Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

[vaiko]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Peaks kuskilt isopropüüli muretsema. Soovitaks seda ka teistele.

Soovitan Polar`i bensiinilisandit, lillakat värvi ja lilla sildiga. Propanooli ja etanooli segu, kui õigesti mäletan. Lahustab suurepäraselt kampolijääke ja ka hais pole väga hull. Müügil bensujaamades ja autokauplustes, hind ca 20eek/0,5 l.

[zed]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Ma olen elu aeg (st viimased paar aastat) tinatraadiga ja AINULT tinatraadiga jootnud. Üritati mind küll koolitada tinaplönniga jootma aga asjatult. 100g rull traati kestab ka üsna kaua.
Kasutan muidu odavat võrgukolbi, sai kunagi oomipoest 130 eeguga ostetud, aluse, tinapumba ja käsna sai ka kaasa. Peab siiamaani ilusti.

[m4rtin]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

On ka selliseid räbusteid, mis reageerivad oksiididega ja isegi metallidega (tüüpiline selle liigi esindaja on saltser ehk tsinkkloriidi lahus), osa jootepastasid on ka sellised. Nende kasutamisse tuleks suhtuda väga skeptiliselt või vähemasti suure ettevaatusega, vaatamata toredale reklaamile kaupmeeste poolt. Petlikuks võib osutuda see esmapilgul hea omadus ka halvastipuhastatud pindasid ühendada. Keemiline reaktsioon jätkub vaikselt, hiljemalt mõne aasta pärast on selline ühenduskoht just räbusti süül riknenud ja elektriline ühendus ebakindel.

kui jootepasta on mõeldud kehvemini puhastatud pindade jootmiseks ning töötab sellistes olukordades paremini kui jootevedelik, siis kuidas on jootepasta efektiivsus võrreldes atsetüülsalitsüülhappega? Ning kas metallidega reageerimist ei saa vältida kasutades räbusti puhastamiseks mõeldud puhastusaerosooli ja kuiva lappi?

[fre]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

kui jootepasta on mõeldud kehvemini puhastatud pindade jootmiseks ning töötab sellistes olukordades paremini kui jootevedelik, siis kuidas on jootepasta efektiivsus võrreldes atsetüülsalitsüülhappega? Ning kas metallidega reageerimist ei saa vältida kasutades räbusti puhastamiseks mõeldud puhastusaerosooli ja kuiva lappi?

Mis oleks elementaarsem, loogilisem ja õigem kui joodetavate pindade eelnev korralik (mehhaaniline) puhastamine. Vähemasti ei jää kahtlusi kvaliteedis. Vase ja selle sulamite (nagu elektroonikadetailide viigud valdavas enamuses on) jootmisel piisab siis räbustiks täielikult kampolist (olgu jootetraadi sees või vajadusel ka eraldi).

Jootepastad jätan selliseks puhuks kui just kampoliga ei saa (nt. rauasulamist materjalide jootmisel plii-tina joodisega). Aga nt. hõbejoodisega jootmisel olen räbustiks kasutanud hoopis booraksit, see on juba teine teema...

Igasugu muu keemia (peale neutraalse kampoli) kasutamisse peaks minu arvates lähenema individuaalselt (st. oleneb keemilisest koostisest). Aktiivse räbusti (nagu saltser) saab küll maha pesta (või ka neutraliseerida?), kuid ma poleks siiski väga kindel hilisemas hea elektrilise ühenduse säilimises - mingi osa aktiivsest räbustist võib jootekoha (oksiidi või isegi joodise) sisse jääda ja aegapidi seda lagundada. Millal see lõpuks avaldub kapriisitsevas ühenduses, võib-olla alles mõne aasta pärast, on raske ennustada...
Siin võiks sõna võtta need, kellel on pikemaaegsed kogemused nt. kasvõi saltseri kasutamisel.

Aspiriini asenduse kohta on mul üks vana postitus:

http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/showpost.php?p=137042&postcount=17

[m4rtin]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Elektroonikatöödel on levinuimaks räbustiks ikka kampol olnud, nüüdki veel. Toodeti seda männivaigust. Kampol on keemiliselt neutraalne, sellega võib alati "kindlapeale välja minna", kartmata hilisemaid jooteühenduse tõrkeid.

kampolit saab alkoholiga lahustada, et teha sellest jootevedelik, kuid kuidas teda tahkes olekus räbustina kasutada? Ma mõtlen just seda, et teda ei saa jootepunkti vastu asetada Või on kampoli peamine mõte nendeks hetkedeks kui jootekolb statiivile panna, ta korraks otsapidi kampolisse torgata, et ta ei oksüdeeruks?

[A.R.]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

kampolit saab alkoholiga lahustada, et teha sellest jootevedelik, kuid kuidas teda tahkes olekus räbustina kasutada? Ma mõtlen just seda, et teda ei saa jootepunkti vastu asetada.

Kampoli on omadus temperatuuri tõustes minna üle vedelasse olekusse ja siis saab ju teda sinna punkti või pinnale tilgutada. Kui kolvi otsaga puutuda siis sulab ju kenasti. Ja siis võid selle pinna tinaga katta.

Olen suuri asju tinutanud elektripliidil. Ajad kuumaks, tõmbad kampolitükiga üle, tõmbad tinattükiga üle ja siis hõõrud puupulgaga kuni tina kogu pinda ja ühenduskohta märgab. Elektroonikat nii ei tinuta aga on ka muid tinutatavaid asju.

[reuter]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

...nagu arvutile veeploki valmistamine

[m4rtin]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

mul on olemas nii jootepasta kui ka jootevedelik. Jootepasta sai ostetud eesmärgiga teinekord raskemini joodetavate joodete tegemiseks- mustem pind või kõrgemal temperatuuril jootmine, kus oksüdeerumine kiiremini toimub. Samas nüüd praktikas polegi ma päris kindel, kas jootepasta on kangem. Kas nad mõlemad on suure tõenäolsusega happelised? Kui jah, siis kuidas testida koduste vahenditega, kumb on happelisem?

[Scott]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Fosforhappega ("roostesurm") saab väga edukalt oksüdeerunud detaile joota. Roostevaba metalli jaoks lausa ideaalne, kuna saltserist pole siin abi.

Nina ja silmad hoia aurudest väga eemal!

[erku]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Eks kõigil ole omad nipid, aga parematest videotest:
Jootmine ja oküdatsioon:
http://www.youtube.com/watch?v=I_NU2ruzyc4&NR=1
Kuumaõhu eemaldus ja joode:
http://www.youtube.com/watch?v=kTPXK...1&feature=fvwp

Kui kunagi aega saan, panen omad nipid ka üles (suruõhuga maha jootmine ja plaadi puhastus jääkidest tihendi eemaldajaga ).

[m4rtin]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

tuttav tõi mulle arvuti emaplaadi, millel üks pesa jootest lahti tulnud. Keegi oli püüdnud seda ennem mind parandada ja tulemus selline:


Misasi see pruunikas aine on? Kas tegu on mingi sulanud lakiga või räbustiga? Toatemperatuuril on ta tahke, kuid kuuma kolviga puudutades sulab. Ning mis peamine- kuidas teda eemaldada? Proovisin viinaga, kuid see ei aidanud.. On selle jaoks mingi spetsiaalne vahend olemas, et saaks pinnad ennem jootma hakkamist tõesti korralikult puhtaks?

[ccayser]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Tegu peaks olema kampoliga. Kasutatakse seda selleks, et tina paremini detailiga nakkuks. Lahti saad sellest ehk piiritusega puhastades.

[m4rtin]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

Tegu peaks olema kampoliga. Kasutatakse seda selleks, et tina paremini detailiga nakkuks. Lahti saad sellest ehk piiritusega puhastades.

ok, tänud! Kui keegi teab veel mingeid efektiivseid vahendeid räbusti eemaldamiseks soovitada, siis andke tuld Või parim selleks tööks oleks ikkagi spetsiaalne räbusti eemaldamiseks mõeldud vahend? Lisaks veel seda, et sellel emaplaadil seal kohal kus see kampol laiali on, võib näha seitset auku. Mõned neist on seestpoolt väga söestunud ja vist isegi mingit plastikut on sinna sisse sulanud. Et karta on, et päris puhtaks ma neid auke seespoolt ei saagi. Samas nende aukude puhastamine seespoolt pole vast oluline, sest kontakt radadega leiab aset ikkagi plaadi pinnal, mitte kuskil plaadist läbi puuritud augu keskel?

[A.R.]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

...nagu arvutile veeploki valmistamine

Näed mis ajaloost avastad

Vast on õli isegi parem. Eriti kui ei pea kogu aeg kiskuma.
Aga jahedas ja puhtas keskkonnas olevat arvutit ei olegi ju vaja käperdada.

[A.R.]

Vs: Õpime jootma - ülevaade jootmise põhitõdedest

ELFAs on selline tops:
Lötfett
DIN EN 29454 - 1/3.1.1 C

Selline tinutuspasa. Ilusti märgab ja mugav kasutada.

Aga kas ta pärast agressiivne ka on?
Kas keegi tea?