Kolmefaasiline alaldi

[A.R.]

Vs: Kolmefaasiline alaldi

[ATTACH=CONFIG]19453[/ATTACH]

Vaatame seda esimeses kirjes olnud skeemi.
Trafod toidavad 6 türistori aga alaldatakse ainult üks poolperiood,
seega saame kaks erinevat PLUSS pinget. Teisel poolperioodil voolu ei ole.
Trafosid läbib alalisvool ja see viib trafo küllastusse.

Kunagi sai tehtud küllastuse baasil pinge stabilisaatorit.
Siin võib ilmneda midagi sarnast.

Kui see on joonistamise viga siis ta tööd ei mõjuta.
Aga oli jutuks et silla otste vahel mootor ei pöörle.
See paneb mõtlema.

Vast võiks kolm türistori ringi keerata.
Siis peaks sillast pinge tulema .
Kui see aga liiga kõrge pole.
Tester ütleb kas sobib.
***
See oli jutt esimesest skeemist.

[Sidorov]

Kolmefaasiline alaldi

Täiskiirusel hakkab jooksma tagurpidi ilmselt põhjusel, et tahhogeneraatori signaal on reverseerimata.



Tyristori kontrollimine, skeem 2

https://radiolub.ru/page/proverka-tiristora

[erku]

Vs: Kolmefaasiline alaldi

Veel 20 aastat tagasi, võis selle remont olla kuidagi mõistlik. Täna aastal 2020 ma küll ei näe.
Sagedusmuundur ka asünkroonmootor on lahend. Kui täpsemaks tahaks, paneks enkoodri ja kontrolleri lisaks sagedusmuundurit tüürima.
Kui veel täpsemat on vaja, tuleb panna hoopis servoajam.
Ja kogulugu. Seda muidugi eeldusel, et "raud on korras". Kui liugteed ja muu on ka otsas, siis miks seda s** peaks keski turgutama.

Nii on täna minul ja paljudel teistelgi. Vana sodi maha ja uus tehnika peale, kui on perspektiivi.

[turbohoolik]

Vs: Kolmefaasiline alaldi

Ma ei jaga eriti ei elektriga seotud seadmetest ega ehitusest aga on mulje jäänud, et sagedusmuundur on sama kui ehitajale kipsplaat ja ehitusvaht.

Eks tal ole jah omad eelised ja saaks ka siin kasutada aga samas on tal ka miinused alalisvoolu ees (vähemalt minu silmis) samas kas sellel mootori ja juhtimise vahetusel on mõtet kui ma seda pinki vb paar korda aastas kasutan.
Kui seda s** mõistliku hinnaga ei kannata elustada siis ilmselt on minu lahendus naaberriigist tänapäevasem alaldi selle asemele.

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Türistori testimiseks läheb vaja 9...12 V patareid või akut ja sobiliku pingega hõõglampi, ning umbes kilooomist takistit.
Annad hõõglambile läbi türistori pinge - lamp peab olema kustunud, puudutad väljundelektroodi läbi takisti korraks tüürelektroodiga, lamp peab põlema jääma.
Kui ei õnnestu, vahetad polaarsust.

Katsetasin türistoridega, ühte pidid poolsustega põles lamp niikaua kui tüüril oli pinge peal, peale poolsuste vahetust peale tüüri "aktiveerimist" jäi lamp põlema.
Igaks juhuks katsetasin ka mingeid suuremaid türistore mis käitusid samamoodi.
MA millegi pärast arvasin, et türistor on nagu diood, et lasen ainult ühte pidid voolu läbi.

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Trükiplaatidest pildid:

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Äkki keegi oskab natukene jutustada kuidas alaldis toimetab see punasega piiritletud osa (eelmises postituse viimasel pildil olev plaat)

Tundub nagu selles osas tekib probleem, kas liialt hilja antakse käsklus "juurde anda" või siis antaksegi liialt palju juurde?
(Mootor töötab koormuse all jõnksuliselt, ilma koormuseta tundub nagu kukuks pööre liialt alla ja siis antakse liialt palju "juurde", sama ei toimeta madalate pöörete osa ültse)
Kas see osa ei suuda tuvastada väiksemat tagasiside langust või siis käseb liialt palju "juurde anda"?

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.





Kas kuidagi oleks võimalik trükiplaadil testida 553 komponente plaadilt eemaldamata?

[moi]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Need on operatsioonvõimendid, kontrollimine on lihtne aga ikka oma normaalse toitepinge olemasolul.

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Täitsa teostatav oleks eraldi vajalikud juhtmed tõmmata alaldi pistikust trükiplaadi pistikusse.
Momendil olemas "pistiku pikendusjuhe" et saaks trükiplaati laua peal näppida.

[moi]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Sisend 4 on seal inverteeriv ja 5 mitte inverteeriv sisend. Kui voltmeetriga (korraliku suure sisendtakistusega) mõõta alalispinget ja 5 pinge on kõrgem kui 4 sisendi pinge, siis peab väljundi pinge olema nullist suurem, kui 4 pinge on kõrgem kui 5 pinge peab väljund olema nullist väikesem miinuse poole. Kui on kuidagi muud moodi, siis on kivi vigane. Kui pinged on väga võrdsed ja väljund nullis, peab mõistlikul moel selle pingete erinevuse sisendite vahel tekitama testimiseks.

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

moi suured tänud vastuse eest. Ütlen ausalt, et ei julge neid testida, vist pean ka niimõnegi lisa komponendi lahti jootma.
Kunagi aeg ostsin odava ossi mida nüüd näppisin, tegin pilti kõigist 553 väljunditest mis on postituses 22 ja 23.
Pilt vasakul on töötava mootoriga (mootor jõnksutab)
Pilt paremal on seisva mootoriga (kui mootori kiiruse potekas keerata aeglasemaks jääb mootor seisma)
A3

A4

A5

A6

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

A7

A8

A9


Ma küll ei jaga midagi sellest asjast aga tundub nagu A3, A4 ja A5 ei toimeta ültse....

[moi]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Proovi nende A3, A4 ja A5 sisendeid ka mõõta. Praeguste piltide järgi on jah natuke kahtlusi nende korras olekust. Toitepinged neil on ikka õiged?

[turbohoolik]

Vs: kolmefaasiline alaldi.

Kõigi 553-de toide on sama.
Mõõtsin sisendid ära.
Vasak rida on jalg 4, parem on jalg 5
A3

A4

A5

A6