Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

[tanker]

Jooteühenduse tekitamisel kuumutatakse lühidalt kokkujoodetavaid metallosi ning kantakse ühendatavale pindadele räbustit ja jootetina. Tekitatud ühendus seob ühendatavad osad metallurgiliselt, moodustades suurepärase elektrilise ühenduse juhtmete vahel ja tugeva ühenduse metallosade vahel.
Kuumuse tekitamiseks kasutatakse jootekolbi või mõnda muud vahendit. Räbusti on keemiline puhasti, mis valmistab kuumad pinnad ette sulanud jootetina jaoks. Jootetina kujutab endast madala sulamispunktiga mitteferrometallidest koosnevat sulamit.

Loe artikli täisversiooni siit

Kommenteeri ja arutle antud artikli teemadel käesolevas foorumi teemas

[jassa]

Komponentide kontaktid on tavalisel kaitstud mingi pinnaviimistlusega. Pinnaviimistluseks võidakse kasutada mitmekesiseid lahendusi alates plakeeritud tinast kuni jootetina katteni. Tänu poorsusele ei taga plakeerimine (metallesemete õhukese (vääris)metallikihiga katmine) samasugust kaitset kui jootetina kate.

Jootekolvi otsade valmistamisel on kasutusel mitmesuguseid plakeerimismeetodeid. Need meetodid pikendavad kolviotsa eluiga. Alljärgnev joonis selgitab kahe kolviotsade plakeerimistehnika olemust. Üks tehnika kujutab endast vasel paiknevat nikkelkatet, mis on omakorda galvaniseeritud rauaga.

Plakeerimine (<pr. plaquer "katma") metall-lehtede ja -plaatide, traadi ning torude termomehaaniline katmine teise metalli või sulami õhukese kihiga. /-----/

Kolviotste puhul ei vaidle kuid komponentide kontaktid vist küll plakeeritud pole.
Pigem on galvaniseeritud. (Elektrolüütilise sadestamise teel toote pinnale tekitatud metallikiht)

[kfl]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

http://video.google.com/videoplay?do...20797771849234

[pupsik46]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

http://video.google.com/videoplay?do...20797771849234

Panin kõrvataha.

[fre]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Räbusti on keemiline puhasti, mis valmistab kuumad pinnad ette sulanud jootetina jaoks...
...Kommenteeri ja arutle antud artikli teemadel käesolevas foorumi teemas

Veidi räbustitest.
Räbusti põhiülesanne pole mitte puhastamine, vaid õhuhapniku juurdepääsu tõkestamine jootekohale.
Korraliku jooteühenduse eelduseks on aga ühendatavate pindade puhtus, muidu joodis ei ühine metalliga. Oksiidist puhastatud pind oksüdeerub kuumutamisel õhuhapniku toimel otsekohe uuesti.Takistamaks hapniku ligipääsu jootekohale kasutataksegi räbustit. Elektroonikatöödel on levinuimaks räbustiks ikka kampol olnud, nüüdki veel. Toodeti seda männivaigust. Kampol on keemiliselt neutraalne, sellega võib alati "kindlapeale välja minna", kartmata hilisemaid jooteühenduse tõrkeid.
On ka selliseid räbusteid, mis reageerivad oksiididega ja isegi metallidega (tüüpiline selle liigi esindaja on saltser ehk tsinkkloriidi lahus), osa jootepastasid on ka sellised. Nende kasutamisse tuleks suhtuda väga skeptiliselt või vähemasti suure ettevaatusega, vaatamata toredale reklaamile kaupmeeste poolt. Petlikuks võib osutuda see esmapilgul hea omadus ka halvastipuhastatud pindasid ühendada. Keemiline reaktsioon jätkub vaikselt, hiljemalt mõne aasta pärast on selline ühenduskoht just räbusti süül riknenud ja elektriline ühendus ebakindel.

[pupsik46]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Kusjures fre'l on õigus, ise sattusin sellise jootevedeliku peale, mis juhtis elektrit st. digitaalne skeemijupike ei hakanud ennem tööle, kui olin jootevedeliku põhjalikult plaadilt mahapesnud. Niiet ettevaatust igasuguste vedelike ja pastadega, kampol ja piirituses lahustatud kampol ruulib.

[jassa]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

http://video.google.com/videoplay?do...20797771849234

Asjalik koolitus. Sain esimese korraga järele tehtud!

[m4rtin]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

mul tekkisid &#213;pime jootma artiklit lugedes m&#245;ned k&#252;simused.

Mittenakkuvuse peamised p&#245;hjused
1) Valitud temperatuur on liiga k&#245;rge. Tinakate p&#245;letatakse kiirelt &#228;ra ning algab oks&#252;deerumine
4) Ebapiisav kolviotsa jootetinaga katmine k&#245;rgetel temperatuuridel t&#246;&#246;tamisel (&#252;le 350&#186;C)
5) 'Kuiv' jootekolvi ots ehk kui jootekolvi otsa hoitakse joodetavate pindade vastas ilma &#245;hukese jootetina kihita toimub kiire oks&#252;deerumine.

Umbes mitu kraadi &#252;le sulamistemperatuuri(tabel oli toodud artiklis eespool) see tinakatte p&#245;leminine hakkab?
Ning kuidas see jootekolvi otsa &#245;hukese tinaga kokkutegemine peaks v&#228;lja n&#228;gema? M&#245;tlen just seda, et minul valgub tina m&#246;&#246;da kolvi otsa &#252;hte punkti(ehk siis oleks kolvi ots nagu vett-h&#252;lgav; jutt on 80W kolvist max temp 480C)

[tiks]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

minu praktikas olen leidnud parimaks räbustiks atsetüülhappe ehk aspiriini tableti.selega on võimalik isegi nikkel kroom ja roostevaba terast joota.üheks eeliseks on see et kui asetate lakeeritud traadi aspiriini tabletile ja surute tinutuskolviga peale ning liigutate tõmates traati siis lakk eemaldub ja traat kattub kohe tina kihiga. mitukümmend aastat tagasi jootsin ferriit trafosi,mille traat oli 0,05mm ja lakeeritud .ühendus ei hakka oksüdeeruma.peavad vastu tänaseni.

[m4rtin]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

minu praktikas olen leidnud parimaks räbustiks atsetüülhappe ehk aspiriini tableti.selega on võimalik isegi nikkel kroom ja roostevaba terast joota.üheks eeliseks on see et kui asetate lakeeritud traadi aspiriini tabletile ja surute tinutuskolviga peale ning liigutate tõmates traati siis lakk eemaldub ja traat kattub kohe tina kihiga. mitukümmend aastat tagasi jootsin ferriit trafosi,mille traat oli 0,05mm ja lakeeritud .ühendus ei hakka oksüdeeruma.peavad vastu tänaseni.

olen päri. Atsetüülsalitsüül happega jääb jah väga tugevad jooted. Aga huvitaks ikkagi see, et mitu C üle sulamistemperatuuri hakkab jootetina põlema?

Ning mis on jootekolvi otsa tinaga kokku tegemise mõte(inglise keelas tinning the tip) vahetult ennem jootmist? Sest kandes otse kolvile jootetina aurustub räbusti koheselt ning alustades jootmist panen ma ju õhukese oksydeerunud tinakihiga kolvi vastu jootekohta Minumeelest oleks palju arukam teha jootekolv vahetult ennem jootmist svammiga puhtaks, sekundiks ots kampolisse torgata ning seejärel vastu joodetavaid osasi panna ning alles siis jootetina neile vahele. Või kuidas nendest punktidest 4&5 aru peaks saama?

[A.S.]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Minumeelest oleks palju arukam teha jootekolv vahetult ennem jootmist svammiga puhtaks, sekundiks ots kampolisse torgata ning seejärel vastu joodetavaid osasi panna

Kui kolvi otsas on joodis, siis oksüdeerub joodis kui seda seal ei ole, siis oksüdeerub kolviots ja varsti pead uue otsa ostma. Pealegi kui kolviots on puhas, siis kokkupuutepind joodetava detailiga on vaid ühes väikeses punktis, joodisega kaetud kolviotsa korral kontaktpind kordades suurem. Mida suurem kontaktpind, seda kiiremini jootekoht kuumeneb. Kui sulle meeldib puhas kolviots, siis kasutagi sellist, mis on üleni kroomitud ja seega joodist üldse külge ei võta.

[reuter]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

mina olen viimasel ajal jaama hoidnud ca 300 kraadi peal, siis ei oksüdeeru see tina seal eriti kiiresti. suuremate asjade jootmisel kasutan kõrgemat temperatuuri, et kiirendada soojusülekannet. mingi aeg tagasi jäi selline tuline asi ööseks sisse. hommikul oli ots must. tina külge ei jää. svamm ei aidanud, puuklotsi serv kah mitte ja siis lihtsalt katsetamise pärast kraapisin noa otsaga õrnalt selle tagikihi maha. ots toimib nagu uus ja kate ilmselt viga ei saanud, sest auke sisse pole põlenud.
korralikule kolvi otsale jääb peale niiske svammiga puhastamist ja jootetinaga kokku puutumist tina kiht peale tervele otsale. vanadel vaskotsaga tõlvikutel see vask kärssas kiiresti ja seda pidi pidevalt viilima. praegusel otstel(vist teraskate) neid jamasid ei ole
kolvi otsal ongi ainult tina. nt suurema otsaga peenemaid juhtmeid tinatades pole vahel vaja tina isegi pidevalt lisada. traat korraks kampolisse ja kolvi otsal olev tina katab traadi. niimoodi võib saada päris mitu otsa tinatatud, ilma kolvi otsale tina juurde andmatta.

[tiks]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

mina kasutan jootekolvi otsikuteks vask torusi. siseläbimõõduga umbes 2mm.tina imendub tänu pindpinevus jõule torusse ja jootmisel imbub välja.tindika põhimõte.samas on sellise otsikuga tina jootekohalt eemaldada.raputades kolvi et tina otsikust väljuks.seejärel kastes otsik kampolisse ja pärast jootekohta,võite sealt tina eemaldada tänu pindpinevus jõule.

[tiks]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

kasutan ka 1mm siseläbimõõduga torusid. neid otsikuid on puhstada vaja ainult väljastpoolt.sees on tina alati olemas.see on eelmisele jutule lisa.

[m4rtin]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

mina olen viimasel ajal jaama hoidnud ca 300 kraadi peal, siis ei oksüdeeru see tina seal eriti kiiresti. suuremate asjade jootmisel kasutan kõrgemat temperatuuri, et kiirendada soojusülekannet.

ok, püüan ka siis sedasi harjutada, et vahetult(~3s vast kulub kolviotsa katmiseks õhukese tinakihiga) ennem jootmist katan kolvi otsa õhukese tinakihiga. Ning kui temperatuur ka liiga kõrge pole(et tinakate ära põletataks), siis sedasi peaks olema tõesti optimaalseim talitada

Et kas see järjekord võiks siis selline välja näha:
1) kolviots niiske svammiga puhastada
2) sekundiks kapolisse
3) kolviots õhukese tinakattega katta
4) jootma
5) kolviots niiske svammiga puhastada
6) sekundiks kapolisse
7) jne

Või jätsin midagi olulist vahele?


Pinna eelnevaks suuremat sorti puhastamiseks kasutasin atsetooniga immutatud salvrätikut ning kuna pind oli natuke kare, siis puhusin veel B-55 suruõhuga pisikeseimadki salvrätiku ebemed ära.

Kuidas muidu kolviotsa puhastamisel ennast see puhastusvahend õigustab? Ning on ta mõeldud samamoodi nagu kampol selliseks tihedaks(kasvõi iga jootekorra vahel) kolviotsa puhastamiseks?