Auto elektrisüsteemi probleemide diagnoosimine

[vasaraonu]

Vs: Auto elektrisüsteemi probleemide diagnoosimine

Alalisvoolu mõõtühik on AMPER mitte PINGE

[A.R.]

Vs: Auto elektrisüsteemi probleemide diagnoosimine

Alalisvoolu mõõtühik on AMPER mitte PINGE

Jah, elektrivoolu mõõtühik on amper ja pinge on teatud elektiline nähtus.

Me oleme kokku leppinud, et me neid nähtusi nii defineerime. Kui lepiksime kokku teisiti, ei juhtuks selles pärismaailmas mitte midagi hullu. Me räägiksime omavahel teiste sõnadega, aga elektronid elaksid ikkagi on elu ja katsuksid ikka üksteise juurest pageda.

Aga selleks et kindlaks teha kui suur on voolutugevus, mõõta voolu, on mitmeid võimalusi.
Võib mõõta voolu poolt tekitatud magnetvälja mõju ferromgneetikule, saame elektomagnetilise mõõteriista
või jõudu magnetväljas, saame magnetelektrilise mõõteriista.
Võib mõõta voolu poolt koormuses tekitatud soojust, saame seada vastavusse alalise ja vahelduvvoolu väärtused.

Kui loendame ära fotokatoodist dinoodile jõudnud elektronid, võime öelda et oleme mõõtnud nende vahelist voolu.

Kui jagame voolumõõtja kWh aja ja pingega, saame teada kui suur oli keskmine voolutugevus. Vahelduvvoolu kohta öelda vool on vast natuke palju. See on rohkem nagu elektronide värin juhtmes. Aga tekitab soojust nagu pidev vool.

Kui paneme oma TLL-4 mõõtma 0,1 V, siis tegelikult ju tekitame läbi 1 kilooomi voolu 100 mikromprit.

Kui läheme mõõtma suuremaid voolusid, siis jagame selle suure voolu ära nii, et ampermeetri takistusel tekkiks ikka sama pingelang alla 0,1V ja siis mõõdame seda pinget oma 1kO-se uA/V-meetriga.

Lineaarsel elemendil on voolu ja pinge vahel lihtne, lineaarne seos. Seda saab kasutada mõõtmiste juures.

Siiski oleks hea, vähemalt soovitatav, teada mida ja miks sa nii mõõdad. Muidu lähed kaabli lainetakistust mõõtma ja arvad et see ongi 0,1 oomi nagu tester näitab.

[supra]

Vs: Auto elektrisüsteemi probleemide diagnoosimine

Jah, elektrivoolu mõõtühik on amper ja pinge on teatud elektiline nähtus.

Me oleme kokku leppinud, et me neid nähtusi nii defineerime. Kui lepiksime kokku teisiti, ei juhtuks selles pärismaailmas mitte midagi hullu. Me räägiksime omavahel teiste sõnadega, aga elektronid elaksid ikkagi on elu ja katsuksid ikka üksteise juurest pageda.

Aga selleks et kindlaks teha kui suur on voolutugevus, mõõta voolu, on mitmeid võimalusi.
Võib mõõta voolu poolt tekitatud magnetvälja mõju ferromgneetikule, saame elektomagnetilise mõõteriista
või jõudu magnetväljas, saame magnetelektrilise mõõteriista.
Võib mõõta voolu poolt koormuses tekitatud soojust, saame seada vastavusse alalise ja vahelduvvoolu väärtused.

Kui loendame ära fotokatoodist dinoodile jõudnud elektronid, võime öelda et oleme mõõtnud nende vahelist voolu.

Kui jagame voolumõõtja kWh aja ja pingega, saame teada kui suur oli keskmine voolutugevus. Vahelduvvoolu kohta öelda vool on vast natuke palju. See on rohkem nagu elektronide värin juhtmes. Aga tekitab soojust nagu pidev vool.

Kui paneme oma TLL-4 mõõtma 0,1 V, siis tegelikult ju tekitame läbi 1 kilooomi voolu 100 mikromprit.

Kui läheme mõõtma suuremaid voolusid, siis jagame selle suure voolu ära nii, et ampermeetri takistusel tekkiks ikka sama pingelang alla 0,1V ja siis mõõdame seda pinget oma 1kO-se uA/V-meetriga.

Lineaarsel elemendil on voolu ja pinge vahel lihtne, lineaarne seos. Seda saab kasutada mõõtmiste juures.

Siiski oleks hea, vähemalt soovitatav, teada mida ja miks sa nii mõõdad. Muidu lähed kaabli lainetakistust mõõtma ja arvad et see ongi 0,1 oomi nagu tester näitab.

Lihtsamalt,kasutage Oomi seadust.

[COENG]

Vs: Auto elektrisüsteemi probleemide diagnoosimine

Ja kus see artikkel ise on? Lingi taga pole midagi