Päevavalguslampide hooldamine

[tanker]

Päevavalguslambid võimaldavad säästa energiat ja raha. Samas võib nendega esineda rohkem probleeme kui tavaliste hõõglampidega. Pidevalt häirivast pininast või vilkumisest lahti saamine võib olla tõsiseks väljakutseks. Probleem võib peituda ebakvaliteetses lambis või süüteseadises, halvas ühenduses või ebaõigetes juhtmepaigaldustes.

Mida teha?
See juhend aitab Sind tavalisemate päevavalguslampidega seotud probleemide kindlaks määramisel, testimisel ja lahendamisel. Väikesed kompaktsed päevavalguslambid, mida saab kasutada tavaliste hõõglampide asemel tavavalgustites on kompaktsed ning neid ei saa parandada. Kui sul esineb selliste päevavalguslampidega probleeme, siis on ainsaks lahenduseks nende välja vahetamine.

Loe artikli täisversiooni siit

Kommenteeri ja arutle antud artikli teemadel käesolevas foorumi teemas

[resr]

mul on neid kodus päris palju , kuid probleeme ei ole.

[Padasonic]

Originally posted by admin@Oct 11 2004, 14:55
Väikesed kompaktsed päevavalguslambid, mida saab kasutada tavaliste hõõglampide asemel tavavalgustites on kompaktsed ning neid ei saa parandada.

Vaidlen vastu. Saab küll parandada, kuigi mitte igast lambist ei saa asja. Kui samasuguseid lampe on mitu, siis tihti saab näiteks kahest katkisest ühe kokku kombineerida, kui näiteks ühel toru läbi ja teisel süüteseade. Odavamatel lampidel kipuvad lüüdid mahtuvust kaotama ja tihti töötavad ka transid äärmuslikel temperatuuridel. Võimsamad transid ja kvaliteetsemad lüüdid (vähemalt peale dioodsilda olev 2,2 - 4,7uF * 400V lüüt, 105 - kraadine kindlasti) sisse ja käivad veel pikalt. Samuti peab vaatama, kas lambis on olemas kaitse (mõnel lambil on see soklisse minevas juhtmes termokahaneva rüüži sees). Tihti on selleks plaadil ka koht olemas, kuid kokkuhoiu mõttes kaitse ära jäetud. Olen ka plastmassosale 2 - 3 mm augud ca 1 cm vahega 1 - 2 rida puurinud, et jahutust parandada, eriti, kui lamp töötab väga kinnises valgustis. Muidugi, kui lamp maksab paarkümmend krooni ja ka vaba aeg/hobi on rahaks ümber arvestatud, siis pole asjal majanduslikku mõtet.
Ja muidugi ohutustehnika selliste asjade näppimisel eelkõige!!!

[Elektrik]

ka l2bip6lenud p2evavalguslampe saab taas p6lema, kellel huvi andku teada

[Padasonic]

Originally posted by Elektrik@Oct 15 2004, 23:58
ka l2bip6lenud p2evavalguslampe saab taas p6lema, kellel huvi andku teada

Mõtled läbipõlenud kütteniidiga? Saab küll. Aga igasse lampi ei mahu need kondekad ära

[Elektrik]

jah, see jama on t6esti, aga s6ltub kondekast, ma pole viicinud uurida kui suured on sarnased v2lismaa konded

[fre]

Originally posted by Padasonic@Oct 16 2004, 00:26
Mõtled läbipõlenud kütteniidiga? Saab küll.

Neid skeeme on mitmeid, ka läbipõlemata niitidega lampe võib neis kasutada. On ka drosselita ja starterita variante.
Kunagi ühed mu tuttavad elasid alajaamast rohkem kui kilomeetri kaugusel, nende lähedal veel mõned naabrid. Kuna liin oli ka vilets (raudjuhtmed veel), langes õhtuti pinge mõnikord alla 150V. Telerit toideti läbi reguleeritava trafo (sellised olid müügil ja paljudel kasutuses) ja tuled olid hädiselt kollased. Tegin siis neile 80W toruga laelambi, mis andis 160V-ga täisvalguse. Põlema pandi see siis kui teised väga kollaseks muutusid ja lastel õppida vaja oli. Naabrid käisid ka uudistamas-imestamas, kuidas on võimalik et nendel NII valge tuli aknast õhtul paistab. Kui siis ükskord uus liin tehti, tuli kondensaatorid väiksemate vastu vahetada.

[urmo]

Kasutan ise ka edukalt neid saastalampide elektroonikaplokke tavaliste (11W laua- ja 18W laelambi) torude süütamiseks, aga kas ka suurema - 50W toru sama valemiga käima saaks ?
Mis määrab seal plokis üldse võimsuse: kas transside vool või drosselid, või Tambovi konstant ?

[resr]

ma oleks huvitatud , et kuidas saaks panna tööle 20 vatist torulampi, kui selle üks kütteniit on läbi ja juhtviigud ära kuulideks sulanud.(sai see pool kontaktid traadiga lühistatud,(mul on see kahetoruline ja yhe drosseliga startersüütega lamp,see vene toode) kuid mõne aja pärast see tööle enam ei hakkanud.) :blink:

[Elektrik]

Originally posted by resr@Oct 29 2004, 14:57
juhtviigud ära kuulideks sulanud

kuidas Sa siis voolu kavatsed sisse anda kui Sul isegi kontaktid sulanud?

[resr]

kaks varrast turritavad välja küll, kuid kolvi sees on ära sulanud vardad, mis niiti kinni hoiavad. täitsa söestunud on seal sees. toru on slz lec-20 ii 89

[resr]

labipolenud hoogniitidega luminofoorlambitoru ld40(40w). mis sellega peale hakata , voi panen toesti aiapostiks seisma selle

[Elektrik]

saab põlema küll, kui viitsid veidi meisterdada ja paari detaili omad, sõltub ka kui suur lambi korpus on, et detailid ära mahuksid. samuti kas on mõlemal pool "niidid" läbi või ainult yks?

[fre]

Selliste läbipõlenud niitidega torude süütamise skeemi olid välja mõelnud vene üliõpilased ja seda demonstreeriti lausa Rahvamajandussaavutuste Näitusel (BДHX CCCP) 1972. aastal ja oli äramärgitud näituse pronksmedaliga. Artikkel sellest koos skeemiga avaldati siis ajakirjas "Texникa Moлoдёжи" nr. 11/1973 lk. 28, sama skeemi võib näha ka teemas
http://www.tevalo.ee/foorum/index.php?showtopic=12982
Hiljem on skeemi igatpidi ka modifitseeritud ja mitmetes vene ajakirjades ka avaldatud. Siia mõned näited.
"Paдиoлюбитeль":
nr. 6/1992, lk. 22 - kordab eelnimetatut
nr. 7/1992, lk. 29 - mõned nominaalid muudetud (kardan et ülepingutatud võimsusega)
nr. 7/1994, lk. 30 - lihtsustatud variant
nr. 1/1992, lk. 35 - starteriga ja drosseliga variant
Lisaks on leida "Moдeлиcт Koнcтpуктop" nr. 2/1993 lk. 21 huvitav "pulsatsioonita valguse" skeem, kus tervete niitidega torule antakse silutud alalispinge läbi originaaldrosseli. Seda skeemi proovisin, aga tööle ei saanud. Põhjuseks pean originaaldrosselil puudu olevat õhupilu, küllastus alalisvooluga ilmselt.

[freeze]

http://irls.narod.ru/rlbt/lds05.htm

http://irls.narod.ru/rlbt/lds01.htm