jälgimise ja korrektsioonide arvutamisega täiesti hakkama. Tuleb ka meeles pidada, et sellega tegelesid mitte kosmoselaevas, vaid Maal juhtimiskeskuses asuvad masinad.

... Oh, sel teemal ma võiksin veel jupp aega ladrata, palun pika ohvtopiku pärast vabandust. A' ma muude vandenõuteooriate kui "Maa on lame" ja "inimesed pole Kuul käinud" vastu ei viitsi võidelda, neid siis ründan seda paljusõnalisemalt

[klemmikas]

Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Just nimelt, Venemaa oleks kindlasti kasutanud võimalust sellest rääkida, kui USA oleks lavastanud kuu missiooni. Jällegi üks tõend, et USA ikkagi käis kuul.

Ei tasu unustada, et 1969 aastal oli olemas juba päris korralik tehnika.
Selles mõttes ei elatud sugugi enam kiviajas ja kosmose missioonid ei olnud midagi võimatut.

Näiteks 50ndad tundub minu jaoks põnev ajastu, kuna oli olemas tänapäevast sorti elu, tänapäeva moodi tehnika, lihtsalt arengu algusjärgus, mis teeb selle väga põnevaks, ka tolleaegased autod olid lahedad.


See jutt, et tollane tehnoloogia seda ei võimaldanud on tegelikult jama.
Mida aega tagasi, seda rohkem tuli lihtsalt vaeva näha ja raha kulutada erinevate asjade tegemiseks, mis tänapäeval käivad tänu tänapäevasele tehnikale, lihtsamalt ja odavamalt ning kiiremalt.

Inimesed ei kujuta ette, mis tehnika on kõik 50 100 ja 200 aastat tagasi ära tehtud, isegi aurujõul.
Lihtsalt, mida aega tagasi, seda rohkem tuli inimestel mõelda ja vaeva näha, et mingi tulem saavutada.
Selles osas ei ole üldse välistatud, et paljud inimesed pidid vanasti oma aju kõvasti rohkem kasutama, kui praegu, kuna praegu on mitmed asjad tehnikaga nii lihtsaks muudetud.
Tõsi, päris teadlased peavast ilmselt praegu tegelema keerulisemate asjadega, aga kindlasti, mitte kõik.

Mõelge nüüd ise tagasi, mille kõigega on vanasti hakkama saadud, ajal, kui tänapäevasest arvutist ei olnud haisugi.
Milliseid hooneid ja masinaid on ehitatud, kuidas lennukid lendasid, kuidas maad mõõdeti ja kõrgust merepinnast arvestati jne.
Vana aja inimesed on kohati olnud palju nutikamad, kui me seda arvame.
Näiteks, kuidas püramiidid ehitati? Ilmselgelt inimliku taibukusega, sellest hoolimata, et ka selle kohta on vandenõuteooriaid.

Kuid, mis teha, leidub teatud hulk inimesi, kellele meeldib uskuda erinevaid välja mõeldud vandenõuteooriaid, see on ju põnev, eksole ?


Natuke teemasse ka, ma kahtlustan, et kui kütame ikkagi küttekehaga, mitte lambiga, siis sealt soojuse peegeldamine aknast õue, on ilmselt kaduvväike osa, mis ei muuda midagi.
Seega tundub mulle ikkagi, et pole vahet kas kütame tuba igivana käki elektriradikaga või uue mingi kalliga, kui elektritarve on sama, siis on ka temperatuuri tõus toas sama.

Kui vastata siin ühele eelpool kõnelejale, kes rääkis, kuidas tal odav 1,5kW radikas ei andnud sooja ja kallis andis, samas ta voolutarvet ei mõõtnud, mis tegelikult välistab tema tõsiseltvõetavuse.
Siis järelikult see odav radikas ka tarbis oluliselt vähem, sest vastasel korral oleks ta sooja andnud, sest soe ei saa kuhugi radika sisse kaduda, radikas ei mahuta eriti palju sooja.
Seega on kolm võimalust, radika küttekeha põleb kas maha, radikas kas ei tarbi või annab ta oma tarbitud elektri sooja välja.
Neljanda variandina võiks tuua selle, et kui radikas oma sooja ära ei anna, siis hakkab tema termokaitse kogu aeg välja taguma ja lõpptulemusena ei tarbi see radikas sellisel juhul eriti elektrit ja seetõttu ei saa ka sooja.

[moi]

Vs: Re: Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Öeldakse, et meil on nüüd kõik palju parem ja ikkagi ei saa Kuule? Mis siis parem on? Ainsa suure hüppe on teinud elektroonika ja arvutustehnika.

Umbes nii ongi, sarnane näide: USA B-52 pommitaja on pärit 1952-st aastast, põhimõtteliselt lendavad siiani samad lennukid "vähe" kohendatud elektroonika ja mootoritega.
Kui Wikit uskuda tuli viimane tehasest välja 1962.

[klemmikas]

Vs: Re: Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Eks tänapäeva tehnika on muutunud ka muidu rafineeritumaks, aga see ei tähenda, et 1969 aastal ei oleks saanud kuul käia, ma usun, et sai küll.

[olevtoom]

Re: Vs: Re: Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

1969 oli üldse üks kihvt aasta, lisaks Apollo 9-le, 10-le ja 11-le.
Esimese lennu tegi Boeing 747.
Esimese lennu tegi Concorde.
Venelaste Venera 4 laskus pehmelt Veenusele.
Suurbritannia relvastusse võeti Harrier.
Led Zeppelin avaldas oma esimese plaadi.
Biitlid tegid viimase avaliku esinemise (teate küll, seal katusel), ja avaldasid Abbey Roadi.
Toimus Woodstocki festival.
Ja nii edasi.

Muide, Apollo ja arvutustehnika kohta olgu märgitud, et suur jagu kogu kosmoselaeva konstrueerimise arvutustest tehti lükatiga. Oskate kasutada?

[Svago]

Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

OT.
Eelmine nädal kasutasin alles lükatit, kuna kalkulaatori aku oli ära kustunud ja ei viitsinud arvutit sisse lülitada

Natuke kosmosekiirgusest:

Tulevastel Kuu-missioonidel või Marsile lendama asuvatele meeskondadele on kosmosekiirguse ohu käsitlemine endiselt peamine väljakutse.
Murettekitav on see, et suure energiaga ioniseeriva kiirguse kätte sattunud materjalidel võib see põhjustada muutusi aatomi tasandil, sealhulgas ka inimese kehas.

Kosmoses on mitu ioniseeriva kiirguse allikat. Päike kiirgab pidevalt elektromagnetilist kiirgust läbi kõigi lainepikkuste - eriti nähtava, infrapuna- ja ultraviolettkiirgusena. Mõnikord tekivad päikesepinnal tohutud plahvatused, mida tuntakse päikesekiirtena, tekitades kosmosesse tohutul hulgal röntgen- ja gammakiiri, aga ka energeetilisi elektrone ja prootoneid (mis moodustavad koos neutronitega aatomituuma). Need sündmused võivad astronautidele ja nende varustusele olla ohtlikud isegi Päikesest nii kaugel kui Maa, Kuu ja Marss.

Kosmose potentsiaalselt ohtlik kiirgus pärineb ka väljastpoolt meie päikesesüsteemi. Galaktilised kosmilised kiired on suure energiaga, elektriliselt laetud aatomifragmendid, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel ja saabuvad kosmoses kõigist suundadest.

Maa peal oleme enamiku selle ioniseeriva kiirguse eest kaitstud. Maa tugev magnetväli moodustab magnetosfääri, kaitsemulli, mis juhib kõige ohtlikumad kiirgused eemale, samas Maa paks atmosfäärikiht neelab ülejäänu.
Kuid atmosfääri kohal püüab magnetosfäär energilisi subatomaalseid osakesi kahes kiirguspiirkonnas. Need „Van Alleni vööndid” koosnevad elektriliselt laetud osakeste sisemistest ja välimisest vöönditest.

Kuule jõudmiseks ja turvaliselt koju tagasi saamiseks pidid Apollo astronaudid mitte ainult ületama Van Alleni vööndi, vaid ka lendama veerand miljonit miili Maa ja Kuu vahel - lend, mis kestis tavaliselt umbes kolm päeva mõlemal suunal. Samuti pidid nad Kuu orbiidil ja Kuu pinnal orbiidil ohutult töötama.

Niisiis, kuidas NASA lahendas Van Alleni vööndi kohtade ületamise probleemi? Vastus on see, et nad seda ei teinudki. Lihtsalt läks iga kord õnneks

https://et.wikipedia.org/wiki/Van_Alleni_kiirgusvöönd

Originaalide saatusest digiajastu saabudes:

In the early 1980s, NASA's Landsat program was facing a severe data tape shortage and it is likely the tapes were erased at this time.
The Apollo 11 missing tapes were those that were recorded from Apollo 11's slow-scan television (SSTV) telecast in its raw format on telemetry data tape at the time of the first Moon landing in 1969 and subsequently lost.

Away from Earth’s magnetic field and into interplanetary space, the impact of cosmic radiation on the human body could be up to 700 times higher than on our planet.
Orion will be equipped with a radiation-sensing instrument to warn the crew of solar particle events. These virulent bursts produce a high dose of radiation in a short period of time. To protect themselves, astronauts will move to the central part of the crew module and create a shelter using the stowage bags onboard.

http://blogs.esa.int/orion/2019/04/08/shielding-astronauts-from-space-radiation-on-the-way-to-the-moon/

https://stemrad.com/astrorad-4/

[elukaz]

Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Kogu see segadust kW, kWh, ja kW/h ei oleks, kui kasutataks mittesüsteemse energia ühiku kWh asemel MJ (megadžaul). Elektri hind siis umbes 3 - 4 senti/MJ.

See teeks asja hoopis pöördumatult segaseks.

Jäädes vattide juurde,
kWh: tehtud töö kogus
kW: töö tegemise kiirus
kW/h: töö tegemise kiiruse muutumine ajas

Miks on kohati mõistlik kasutada kWh tunnis lihtsalt vattide asemel, on seesama arusaadavus rahalise kulu suhtes. Ühikud küll taanduksid välja aga hinna puhul on kWh terviklik mitte taanduv ühik.

Sama loogika aku tühjenemisel ampertundi tunnis.

[@ndres]

Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Hakkas tilkuma boiler - 120 liitrit, 1500W, vertikaalne, kõige lihtsam/odavam itaallane.
Läbi jookseb kusagilt ülevalt otsast.
Paigaldasin natuke rohkem kui 5 aastat tagasi ja rohkem puutunud ei ole. Kuni täna hommikuni, kui olin sunnitud uue panema.

Huvi pärast vaatasin sisse - anoodist ainult mälestus, sõredal kujul katlakivi ca pool pange. Aga sooja vett andis hästi

Küsimus - kas ja mis oleks tagantjärgi olnud teisiti, kui oleks regulaarselt anoodi vahetanud, sisemust ja küttekeha puhastanud?

[moi]

Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Ilmselt ei surnud ta mitte anoodi hävimisest või katlakivi kogunemisest, lihtsalt kuskil oli kas halb keevitus või muu liide. Oleks puhastanud ja anoodi vahetanud oleks ikka samast kohast lekkima hakanud.
Ma tean ühte Electroluxi 200l boilerit (horisontaalselt paigaldatud), mis puurkaevu veega on peaaegu 20 aastat töös olnud, üks küttekeha 3-st on vahetatud, sisse pole keegi kunagi vaadanud.

[olavsu1]

Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

nood boilerid on 3mm mustast plekist ja too roostetab läbi. minu esimene thermex kestis 10 aastat, siis tegi küttekeha pauku, pärast küttekeha vahetust kestis veel 3 aastat ja roostetas läbi.

oleks nad roostevabad kestaks kauem.

Ma tean ühte Electroluxi 200l boilerit (horisontaalselt paigaldatud), mis puurkaevu veega on peaaegu 20 aastat töös olnud, üks küttekeha 3-st on vahetatud, sisse pole keegi kunagi vaadanud.

minu kõige esimene, vene boiler kestis ca 20+ aastat. kuni küttekehad lühisesse läksid ja surin vette tekis. tolle pütt oli roostevaba.

[sebastian]

Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Roostevaba paagiga Thermex'i ka ise nüüd panin. Kuna aga keevituskohad väidetavalt viletsad, pole ka selle boileri tulevikku suur usku. Seni on 4 tk 80-liitriseid vastu pidanud 2-6 aastat. Suht levinud Bompani-Ariston-Atlantis isendid.
Kuigi katlakivi sees nii mis hirmus (alati olen pärast kontrollinud), pole soojendamise kohalt probleeme nagu kohanud (kahiseb, aga soojendab), kõik boilerid on lihtsalt läbi roostetanud ja tilkuma hakanud. Mitte kordagi küttekeha probleeme, ehkki needki paksu katlakiviga vooderdatud. Enamasti on ka magneesiumelektroodist midagi alles olnud. Seepärast pole ka kippunud seda eriti vahetama - kord lahti katkud, läheb asi lähiajal kindlasti halvemaks.
Temperatuuri hoidnud 60-65C juures, et kivi vähem tekkiks. Roostetab muidugi ikka sama hooga...

[Svago]

Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Küsimus - kas ja mis oleks tagantjärgi olnud teisiti, kui oleks regulaarselt anoodi vahetanud, sisemust ja küttekeha puhastanud?

Olenevalt vee karedusest tuleb sisemust puhastada ja kaitseelektroodi olukorda jälgida. Mul on selleks perioodiks 2 aastat. Kõik on vastu pidanud üle 10 aasta. Kui lohakusest jääb elektrood õigele ajal vahetamata, siis on vaja varsti uus boiler osta. Muid vigu pole täheldanud. Rikete peamiseks põhjuseks ongi kaitseelektroodi ärakasutamine. Boileri kõrgemas osas on temperatuur kõige kõrgem, temperatuuri tõusust tingituna on seal ka lahustunud olekust vabanenud hapnik ja tekibki vigastatud kohas korrosioon, mis viib augu tekkimiseni terasplekki.

https://toruavariiabi.ee/boileri-ennetav-hooldus-ja-remont.html

[RaunoK]

Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Aga mis on selle üle arutlemise kasutegur? Kuidas erineb 750W ja 2000W veekeetja kasutegurid teineteisest? Mina olen aru saanud, et ei muutu, va siis kui hakata mitteelektrikuga sellel teemal arutlema, kas muutub või ei, lisaks tuleb veel vaielda ja veel kord vaielda, et a´la 2019 aasta Philipsi kasutegur on suurem kui vanal 1500W Upo veekeetjal. Kui seda aga väidab veel päris elektik nagu elektikuna leiba teeniv inimene, siis temaga ei tohi vaielda, sest siis kasutegur langeb veelgi, sellistele tuleb näidata, et ollakse nõus. Mis on siis selle kasutegur, kui võimsamaga kulub vähem aega, et sama kogusega kohvi jaoks vett keeta?? Mina olen tähele pannud, et sõltuvalt elektriku tunnipalgast, mida kõrgeb on palk, seda madalama kasuteguriga on veekeetja, olgugi, et erinevate võimsuste puhul on kasutegurid samad aga vaidlemise käigus kulunud aeg ja tööle konsentreeritus, et teemavälistest asjadest rääkida, mis tundub nagu maailma päästmine maailma soojenemisest.
Nii palju nagu ma ise aru olen saanud, siis el.pliidil on kasutegur kõige väiksem, sest ainult küttekeha üks pool annab potile edasi soojust, teine pool peab tagasi peegelduma või see kiirgub lihtsalt soojusisolatsiooni sisse, mis kergelt soojendab praeahju. Kasutegur?? Umbes sama mis elektrikuga vaidlemisel, kui ta usub, et sama tüüpi veekeetja aga 2019 aasta oma on parema kasuteguriga kui vanem veekeetja.. Lihtsalt juba ajaline kadu läks kaotsi, selle asemel oleks võinud 12x20 oomisest 3f veekeetjaga hetkega kohvi jaoks vett keeta, oluline ajavõit, mõtlematta kasutegurile.
Kui me kasutame klassikalist keeduspiraali siis selle kasutkegur peaks parim olema, kuna annab täielikus ulatuses soojuse edas. Üks probleem on ka, kui saaks soojuslikult ära isoleerida spiraali sabast ja vee hästi soojusjuhtivast kestast..
Teemaalgatajale aga ise soovitaksin selliste inimestega mitte sellistesse teemadesse laskuda, eelkõige kaotad ajas tööajal rääkides ka töökvaliteedis jne.

On olemas 1300W ja 2000W veekeetja, mõlematel on küttekeha põhjas, ühe poolega vees ja teine ühe poolega lihtsalt ilma kütmas. Aga pohh see kasutegur, pea asi et kiiresti saab. Ja kui wc-s õnnetus juhtub, alla ei lähe siis selleks puhuks oma tehtud ämbrisse uputatav "spiraal" 2650W, rippumas kahe 1,5mm ruuduse pangu otsas. Kasutegur ideaalne, sest siis soojendab vaid vett, mitte saba.

[radiotehnika35]

Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Just nimelt, Venemaa oleks kindlasti kasutanud võimalust sellest rääkida, kui USA oleks lavastanud kuu missiooni. Jällegi üks tõend, et USA ikkagi käis kuul.

Aga venemaa ei ole kunagi seda vaidlustanud, millest need küsitavad hoiakud ja sihid venemaa mängutoomiseks? Ehk varsti lisandub ka mõni kohalik poliiterakond ?

Tänapäevast sorti tehnika, see on üks huvitav seisukoht. Pigem just ei olnud seda tänapäevast sorti tehnikat, see praegune ehk siis tänapäevast sorti tehnika just sel ajal loodigi ja kahjuks on enamus sellest sinna pidama jäänudki. Tollane tehnoloogia töötatigi siis välja. Lugenud viimasel ajal mitut raamatut tolleaja 3M+ lennukitest. Aega kulus, vaeva nähti ja peamine oli, et inimesel oli tahe piiritaha pürgida. Pürgiti teadmatuse suunal ja läbi katsetamise ja arengu mis kaasnes katsetustega. Tänapäeval loetakse millegi saavutamist võimatuks kui ei ole arvutit abiks või simulatsioone, kui on aga kavandatav tundub arvutuslike mudelite puhul tundmatuse ees natuke vildakas, visatakse püss põõsasse ja hakatakse uusi mõtteid, hoopis kuskilt x-suunast veeretama ja selles põhjus miks edasiminek nõnda nadi.

Mõnd aega tagasi lugesin Abraham Silversteini 10x10jalase NASA hüperhelikiiruselise tuuletunneli arutelu, üllatav, et avalikus arutluses oli ülisuur hulk pildimaterjali all kommenteerinuist, kelle asukohaks oli samuti Ohio, kus tunnel üle 60a on asunud, nagu äralõigatud eelnevast elust. Pilte näinud imestasid ja kaalutlesid, et piltidel on kujutatud reaktiivmootorit kuigi tegelikult oli piltidel kujutatud kompressor. Tänapäeval lihtsalt rumalus ja ükskõiksus ruulivad ja huvi niisuguste asjade vastu on väga leige. teisalt kui niisugused pildid ilmuvad taas (sest tegu 30-40a taguse materjaliga) lumehelbekeste ette sotsiaalmeedia vahendusel, millest ilmselt need oma info ja uskumused saavadki siis ikka jääd mõtlema vahel...

Nende rakettide, kosmosesõidukite ja muu kolaga on olnud kõva katsetamist. Historyst käis mõne päeva eest (taaskord) läbi lugu Jack Parsonsist, kes oli isehakanud keemik aga üks kosmosesüstikute tahkekütuskiirendite realiseerija ja insener.
Tänapäeval sellessuunas pigem isegi püütakse tõkestada sellesuunalisi huvisid ja arenguid. Imeriistu on eksisteerinud ka juba tunduvalt varem, tuhandete aastate eest. Kasvõi antikythera mehhanismi konstruktsioon. Tänapäeval põlgaks ka 100st 99 inimest kõhklemata ära ainuüksi selle, et nad peaksid niisugust mehhaanikat järele tegema sest mugavam on pöidlaid treenida.

Mõnikord tekivad päikesepinnal tohutud plahvatused, mida tuntakse päikesekiirtena, tekitades kosmosesse tohutul hulgal röntgen- ja gammakiiri, aga ka energeetilisi elektrone ja prootoneid (mis moodustavad koos neutronitega aatomituuma).

Need ikka on ju päikeseloited mille käigus suur hulk neid kahjulikke osakesi kõva kiirenduse saavad ja millest väga keeruline hoiduda sest liiguvad pm sama kiiresti kui meil üldse saab võimalik olla nende liikumisest teada saada.

[Matis]

Vs: Räägime natuke küttekehadest ja nende kasutegurist

Aga venemaa ei ole kunagi seda vaidlustanud, millest need küsitavad hoiakud ja sihid venemaa mängutoomiseks? Ehk varsti lisandub ka mõni kohalik poliiterakond ?

Mõte oli see et Nõukogude Liit ei oleks kindlasti seda kasutamata jätnud kui oleks saanud näidata et USA kuu peal ei käinud. Oma space firstide tõttu olid nad kõige kõvemad autoriteedid tol ajal seda hindama ka. Kuna aga NSVLil midagi öelda selle kohapealt polnud, saab järeldada sellest et kuukõnd siiski aset leidis.