Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

[bloody-orc]

Re: Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Karu meetodit kasutanud elu aeg ja peaks ütlema, et töötab küll... Meetod on esiteks kõvasti kiirem ja teiseks ka säästlikum, kui tinaplönni kolvi otsa tekitamine. Tina läheb kohe sinna kuhu vaja ja täpselt nii palju, kui seda vaja on. Ei mingit kampolit ega vaniljeviina.

Ja ei olene meetod ka kolvist. Olen jootnud sama meetodit kasutades nii Welleri jootejaama, 230VAC kolvi, kui ka nailonisulatuskolviga. alati on tulemus tulnud korralik. proovi sa 10 eeguse kolvi otsa see tina saada...

[ketas]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Minu arust on pühapäevatinutajal veel enam põhjust korralikke vahendeid ja materjale omada. Jootejaama asemel küll võibolla korralikumat võrgukolbi, aga tinatraati igal juhul.

[m4rtin]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

milleks vahetult peale jootmist tuleb jootekohalt räbusi eemaldada(kasutades siis selleks kas spetsiaalset vahendit, alkoholi, atsetooni või vett)? Kas sellepärast, et räbusti happena reageerib jootetinaga edasi ning võib sedasi joodet nõrgemaks muuta?

Mainiks veel juurde, et jootmisel on suureks abiks kruustangid, mille vahele saab detaili kindlalt kinnitada. Endal on kahjuks vaid halb kogemus selle mudeli varal tuua, kuid kindlasti on tunduvalt paremaid kruustange, mis ka tõesti abiks on!

[KaruTEC]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Ei ole keegi kirjutanud et räbusti tuleb kohe eemaldada. Tinas olev flux on täiesti neutraalne.

[RaunoK]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Peab siis jootejaam olema? Piisab kui leiad mõne teleri või raadio seest toitetrafo kus on väljavõte primaarmähises 110V ja 127V ja võtad vajalikud pinged.

[vax]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Omalt poolt võin kirjeldada ka kõvajoodisega (antud juhul hõbe) jootmist.
Kõigepealt tuleb joodetav koht katta jootepastaga. Siis lasta pastal tund-paar kuivada, kuni moodustub kõva ja kuiv koorik. Siis gaasipõletile leek otsa. Ühe käega libistad gaasipõletiga edasi-tagasi üle joodetava koha, kuni pasta sulab klaasjaks massiks. Ettevaatust, erinevatel metallidel on erinev temperatuuritaluvus. Temperatuuri saab enamasti määrata metalli hõõgumise värvuse järgi. Terastel on sobivaks värvuseks tumepunane kuni keskmiselt punane. Igal juhul, kui detail hõõgub juba helepunaselt, oranshilt või kollakalt, oled üle pingutanud. Sel juhul näiteks roostevaba teras kaotab oma roostavabad omadused. Niisiis, leegiga pidevalt ühte kohta ei kuumuta, vaid liigutad edasi-tagasi. Teises käes hoiad joodistraati (hõbe, vask jne.) Kui joodetav koht on õige värvusega, siis "tonksad" traadi otsaga korraks liitepinda. Joodis peaks õigel tegutsemisel ise laiali valguma. Vajadusel võib tonksata ka mitmes kohas, kui joodetavad pinnad on suuremad.
Lõpuks viibutad veel kergelt leegiga liitekoha üle, et joodis igale poole vahele roniks.
Detailid jahtuma ja pärast peab jootepasta eemaldama ja detaili üle pesema.
Põleti, millest ma räägin, on tavaline vedelgaasi käsipõleti reguleeritava leegi ja pieso süütajaga.

[vax]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

sul on ju espool kolviotsa joonis välja toodud:vasksüdamik on kaetud rauakihiga.see kaetakse omakorda nikliga-see on vajalik selleks et ots kuumusest ei korrudeeruks.seejärel kolviots kroomitakse(välja arvatud ots,sest kroom ei võta tina külge)kaubandusliku välimuse saavutamiseks.et ots hästi nakkuks,kaetakse see tinaga.ei midagi keerulist.

Kummaline, et nii keeruliselt käib see tänapäev.
Mul veneaegne kõige lihtsam odav jootekolb, käiasin otsa teravaks, suts kampolisse ja tinaga üle, siiamaani (ca. 10a.) korralik ja pole miskit korrodeerunud. See tinakiht peal peab olema lihtsalt terve teraviku ulatuses ja seda peab aeg-ajalt uuendama-puhastama.
Samas töö juures tuuakse 2x aastas uued kolviotsad, kuna tüübid teevad tööd ja kolvi eest ei hoolitse.

[kreeklane]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

peabki keeruliselt olema.minu esimeseks tinutuskolviks oli vastava kuju omandanud 5 kopikaline,ja ka sai asi aetud.aga tänasel päeval leian,et korralik kolviots annab väiksema vaevaga palju ilusama tulemuse.jootetöödel on tähtis kaks asja-tulemus peab olema ilus ja selle sooritamine mugav.mu pole oluline.

[reuter]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

kui räbustina kasutatakse erinevaid pastasid, siis tuleb ikka eemaldada. jootele endale nad suurt häda ei tee, kuna see on koige paksem koht ühenduses. küll aga on tahavad osa asjad nahka panna vase trükkplaadilt ja juhtmest jootekoha korvalt. sellepärast mina ja vanad kalad soovitavad kampolit ja/voi (korralikku)traati, kus on kampolilaadne räbusti sees.

[Cheopps]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Isiklikult eemaldan joote kohalt räbusti tehnilise piiritusega.Siis jääb trükipool ka nägusam ning üldiselt töö on puhas.Rippmontaažhis loomulikult sellele tähelepanu ei pööra.

PS: Vesi ei lahusta kampolit ning jootepastasi.Ning atsetoon, avio bensiin, jm. kemikaalid on liiga mürgised ning kergesti lenduvad kui sea on tehniline või "meditsiiniliselt puhas" piiritus.Viin, vanakas, jne. on liiga lahjad ning ei lahusta samuti räbusteid.

Tea kas keegi metsakohinat on proovinud...lahustina loomulikult

[ketas]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/showthread.php?t=32934&page=2#post252822

Ise olen ka tehnilisega midagi puhastada proovinud. Midagi jäi nagu maha

Peaks kuskilt isopropüüli muretsema. Soovitaks seda ka teistele.

[vax]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Kui asi vett ei karda, on heaks puhastusmeetodiks ultraheli pesu. Võtab ka varjatud sita lahti.

[m4rtin]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Omalt poolt võin kirjeldada ka kõvajoodisega (antud juhul hõbe) jootmist.

kas kõvajoodise inglise keelne vaste on brazing?

[jassa]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Tea kas keegi metsakohinat on proovinud...lahustina loomulikult

Lahustab olmemuresid päris hästi.... Kuni järgmise hommikuni....

[Max27]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Metsakohinaga omal samuti nooruspõlvest väga huvitavaid kogemusi, peab mainima. Korralik rukki linnastest, kolm korda läbiaetud märjuke (ca 76%) sobis nii suu kaudu manustamiseks, kui ka kampoli ja muu mustuse eemaldamiseks, kui ausalt öelda siis muud sellist universaalset vahendit nagu siin maal mingi 15 aastat tagasi polnudki. Peale "mõõdukat" puskari tarvitamist õhtul, sai hommikul odavalt hakkama, klaas vett peale ja jälle segi nagu Zil`li uks. Olid vast siis ajad.... Peaks väärt riistapuu vanaduspõlves jälle maast üles kaevama ja auru vedelikuks muutma hakkama.