Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

[radiotehnika35]

Kunagi hallil ajal olla Tartus olnud mitu tehast kus valmistati akulaadijaid-käiviteid.
On üks suur kolakas trafo mis pärinevat just taolisest seadmest, et aga tegu kohapeal valmistatud isendiga siis muidugimõista ei ole sel mingisuguseid tunnuseid, milleabil oleks võimalik tuvastada aparaat, millest niisugune jurakas pärineb.

Äkki keegi kokku puutunud ja oskab midagi lisada?

Tegu siis toroidiga, läbimõõt u. 220mm ja kõrgus 120mm, massi on ligi 18kg. 6 väljastust, korralikust jämedast vasktraadist.
Välja näeb ta niisugune:

[Svago]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Kas neljajalgsel Johannes Gutenbergil või tema alluvatel pole mingit infot tollase Aparaaditehase toodangu kohta?

[radiotehnika35]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Märjal vist neid tehti, ma ei tea mis ettevõte seal oli, kunagi vene ajal oli tegutsenud.
Päris lammutada lambist ei tahaks, kui suudaks eristada primaarmähise (teaks mingeid andmeid selle kohta - takistust näiteks) siis piisaks ainult uuest sekundaarikomplektist. See tekstiil seal ümber on üsna viisakas, lakitud-immutatud millegagi ja ilmselt kui seda eraldaks, rikuks ka mähise lakki ja arvestades selle trafo suurust siis tarvis on üsna jämedat traati, mille hankimine tänasel päeval on nutune hobitroonikule mõistlikus koguses.
Pildil olevana on tal mähised 2.12mm läbimõõduga (laki pealt mõõdetuna). Teisalt on see natuke kummaline kuna sekundaar võiks nagu jämedam olla rakendust arvestades või siis on tegu pooltootega või krt teab.
Plaan on teda kasutada 60+60+60+60 sekundaaridega trafoks, need siis tuleks lisada kui saaks primaari kasutada.

[Shele]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Mitu mähist on? Primaar on selgelt suurema induktiivsusega. Lase suvakisele mähisele kusagilt näit 6-12V sisse ja mõõda, mis ülejäänud otste peal toimub.

[moi]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Mis seal pildi järgi ikka mõistatada.
Lase kõige suurema takistusega mähisele autotrafost mingi 24V sisse ja mõõda, mis teistest välja tuleb. Siis algab alles päris mõistatamine, et mis millega jadamisi või paralleelis käib. Abiks on kui kerid ise paari keeruga mähise juurde ja sealt mõõdetud numbrid anavad olulise vihje mõistatuse lahendamiseks.

[Svago]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Ma sain siis valesti aru, et tahad tuvastada aparaati, kus seda kasutati.

Mähiste väljamõõtmine ei tohiks olla eriline probleem – eespool on juba viited, et alustad suurima takistusega mähisest.

Pärast tollase 220V mähise määramist kerid prooviks 10 keerdu peenemat traati, mõõdad pinge ja arvutad mitu keerdu/V kohta.
Sama tulemuse saad ka mõne liigse pealmise mähise pinget mõõtes ja mahakerimisel keerde lugedes.

[radiotehnika35]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Ma sain siis valesti aru

Said täitsa õigesti aru tegelikult. Ma ise liiga tormakalt, nagu ikka.

Soov oli jah saada infot seadme kohta (sest eeldasin [ei teagi miks], et siis on lihtsam ja põnevam ise kaevata mööda inforuume).
Soovitused ka kohased, nii saab jah aga nagu ütlen, et miskipärast arvasin, et tegu akulaadija-käiviti trafoga kuna nii väideti kui selle trafo sain.
Takistust mõõta, ja lisamähiseid lisada on muidugi võimalus.

Aga tänud ühele sõnumile selgus selle trafo kohta midagi palju huvitavamat ja selge siis, et ega ma ilmselt ei oleks ka konkreetse seadme kohta infot saades leidnud trafo parameetreid.
Testriga kiiruga mõõtes tundub tegu olevat tõesti mitme väljastusega mähistega
Seega vist ilma erivahenditeta ei pääse ma mööda selle põhjalikumast lahtiharutamisest sest mähise algust-lõppu päris veendunult kindlaks teha ilmselt ei anna kuna väljastustel puudub igasugune tähistus.
Ilmselt siis katsun mõõta võimalikult täpselt takistused, ehk saab aimu millised otsad võiksid olla millistele pingetele, siis saaks ka arvutada vast üsna täpselt välja keerdude arvu ja siis juba leiaks ka orienteeruva primaarvõimsuse.

Igaljuhul sai asi peale PS infot selgemaks ja nüüd tuleb loota, et südamik ise on omadustelt hea ja annab ringi teha.

[Mees Metsast]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Ma olen taolistel puhkudel lihtsalt läbi hõõglambi "katse-eksitus" meetodil voolu peale lasknud. Kui õige mähis(või mähised järjestikku), siis jääb pirn (peaaegu) pimedaks. Selline soor trafo, siis mingi 150W pirn võibolla võiks olla või, kui on, siis isegi 200-300W aga vast saaks ka sajasega hakkama.

[moi]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Seega vist ilma erivahenditeta ei pääse ma mööda selle põhjalikumast lahtiharutamisest sest mähise algust-lõppu päris veendunult kindlaks teha ilmselt ei anna kuna väljastustel puudub igasugune tähistus.
Ilmselt siis katsun mõõta võimalikult täpselt takistused, ehk saab aimu millised otsad võiksid olla millistele pingetele, siis saaks ka arvutada vast üsna täpselt välja keerdude arvu ja siis juba leiaks ka orienteeruva primaarvõimsuse.

Keerdude arvud saad teada väga täpselt kui keerad trafole 2-3 keerdu traati peale, lased suurima takistusega mähisest 50 Hz mingi madala pingega sisse ja mõõdad selle mõõtemähise pinge (sealt saad mitu volti üks keerd annab) ja muude mähiste pinged üle, edasi ainult arvuta. Algused ja lõpud saab omavahel mähiste paaride ühtesid otsi kokku ühendades ja pingeid mõõtes määrata. Puhtalt takistuste mõõtmine ei pruugi midagi mõistlikku anda.

[elukaz]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

10 keeruga on hea arvutada.

[Svago]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

10 keeruga saab täpsema tulemuse. 2 keeru puhul tuleb otsad kokku keerutada, muidu võib juhtuda, et tegemist on näiteks 1,75 keeruga.

Ma mõõdaks keerdu/V kohta välja ikka tööolukorras. Tõenäoliselt on vana trafo primaarmähis arvestatud 220V või vanasti ka 127V, 110V. Nüüd on pinge 230V ja kui 220V trafo primaarmähisele seda 10V jagu keerde juurde ei keri, siis peab mõõtma ja arvestama ikka 230V. Vastasel korral saame keerdu/V arvutuse järgi mähkides ca 4,5% kõrgema pinge väljundis.

Paljudel laadimis/käivitusseadmetel toimubki voolu suurendamine primaarmähise keerdude vähendamisega ümberlülitiga. Saab hakkama väiksema vooluga ümberlülitiga – vastasel korral peaks kontaktid kannatama näiteks 200A voolu. Tänapäeva elektroonikakomponente kasutades üldjuhul reguleeritakse sekundaarpoolelt.

2 esimest skeemi:

https://wonfocks.appspot.com/uzp-s-12-6-3-uhl-3-1-shema-saransk.html

[radiotehnika35]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Eile oli infot, et see võib pärineda ühe teise, eksperimentaalseadme seest ehk siis ei ole laadija-käiviti.
Tegin ühe eksperimendi. Sai 12 keerdu üsna jämedat litzpunutist mis esimesena ühe jupina kätte jäi, peale keritud.
Üks pisike umbes 6,5V väljundiga ja 100mA vooluga trafo toitma seda mähist, püüdsin mõõta aga näidud veidrad ja mõõtsin siis toitepinget, umbes 2,5V peale langeb see algne 6,5V.

Ühest toroidimähisest (üks mähis, ilma väljavõt(e)teta andis selle toite juures umbes 0,8855V, teistel oli kõrgem aga kui mitu mõõtmist tegin siis erinevad, peab mingi toekama toitetrafo leidma millel pinge nii ei kukuks. Lisaks tundub sedamoodi, et trafol on üks mähis ja sellel siis 2 väljavõtet, ilmselt oleks N-110-(võimalik, et 127V)-220V täitsa usutav?
See pisike trafo jõudis 2 minutiga juba päris soojaks ka minna, eks tunneb seda jämedat 12 keeruga mähist lühisena

Vaatab kuna rohkem aega valges leida sobivam allikas.

Nii suurel trafomölakal ma usun, et praktikas ei ole mingit vahet kas ta 220V või 230V tehtud, eriti miskit ei muutu.
Mõõtudelt 1/5 jagu väiksem on tehases tähistatud 3800VA võimsusele, muidugi praegused südamikud ehk lubavad rohkemat aga no igaljuhul peaks mõõtude alusel see toroid olema suuteline üsna jõuliseks trafoks.

[elukaz]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

10 keeruga saab täpsema tulemuse. 2 keeru puhul tuleb otsad kokku keerutada, muidu võib juhtuda, et tegemist on näiteks 1,75 keeruga.

Murdarv keerde vist raske saavutada, lõpuks on ju kuskil ikkagi vooluring mis sulgub. Nagu ampertangid sirge juhtme peal on täpselt üks keerd.

[Svago]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Trafo aseskeemis on vähemalt 3 induktiivsust. Ja induktiivsus sõltub keerdude arvust. Ka poolikust keerust – näiteks ULL ploki poolid.

[elukaz]

Vs: Tartus valmistatud akulaadija/käiviti detaili tuvastamine?

Aga kas trafo keeru pinge sõltub keeru induktiivsusest? Ja mitu keerdu on sirge juhe? Ja mitu keerdu kui seesama juhe ümber ampertangide sõlme keerata?