Elemendid, patareid ja akud - mis on mis?

[tanker]

Käesolevas artiklis tuleb juttu seadeldistest, mis muundavad keemilise energia elektriliseks energiaks. Taolised seadmed jaotatakse tavaliselt kaht gruppi: (primaar)elemendid ja (sekundaar)elemendid. Eesliidetel primaar ja sekundaar on ajalooline taust - mõni aeg tagasi laeti nimelt sekundaarelemente primaarelementidelt. Primaarelemendid on ühekordselt kasutatavad ning peale neis oleva keemilise energia ammendumist peaksid nad minema ümbertöötlemisse. Elektrienergiat loov keemiline reaktsioon pole primaarelemendis taasloodav. Sekundaarelemente ehk teisisõnu akusid on seevastu võimalik laadida ning taaskasutada. Nendes toimuvat keemilist reaktsiooni saab akule rakendatava pingega muuta. Akusid saab kasutada energia salvestamiseks. Artikli esimeses osas anname ülevaate enamlevinud elemenditüüpidest ning nende omadustest.
Toiteelemente on erineva ehitusega - antud gruppi kuuluvad tsink-süsinik (ZnC) elemendid, leeliselemendid (e. alkaline elemendid), magneesium elemendid (Mg), elavhõbe elemendid, hõbeoksiidelemendid ning liitiumelemendid. Üksikute, omavahel elektriliselt ühendatud elementide kogumit, nimetatakse patareiks. Tihti kasutatakse kaubanduses sõna patarei ka tavalise primaarelemendi ehk mitte laetava toiteelemendi märgistamiseks. Õige oleks mõistega patarei tähistada siiski mitmest toiteelemendist koosnevat kogumit. On ju olemas ka akupatareid - mitmest omavahel elektriliselt ühendatud sekundaarelemendist koosnevad toiteseadmed. Selline sõna 'patarei' väärkasutus on ilmselt tulnud sarnase sõna kasutamisest primaarelementide tähistamiseks vene ja inglise keeles


Loe elementidest ja patareidest põhjalikumalt siit
Loe akudest põhjalikumalt siit


Kommenteeri ja arutle antud artikli teemadel käesolevas foorumi teemas

[sebastian]

Akudest lugedes jäi silma:

NiCd elementidel on unikaalsed koormusomadused. Sa võid elementi koormata kuni 100C, kuid ainult väga lühikese aja jooksul.
Reaalselt see nii ei ole, sest NiCd aku sisetakistus on küllalt suur selleks, et isegi lühise korral suurt üle 10C ei saavuta, kui sedagi. Sellest ka üks põhjuseid, miks NiCd ei kasutata autodes pliiaku asemel.

Samas ei esine NiMH akudel "mälueffekti"
Esineb, kuid hoopis vähem kui NiCd elementidel.

NiMH akusid saab kasutada kõigis enamlevinud tavaseadmetes, kus lõigatakse kasu suurest aku mahtuvusest - mobiiltelefonides, videokaamerates jne.
See oli "vanasti" nii. Praegu on Li-Ion aku oma kerge kaalu ja madala isetühjenemisega enamuse niklil baseeruvad akud välja vahetanud.

Kahjuks ei ole Li-Ion ja Li-Poly akudest infot, rääkimata uutest "fuel cell" tüüpi akudest. Loodetavasti leian ülevaatliku lingi siia lisamiseks.

Muidu aga tore artikkel, tänud autorile .

EDIT: Siin väga põhjalik info asjast huvitatuile: http://www.buchmann.ca/part1.asp

[fre]

Taolised seadmed jaotatakse tavaliselt kaht gruppi: patareid ja akud.

Siin on juba alguses mõistetega segadus, justkui akudest enam patareisid ei moodustatagi.
Vaatame, mida väidab ENE/EE ehk Eesti Entsüklopeedia, vaielge vastu või lükake ümber
(valikuliselt, ainult minu mõtete kinnitusena, täpsemalt võib igaüks kes soovib, ise vaadata):
akumulaator (< lad accumulator &#39;koguja&#39, energia salvestamise seade, nt. elektri-, hüdro-, .....
Elektriakumulaator ehk a k u on korduvalt laetav keemiline vooluallikas. ....
Kõrgema pinge saamiseks ühendatakse a-d jadamisi a k u m u l a a t o r i - ehk
a k u p a t a r e i k s.
patarei (< pr batterie), süsteemiks ühendatud üheliigilised seadised, seadmed või ehitised. Tehn 1. omavahel elektriliselt ühendatud galvaanielementide või akude kogum. Jadaühenduse puhul on .....
Sellest lähtuvalt võiks teksti sisuliselt üle vaadata, siin ei sobi omaloomingulisi "leiutusi" kasutada, ülaltoodus (EE-s, täpsemalt) pole ju valesti.

[jassa]

galvaanielementi nimetatakse kõnekeeles patareiks, seda vist enam muuta ei õnnestu

[fre]

Originally posted by jassa@Oct 15 2004, 22:57
galvaanielementi nimetatakse kõnekeeles patareiks, seda vist enam muuta ei õnnestu

Ajalooline selgitus.
Lugu sai alguse nõukogude kaubandusest. Tehnikainimestele, ka mulle, oli juba siis teada, et elementidest moodustatakse patareisid. 1,5-voldised silindrilised olid elemendid ja lapikud 4,5-voldised olid patareid. Poodides müüdi näiteks "БATAPEЯ 3336Л" ja "ЭЛEMEHT 373" (nii oli nende kestadele trükitud), eestikeelsetel hinnasiltidel siis ka kõik õigesti. Siis aga korraga hakkasin avastama hinnasiltidel "Lamepatarei" ja "Ümarpatarei". Küsisin müüjatelt, et miks nii. Selgitati, et nii on saatelehtedel ja pidavat sellepärast nii olema et vanad mutikesed aru saaksid (&#33;?&#33. Nojah, võib ju filosofeerida ja öelda et patarei võib koosneda ka ühestainsast elemendist.
Võib ka piirata tehnikainimeste mõistust vanade mutikeste tasemele (et ometi ükskord aru saaksid&#33;&#33;&#33 ja väita et

Patareid on ühekordselt kasutatavad ning peale neis oleva keemilise energia ammendumist peaksid nad minema ümbertöötlemisse. Elektrienergiat loov keemiline reaktsioon pole patareis taasloodav.

ja et järelikult akupatareisid pole olemas.
Edu meile selleks&#33;

[jassa]

Kuna artikkel on tõlketöö ELFA kataloogist (nr.52, lk.1297), siis tuleb segadust mõistetega vist juba siit otsida.
Tõlgitud on:
battery = patarei
rechargeable battery = aku

Mulle käeulatuses olevatest sõnastikest sain teada järgmist:

J.Silvet (1990 Tallinn "Valgus")
battery = patarei; el.(elekter) ka aku

Festart
battery = patarei, aku, kuivelement

Veebisõnastik IBS
battery = (sõj.) patarei, (el.) patarei

Saa nüüd siis aru, kus tõde on&#33;

Ise arvan, et korrektne oleks ikka EE järgi.

[kreeklane]

fre seletas asja ilusasti ära.olemas on kaht tüüpi toiteelemente-akud(ehk laetavad, mitmekordse kasutamisega toiteelemendid)ja ühekordse kasutamisega toiteelemendid.mõlematest annab patarei kokku panna.vale sõnakasutus on tulnud kaubandusest-kallid akud tuli eristada kõigest muust.ja käiku läkski venekeelne väljend batareika, eestikeelne vaste siis patarei.

[MaXakas]

Inglise keeles &#39;battery&#39; tähistab enamasti ka üksikut galvaani elementi, aga mitmest elemendist koostatud vidin on &#39;battery pack&#39; B)
Ma ei näe midagi kurja elemenendi nimetamise patareiks... Muidu aja veel sassi toite-element, kõlarielement ja teab mis element veel

[fre]

Originally posted by admin@Oct 11 2004, 15:06
Kommenteeri ja arutle antud artikli teemadel käesolevas foorumi teemas

Kas sellest järeldub, et keegi kunagi korrektse tõlkega asendab selle asjatundmatu viletsa? Eeskujuks ja põhitõdedega tutvumiseks kõlbab pea suvaline kooliõpik, kus keemilistest vooluallikatest juttu, ainult kaasaegsete kohta oleks hea materjali lisada.
Esimene kättejuhtuv näiteks "Elektrotehnika praktikum keskkoolile", 2. trükk. Tallinn, "Valgus", 1977. Autor V. Poljakov, vene keelest eesti keelde tõlkinud G. Kobolt.
Eksitav materjal tuleks ju ära koristada, ega siin vanadele mutikestele orienteeritut vaja pole...

[erxxx]

Ei saa aru, milles probleem on : patareid ei laeta, akut laetakse - nii lihtne see ongi Keda see kotib, kas patareis on 1 või 27 elementi.

[fre]

Originally posted by erxxx@Mar 24 2005, 23:34
Ei saa aru, milles probleem on : patareid ei laeta, akut laetakse - nii lihtne see ongi ...

Siiski ei ole - akupatareisid ju laetakse.
Rõhutan veelkord, et Tevalo tegijad ei suhtu terminoloogiasse tõsiselt ja nendelt ei tasu eeskuju võtta. Tõlkija peaks selliste keelenüanssidega ja -erinevustega kursis olema ja kui pole, siis võiks ju mõnest eestikeelsest raamatust järele vaadata... Ja mis teha kui õppimise soov ka veel puudub... Paraku on sellega nii, et kord valesti õpitu juurdub kasutusse ning ümberõppimine on tülikas ja vaevaline - harjumusel on SUUR jõud&#33; Järeldused tehke ise...

[ats]

Patarei võib öelda ka rööbiti ühendatud kondensaatorite kohta.

[tanker]

Tänan kõigi tähelepanekute eest. Parandused on sisse viidud.
Esmane tähelepanu juhtimine vigadele terminoloogias jäi kahjuks kahe silma vahele.
Üldiselt üritame siiski asju nimetada nende õigete nimedega, eriti taolistes infojuttudes.

[sebastian]

Midagi uut Toshiba poolt: http://www.palminfocenter.com/view_story.asp?ID=7708

...sellist tuleks nähtavasti laadida 40A vooluga.