Pliivaba jootmine - paratamatu tulevik

[tanker]

Üha lähemale jõuab 1. juuli 2006, päev mil jõustuvad Euroopa Liidu WEEE ja RoHS regulatsioonid, mis muuseas määratlevad ära tugevad piirangud keskkonnaohtliku plii kasutamisel elektroonika-
seadmetes.
Sellest tulenevalt on paljud elektroonikaseadmete tootjad alustanud ettevalmistuste tegemist pliivabade trükkplaatide tootmiseks. "Pliivabades toodetes" peab plii osakaal toote kogumassist jääma alla 0,1 %. Tänu kiirelt lähenevale regulatsioonide jõustumisajale on enamus elektroonikaseadmete tootjaid hakanud juba tootmisprotsessidesse sisse viima vajalikke muutusi. Kas sina oled selleks valmis?
Artiklis käsitleme lähemalt pliivaba jootetina kasutamisega kaasnevaid probleeme ning nende lahendusi.

Loe artikli täisversiooni siit


Kommenteeri ja arutle antud artikli teemadel käesolevas foorumi teemas

[murphy]

Peab vist pliiga tina varuma hakkama

[kpihus]

Imho oli artikli pealkiri natuke vale. Olles artikli läbi lugenud tõdesin, et pealkiri võiks olla öpigem: "Welleri uued jooteseadmed"

Artiklist jääb selgusetuks uue aja jootmise käik, ehk , kuidas joota mikroskeeme nii, et nad kuumarabandust ei saa. Kolvi temperatuur ju tõuseb, seega kasvab oht mikroskeemile liiga teha.

[Daddario]

Huvitav kas pliitina varumise eest .ka trahv tuleb(nagu siin praegu suhkruga on)?
Aga mul on igatahaes halb eelaimdus selle suhtes.
ja nagu kasutaja kpihlus rääkis, et kividele läheb asi jamaks.



BTW: I hate EuropanUnion.

[elukaz]

plii osakaal toote kogumassist jääma alla 0,1 %.

Tuleb hakata toote kogumassi suurendama, ärakäivate ballastidega ntx.

[KaruTEC]

Ei juhtu midagi hullu selle pliivaba tinaga.
Positiivne aspekt - sulamistemperatuur on kõrgem.
Veel positiivset - peab kasutama tsiviliseeritud ja kaasaegseid jooteseadmeid.
Negatiivsem - tina on mõnevõrra kallim.

Kõik EU vihkajad võiksid ennast natuke harida, lugeda EN-EV direktiive ja mõelda kas see ikka on ainult paberisolkimine. Seda aega, millal elektridrellist surmava elektrilaksu sai, küll tagasi ei tahaks.

[felch]

Plii on mürgine nagu asbestki, igasugused võtted mürgiste asjade vähendamiseks on ainult teretulnud.
Artiklis oli muidugi palju reklaami aga ka huvitavat, nt. see et temperatuur ei peagi olema meeletult palju kõrgem. Huvitav, kuidas vooluliinil plaatide montaaž käima hakkab, ahju peab ju kuumema hoidma ja kuigi räni kannatab vist 150 kraadi, ei pruugi see kividele hea olla...

<Offtopic> Seda aega, kus ma pean suhkru eest 3*rohkem maksma et kompenseerida mingite tüüpide logelemist, ja kus tooted pigem hävitatakse kui kasutatakse, ei oleks küll tahtnud... </offtopic>

[fre]

Originally posted by tanker@Mar 29 2005, 10:48
Artiklis käsitleme lähemalt pliivaba jootetina kasutamisega kaasnevaid probleeme ning nende lahendusi.

Artikkel on siiski rohkem reklaamimaiguline - ostke meie pakutavaid tooteid&#33;
Rohketest probleemidest on kirjutatud (inglise keeles) massiliselt. siia vaid paar näidet:
http://dataweek.co.za/news.asp?pklNewsID=1...klCategoryID=31
http://www.jgpp.com/projects/lead_fr...ering/jtp.html

Uuendus- või parandustöödeks kasuta alati sama jootetina sulamit, mida on kasutatud originaalis.

Siin võiks olla loogiline põhjendus ka kirjutatud...

Vali alati kõige madalaima võimaliku sulamispunktiga jootetina, seda ka pliivabade jootetinade kasutamisel

KaruTEC näiteks arvab et kõrgem sulamistemperatuur võib parem olla:

Positiivne aspekt - sulamistemperatuur on kõrgem.

Sn 96.5 / Ag 3.0 / Cu 0.5 (mitte-eutektiline ... solidus/ likvidus temperatuurid)

Tegu vist eesti keeles tahkumis- ja sulamistemperatuuridega, mis erinevad olekudiagrammil nähtava "vahel oleva" plastilise oleku tõttu. Karta on et enamus ei tea, siin võiks olla kas viide olekudiagrammile või selgitus, mida tähendavad mõisted "eutektiline" ja "mitte-eutektiline (ehk veel "lähiseutektiline"), millal on üks või teine parem kasutada...

Keskkonnanõuete rangemaks muutmine peab eelkõige puudutama tootmist ja kasutatud elektroonikaseadmete utiliseerijaid. Selge see, et plii on mürgine ja seda peaks arvestama need kes igapäev sellega kokku puutuvad. "Pühapäevatinutajatele" sobib ka pliisisaldusega joodis, ei muutu harva kasutades tervisele ohtlikuks. Kas selline just müügilt ära kaob, ei oska arvata... Rohkem nagu poliitika küsimus...

Mitmesuguste liitude (loomulikult ka EU sealjuures) loomise põhieesmärk on siiski võimu, juhtimise ja allutamise maksimaalne tsentraliseerimine, seda ei tohi unustada. Kõik ülejäänu on teise- või n-järgulise tähtsusega. Demagoogiaks peab ka materjali võimalikult palju olema, sellega saab edukalt põhieesmärki maskeerida ja masse lollitada... Pole siinse foorumi teema, seepärast lugege vastavaid raamatuid, mitte direktiive&#33; Siis võib jõuda ka arusaamiseni et tehnika (elektritrell sealhulgas) ja teadmiste areng sõltub hoopis millegist muust kui EU loomisest...

[raivo]

pühapäevatinutaja jaoks toob pliivaba jootmine lisaks loetletule veel 2 probleemi: vajadus kasutada teist tüüpi räbusteid ( tavaline kampol kärssab ära Sn joodetes) ja vene päritolu PCB materjalid ei kannata temperatuuri välja, rajad tulevad lahti.
mis kiipe puudutab, siis ROHS ( pliivaba jalgadega ) nöuetele vastavad mikroskeemid peavad jooteprotsessi kindlasti vastu.

[mairo22]

Vana teema aga ühtteist siiski.
Käisin ise umbes 1,5a tagasi pliivaba tina jootmiskoolitusel väljaspool Eestit.
Sai proovida-küsida-katsuda ja nägin ära ka tootmises olevad jootemasinad.

Mingit ahju jootmiseks pole. On ainult tavaline nö pliit, mille peale on pandud mingist spetsiaalsest ainest kate, mis laseb läbi lained, mis kuumutavad ainult metallist osi.
Plaat hoitakse pidevalt nö eeltemperatuuril ja jootmiseks keeratakse siis lihtsalt natukene tempi juurde.
Pliivaba jootmise kohta on isegi mul mõned videod olemas. Kui huvi võin otsida.

[fre]

Originally posted by tanker@Mar 29 2005, 09:48
Kommenteeri ja arutle antud artikli teemadel käesolevas foorumi teemas

Üle poole aasta on möödunud artikli avaldamisest pliivabade joodiste ("jootetina") kohta. Kas võib oodata ka saadud kommentaare arvestavat uut, täiendatud ja parandatud artikli versiooni?

[Kartul]

Kaugel pole ka aeg, kus tina saab planeedilt otsa. Mis siis saab? Pliid muide jätkuvat palju kauemaks.

Ja aspest ei ole mürgine AFAIK. Ainult selle nõeljad kiud mõjuvad organismile laastavalt, kui neid arutult palju saab. Seega ei ole kaugeltki hea kasutada aspesti ehitusmaterjalidena nt eterniit jne..

Tänapäeval on juba paljudest asjadest rääkimine kahjulik :-P

Plii suhtes nõus - mida vähem seda keskkonda pihustame, seda parem. Ent kuidas on tinajoodise madalate temperatuuride taluvusega?

[urmo]

See kõik on jah rohkem propaganda moodi.
Arvestades hobielektrooniku jootmist on see kogus kuki-muki võrreldes maailmarevolutsiooniga.
Mõelge parem kasvõi selle peale, kui palju pliid on ühes vanas autoakus, mis metsa alla visatakse - selle kõrval jootetina on naerukoht&#33;

Urmo@ ostis oma autole pliivaba aku

[elukaz]

Enne kui tina maa pealt otsa saab, saabub raskemat sorti energiakriis seoses naftatootmise pöördumatu langusega. Siin üks wake up call, väike väljavõte sealt:

Preservation of Knowledge

A project to preserve knowledge may be unable to continue in an
unstable society beset with power outages, hunger, and crime. Once
rationing and shortages begin, agriculture and other essential
services will receive the most energy. It is very likely that
resource wars will erupt all over the globe, so the military will be
taking a large portion of the dwindling energy resources as well. 63
64 65 66 67 68 69

The time to begin is now.

We&#39;ve reached the point where we need to be concerned about the
preservation of knowledge. This can not be done with computers, which
are the least likely component of all to survive long-term, but this
is the main plan for storing knowledge at institutions dedicated to
this issue.

Computers are the top card in the civilization house of cards. Knock
out any below and it all crumbles. Computers have too many complex,
energy intensive inputs and dependencies.

Jootetina koostisosade pärast siis enam pead ei murta.

[hentz]

Kuna ise õpin elektroonik-monteerijaks siis jõudis ka meile lõpuks kooli pliivaba tina.Minule see isiklikult ei istu.
1. temperatuuril 380C on võimalik alles jootma hakata ja selle temperatuuriga on suht suur tõenäusus et midagi ära kärsatad.
2. on küll olemas tina aurude ära imejad, aga peale 4 tunnist jootmist on selline tunne, et hambad kukuvad suust välja väga ebameeldiv tunne
3. Joode ei jää nii kena kui pliid sisaldava tinaga, kuna ta jätab sellise mulje et külm joodis on(täitsa halli värvi, puudub läige) ja isegi plaadi puhastus vedelik ei tee paremaks.