Liigpingepiiriku tööpõhimõte

[A.S.]

Vs: Liigpingepiiriku tööpõhimõte

Liigpingekaitse töö ju põhinebki eeldusel, et kui pinge liiga suureks läheb, tekitab varistor lühise ja liini ees olev lühisekaitse (või mitu kaitset isegi) rakendub. Teisel pool (eespool) lühisekaitset võib jääda pinge endiselt kõrgeks. Ei ole mitte nii, et sujuvalt tõmmatakse pinge 230V peale ja nii jääbki.

[Svago]

Vs: Liigpingepiiriku tööpõhimõte

Ehk siis asi loodab sellele et kuskil eespool on automaat mis rakendub enne kui sulavkaitse läbi põleb? See on varistoriga sama korpuse sees ja mõistlikult see nagu lahti ei käi nii et pole vahet kumb läbi põleb.
Kõik mis jääb automaadist EE poole on siis kaitseta. Huvitav on sel juhul soovitus panna automaat otse piiriku ette.

Varistoriga ei ole sulavkaitse samas korpuses, see pannakse nagu ikka enne tarbijaid. Olgu selleks siis sulavkaitse või automaat. V10 korpuses on termokaitse, mis peaks erijuhul varistorid ellu jätma, kui üle kuumenevad. Pärast seda tuleks enne kasutamist üle kontrollida.
Varsitor ei lühista ahelat, vaid hakkab voolu juhtima alles üle rakenduspinge. Alla selle pinge varistor voolu ei juhi (esineb vaid imeväike lekkevool). Võib küll lihtsustatult öelda, et nagu stabiliseeriks V10 ülepinge korral 255V juures. Teda läbiv lühiajaline vooluimpulss on leitav varistori karakteristikult. 300V juures on see ikka väga suur ja suvaline kaitse rakendub imekiirelt. Stabiliseerivaks eelahelaks on liinide, kaablite, kontaktide, elektriarvesti jne. takistused.
V10 passis on ühendusjuhend olemas.

[elukaz]

Vs: Liigpingepiiriku tööpõhimõte

Kas keegi paneb kilpi sulavkaitsmed? Tavaline ühendus on ju järjekorras liitumisautomaat>kaitselahutus>pingepiirik>koro. Mõistlik ühendus oleks taoline et piirik oleks komplektne vastava lüliti/sulavkaitsme/millega iganes ja kogu kaitstav osa käib läbi selle aga miskipärast on asi lahendatud äraspidiselt.

Keegi leiab tüüp ühendusskeemi kus ära näidatud mis spekiga see lahutav osa peaks olema? C-automaat on üldse sobilik selleks?

[Ints]

Vs: Liigpingepiiriku tööpõhimõte

Kui mingi jama alajaamas peaks olema, et pinge püsivalt faasi-neutraali vahel 300V näiteks, siis see piirik passib niisama ja ei kaitse suurt midagi?

Selle jaoks on olemas teised vahendid.Mina kasutan sellist tarka lahendust,mis mõõdab nulli-ja faaside vahelist pinget,faaside vahelist pinget,faaside olemasolu ja faaside järjestust.Neid parameetreid saab teatud piirides veel muuta.Kui mingi parameeter on paigast ära,lülitatakse (läbi kontaktori) tarbijad välja.

[vanemleitnant]

Vs: Liigpingepiiriku tööpõhimõte

Võib küll lihtsustatult öelda, et nagu stabiliseeriks V10 ülepinge korral 255V juures

See 255 V on piiriku enda maksimaalne pidev lubatud pinge Uc.
Piirik ise on piltlikult öeldes ainus kaitseaparaat mis tegelikult pidevalt töötab (erinevalt liigvoolukaitsest) lahendades võrgus tekkivaid liigpingeimpulsse. Jutuks oleva V10 kaitsetase Up = 1,1 kV, milleni ta impulsspingeid piirab. Ajutiste liigpingete (pingetõusu) vastu liigpingepiirikud ei kaitse.

[Svago]

Liigpingepiiriku tööpõhimõte

Komplektis ei ole sellepärast, et saab kasutada ka väiksema rakendusvooluga automaadiga. Mul ongi V10 (63A) puhul kasutatud 3 faasilist C20 automaati. Ülepinge korral rakendus koos 32A mõõtekilbi omaga. Ilmselt pidi olema ikka paras pauk Kõik toimis pärast automaatide sisselülitamist ja miski rikki ei läinud. Mul on elektroonika ees veel ühefaasilised varistoridega lisakaitsmed, topelt ei kärise

Sulavkaitsmete puhul jääks kaks faasi tööle, kui ühes oleks olnud ülepinge. Näiteks külmik jne.

See 255 V on piiriku enda maksimaalne pidev lubatud pinge Uc.
Piirik ise on piltlikult öeldes ainus kaitseaparaat mis tegelikult pidevalt töötab (erinevalt liigvoolukaitsest) lahendades võrgus tekkivaid liigpingeimpulsse. Jutuks oleva V10 kaitsetase Up = 1,1 kV, milleni ta impulsspingeid piirab. Ajutiste liigpingete (pingetõusu) vastu liigpingepiirikud ei kaitse.

See 255V on varistoride rakenduspinge. Enne seda ei rakendu. Olenevalt varistori läbivast voolust võib see pinge olla ka suurem. VA tunnusjoon sõltub nagu ikka varistori läbivast voolust. Ajutise pingekasvu vastu kaitseb ju ees olev automaat ja teatud määral ka erinevad liinitakistused. Sellel on sees ju ka sädevahemik N-PE vahel kõrgemate pingete eest kaitseks (tüüp 2+3).

Selle jaoks on olemas teised vahendid.Mina kasutan sellist tarka lahendust,mis mõõdab nulli-ja faaside vahelist pinget,faaside vahelist pinget,faaside olemasolu ja faaside järjestust.Neid parameetreid saab teatud piirides veel muuta.Kui mingi parameeter on paigast ära,lülitatakse (läbi kontaktori) tarbijad välja.

Küsimus on kaitsmise kiiruses - varistor reageerib nS. Lisaks on vaja piirata ka ajaliselt lühikesi impulsse.